• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Kristian Ruby: elektrisektorit ootavad soodsad arengud

autor: Heli Lehtsaar-Karma, TööstusESTi toimetaja
september 2020
Kategooria: Energeetika, TööstusEST september 2020
Kristian Ruby. Foto: David Plas

Kristian Ruby. Foto: David Plas

Euroopa Elektritööstuse Liidu (Eurelectric) peasekretär Kristian Ruby kinnitab, et elekter on selgelt kõige tõhusam tegur süsinikujälje vähendamisel, kuid mõnede sektorite jaoks, mille elektrifitseerimine on keerukas, läheb vaja vesinikku ja teisi gaase. Seega ootab sektorit tormiline areng.

Järgneb intervjuu Kristian Rubyga.

Euroopa Komisjoni algatatud ­roheline kokkulepe seab ambitsioonikad eesmärgid 2050. aastaks. Kuidas mõjutab rohelepe Euroopa elektritööstust?

Roheline kokkulepe toob kaasa nii väljakutseid kui ka võimalusi. Süsinikuheite vähendamine elektritootmisel ja teiste sektorite elektrifitseerimine nõuab väga suuri investeeringuid taastuv­energiasse ning täiendavaid investeeringuid vajab ka elektrivõrk.

Teisest küljest võib näha uusi ärivõimalusi, mis kaasnevad näiteks e-mobiilsusega. Euroopa majanduse täielikult süsinikuvabaks muutmiseks peab enamik (kui mitte kõik) sõiduautosid pikemas perspektiivis üle minema elektrile. See tähendab suuremat elektrinõudlust, ent ka ohtralt uusi kliente ja teenuseid.

Praegu toodab Eesti Ida-Virumaal elektrit põlevkivist, kus põlevkivitööstuses töötavad tuhanded inimesed. Need inimesed on oma töökohtade pärast mures. Millist mõju avaldab roheline kokkulepe neile inimestele ja üldiselt kogu põlevkivitööstusele?

Ma mõistan neid inimesi ja see on ühtlasi põhjus, miks Eurelectric on seisnud väga kindlalt õiglase ja sotsiaalselt tasakaalustatud ülemineku eest, kus kellelegi liiga ei tehta. Siiski peame meeles pidama, et majandus on alati muutusi läbi teinud. Tekivad uued tooted ja teenused ning vahetavad senised välja. Me peame kõik nende arengutega kaasas käima – nii inimesed, ettevõtted kui ka kogu ühiskond.

Euroopa Liit kavatseb käivitada õiglase ülemineku fondi, mille eesmärk on hõlbustada intensiivse fossiilkütuse kasutusega piirkondade üleminekut jätkusuutlikumale toimimisele. Millised võiksid olla asjakohased meetmed ja investeeringud, mida Eesti võiks rakendada õiglase ülemineku fondi raames?

Õiglase ülemineku fond on strateegiline meede, mille üle ma tunnen suurt uhkust. Veel aasta tagasi polnud seda fondi olemas ning mitte ühelgi eelarvereal ei nähtud ette toetust töölistele ja ettevõtetele tundlikes sektorites.

Eurelectric nägi koos mitmete liitlastega kõvasti vaeva, et see teoks teha. Ning vahetult enne suvepuhkust sõlmisid Euroopa riigipead kokkuleppe vastava fondi (õiglase ülemineku fond – toim) loomiseks, mille järgmise seitsme aasta eelarve on vähemalt 20 miljardit eurot. Me jätkame küll tööd, et fondi mahtu veelgi suurendada, kuid sellegipoolest olen ma saavutatud tulemusega väga rahul.

Õiglase ülemineku fondi raha tuleks suunata tundlikes sektorites töötavatele inimestele, et luua neile võimalusi ajal, mil me liigume netonullheitega majanduse suunas.

