Euroopa Elektritööstuse Liidu (Eurelectric) peasekretär Kristian Ruby kinnitab, et elekter on selgelt kõige tõhusam tegur süsinikujälje vähendamisel, kuid mõnede sektorite jaoks, mille elektrifitseerimine on keerukas, läheb vaja vesinikku ja teisi gaase. Seega ootab sektorit tormiline areng.
Järgneb intervjuu Kristian Rubyga.
Euroopa Komisjoni algatatud roheline kokkulepe seab ambitsioonikad eesmärgid 2050. aastaks. Kuidas mõjutab rohelepe Euroopa elektritööstust?
Roheline kokkulepe toob kaasa nii väljakutseid kui ka võimalusi. Süsinikuheite vähendamine elektritootmisel ja teiste sektorite elektrifitseerimine nõuab väga suuri investeeringuid taastuvenergiasse ning täiendavaid investeeringuid vajab ka elektrivõrk.
Teisest küljest võib näha uusi ärivõimalusi, mis kaasnevad näiteks e-mobiilsusega. Euroopa majanduse täielikult süsinikuvabaks muutmiseks peab enamik (kui mitte kõik) sõiduautosid pikemas perspektiivis üle minema elektrile. See tähendab suuremat elektrinõudlust, ent ka ohtralt uusi kliente ja teenuseid.
Praegu toodab Eesti Ida-Virumaal elektrit põlevkivist, kus põlevkivitööstuses töötavad tuhanded inimesed. Need inimesed on oma töökohtade pärast mures. Millist mõju avaldab roheline kokkulepe neile inimestele ja üldiselt kogu põlevkivitööstusele?
Ma mõistan neid inimesi ja see on ühtlasi põhjus, miks Eurelectric on seisnud väga kindlalt õiglase ja sotsiaalselt tasakaalustatud ülemineku eest, kus kellelegi liiga ei tehta. Siiski peame meeles pidama, et majandus on alati muutusi läbi teinud. Tekivad uued tooted ja teenused ning vahetavad senised välja. Me peame kõik nende arengutega kaasas käima – nii inimesed, ettevõtted kui ka kogu ühiskond.
Euroopa Liit kavatseb käivitada õiglase ülemineku fondi, mille eesmärk on hõlbustada intensiivse fossiilkütuse kasutusega piirkondade üleminekut jätkusuutlikumale toimimisele. Millised võiksid olla asjakohased meetmed ja investeeringud, mida Eesti võiks rakendada õiglase ülemineku fondi raames?
Õiglase ülemineku fond on strateegiline meede, mille üle ma tunnen suurt uhkust. Veel aasta tagasi polnud seda fondi olemas ning mitte ühelgi eelarvereal ei nähtud ette toetust töölistele ja ettevõtetele tundlikes sektorites.
Eurelectric nägi koos mitmete liitlastega kõvasti vaeva, et see teoks teha. Ning vahetult enne suvepuhkust sõlmisid Euroopa riigipead kokkuleppe vastava fondi (õiglase ülemineku fond – toim) loomiseks, mille järgmise seitsme aasta eelarve on vähemalt 20 miljardit eurot. Me jätkame küll tööd, et fondi mahtu veelgi suurendada, kuid sellegipoolest olen ma saavutatud tulemusega väga rahul.
Õiglase ülemineku fondi raha tuleks suunata tundlikes sektorites töötavatele inimestele, et luua neile võimalusi ajal, mil me liigume netonullheitega majanduse suunas.
Kasutada võiks laene ja toetusi, et toetada üleminekuprogramme: see hõlmab investeeringute suunamist kohalikku ettevõtlusse, teaduse ja innovatsiooni ergutamist, keskkonna taastamist, puhta energia võimekuse loomist ning töötajate ümber- ja täiendõpet.
Praegu tundub, et elektritootmiseks vajalikke ressursse oleks kogu Euroopas rohkem vaja. Loomulikult on oluline arendada elektritootmist taastuvallikatest, kuid tähtis on ka tarnekindluse tagamine. See näib olevat eriti raske proovikivi, kui arvestada asjaolu, et ilmastikust sõltuval elektritootmisel on Euroopa riikide tuleviku energeetikas märkimisväärselt suurem osakaal. Kuidas suudame saavutada õige tasakaalu kõigi nende eesmärkide vahel?
Taastuvallikatest toodeti tänavu 40% Euroopa elektrist, eelkõige tänu soodsatele ilmastikutingimustele, mis võimaldas saavutada päikese- ja tuuleenergia tootmismahtudes rekordilise taseme. Ent lisaks on põhjus selles, et fossiilsete allikate majanduslik konkurentsivõime üha väheneb.
Erinevad tehnoloogiad, nagu näiteks akud, soojussalvestid ja Power-to-X, aitavad võrku tasakaalustada ning tagavad paindlikkuse keskmises ja pikaajalises perspektiivis, kuid meie hinnangul on veel kaua vaja suurt hulka tavapäraseid elektrijaamu, et kindlustada varutoetus taastuvenergia tootmisele.
Nende tavapäraste jaamade kasutusaeg lüheneb pidevalt vastavalt sellele, kuidas taastuvenergiajaamade osakaal suureneb, kuid süsteemi stabiilsuse tagamiseks läheb tavapäraseid jaamu siiski jätkuvalt tarvis. Kuidas aga muuta jaam, mis töötab ainult aeg-ajalt, majanduslikult elujõuliseks? Mõned riigid, kellel on tugevad rahvusvahelised sidemed, võivad asendada sellised jaamad imporditud elektriga, ent teistel seda võimalust pole.
Eurelectric on seisukohal, et tarnekindlust tuleb oluliseks pidada ning seda paljud riigid ja reguleerivad asutused ka tõepoolest teevad. Lisaks sellele peame tagama ühtsed mängureeglid süsinikuheite osas.
On vastuvõetamatu, et Euroopa Liidu välistel riikidel lubatakse eksportida suure süsinikujäljega elektrit EL-i riikidesse ilma süsinikumaksu maksmata.
Digitaliseerimine ja vesinik on kaks märksõna, mida Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide ametnikud sageli kasutavad, kui räägitakse rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisest. Kui palju on neis kahes väidetavas võluvahendis pelgalt kiidulaulu ja kui palju reaalsust?
Digitaliseerimine ei ole üle tähtsustatud. See on äritegevuse lahutamatu osa, mis aitab meil iga päev kõikvõimalikke probleeme lahendada. Isiklikult olen ma arvamusel, et järgmise aastakümne jooksul ootab meid ees digitaalse tehnoloogia hüppeline areng. Mõned riigid on selles valdkonnas juhtpositsioonil ja Eesti kuulub selgelt nende hulka.
Ent selleks, et digitaalse tehnoloogia kõiki võimalusi oma klientide jaoks täielikult ära kasutada, peame standardeid ja protokolle täiendavalt ühtlustama. See võib aidata andmetasandit avada ja võimaldada ettevõtetel arendada uusi teenuseid klientide jaoks nii oma koduriigis kui ka välismaal. Kuid mõistagi peab seejuures hoolega keskenduma privaatsusküsimustele ning sellele, et süsteem vastu peaks. Kahjuks on ka küberohtude esinemissagedus tõusuteel.
Mis puudutab vesinikku, siis järgnev kümnend saab olema lakmuspaber, mis näitab selle tehnoloogia elujõulisust. Meie uuringud on näidanud, et elekter on kõige tõhusam tegur süsinikujälje vähendamisel, kuid mõnede sektorite jaoks, mille elektrifitseerimine on keerukas, läheb vaja vesinikku ja teisi gaase. Praegu aga toodetakse 95% Euroopa vesinikust fossiilkütuseid kasutades, mis tähendab, et selles tööstusharus tuleb CO2 heitkoguste vähendamiseks kasutada kulukaid süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiaid.
Lisaks sellele võib ette näha märkimisväärseid kulusid seoses uue või uuendatud vesinikutaristuga. Lühidalt öeldes on vesiniku korral suurimaks probleemiks asjaolu, et see on elektrilahendustest kallim. Seega on oluline pöörata piisavalt tähelepanu otsese elektrifitseerimise meetmetele, kuna need on kõige tõhusamad ning tagavad ulatuslikuma CO2 heitkoguste vähendamise nii lühikeses, keskmises kui ka pikas perspektiivis.
Koroonapandeemia on avaldanud tugevat mõju kõikidele maailma riikidele ja nende majandusele. Kas COVID-19 võib saada komistuskiviks, mis ei võimaldagi Euroopa Liidul rohelise kokkuleppe eesmärke saavutada?
COVID-19 kriisi mõju Euroopa majandusele on olnud kiire ja raske. Kuid vastuseks on EL-i asutused oma energia- ja kliimaeesmärke kahekordistanud.
Majanduse taastamise pakett, mis arutati läbi kogu Euroopa Liidu tasandil, on vastu võetud selleks, et taaskäivitada majandus jätkusuutlikumal viisil, suunates investeeringuid neisse aspektidesse, mis on rohelise kokkuleppe eesmärgi saavutamiseks kõige olulisemad. Ja kuna elektrifitseerimisel on selles kõiges keskne roll, tähendab see elektrisektori jaoks soodsat arengut.
Intervjuu tõlkis inglise keelest eesti keelde Kalle Klein