Kasutada võiks laene ja toetusi, et toetada üleminekuprogramme: see hõlmab investeeringute suunamist kohalikku ettevõtlusse, teaduse ja innovatsiooni ergutamist, keskkonna taastamist, puhta energia võimekuse loomist ning töötajate ümber- ja täiendõpet.

Praegu tundub, et elektritootmiseks vajalikke ressursse oleks kogu Euroopas rohkem vaja. Loomulikult on oluline arendada elektritootmist taastu­v­allikatest, kuid tähtis on ka tarnekindluse tagamine. See näib olevat eriti raske proovikivi, kui arvestada asjaolu, et ilmastikust sõltuval elektritootmisel on Euroopa riikide tuleviku energeetikas märkimisväärselt suurem osakaal. Kuidas suudame saavutada õige tasakaalu kõigi nende eesmärkide vahel?

Taastuvallikatest toodeti tänavu 40% Euroopa elektrist, eelkõige tänu soodsatele ilmastikutingimustele, mis võimaldas saavutada päikese- ja tuuleenergia tootmismahtudes rekordilise taseme. Ent lisaks on põhjus selles, et fossiilsete allikate majanduslik konkurentsivõime üha väheneb.

Erinevad tehnoloogiad, nagu näiteks akud, soojussalvestid ja Power-to-X, aitavad võrku tasakaalustada ning tagavad paindlikkuse keskmises ja pikaajalises perspektiivis, kuid meie hinnangul on veel kaua vaja suurt hulka tavapäraseid elektrijaamu, et kindlustada varutoetus taastuvenergia tootmisele.

Nende tavapäraste jaamade kasutusaeg lüheneb pidevalt vastavalt sellele, kuidas taastuvenergiajaamade osakaal suureneb, kuid süsteemi stabiilsuse tagamiseks läheb tavapäraseid jaamu siiski jätkuvalt tarvis. Kuidas aga muuta jaam, mis töötab ainult aeg-ajalt, majanduslikult elujõuliseks? Mõned riigid, kellel on tugevad rahvusvahelised sidemed, võivad asendada sellised jaamad imporditud elektriga, ent teistel seda võimalust pole.

Eurelectric on seisukohal, et tarnekindlust tuleb oluliseks pidada ning seda paljud riigid ja reguleerivad asutused ka tõepoolest teevad. Lisaks sellele peame tagama ühtsed mängureeglid süsinikuheite osas.

On vastuvõetamatu, et Euroopa Liidu välistel riikidel lubatakse eksportida suure süsinikujäljega elektrit EL-i riikidesse ilma süsinikumaksu maksmata.

Digitaliseerimine ja vesinik on kaks märksõna, mida Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide ametnikud sageli kasutavad, kui räägitakse rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisest. Kui palju on neis kahes väidetavas võluvahendis pelgalt kiidulaulu ja kui palju reaalsust?

Digitaliseerimine ei ole üle tähtsustatud. See on äritegevuse lahutamatu osa, mis aitab meil iga päev kõikvõimalikke probleeme lahendada. Isiklikult olen ma arvamusel, et järgmise aastakümne jooksul ootab meid ees digitaalse tehnoloogia hüppeline areng. Mõned riigid on selles valdkonnas juhtpositsioonil ja Eesti kuulub selgelt nende hulka.

Ent selleks, et digitaalse tehnoloogia kõiki võimalusi oma klientide jaoks täielikult ära kasutada, peame standardeid ja protokolle täiendavalt ühtlustama. See võib aidata andmetasandit avada ja võimaldada ettevõtetel arendada uusi teenuseid klientide jaoks nii oma koduriigis kui ka välismaal. Kuid mõistagi peab seejuures hoolega keskenduma privaatsusküsimustele ning sellele, et süsteem vastu peaks. Kahjuks on ka küberohtude esinemissagedus tõusuteel.

Mis puudutab vesinikku, siis järgnev kümnend saab olema lakmuspaber, mis näitab selle tehnoloogia elujõulisust. Meie uuringud on näidanud, et elekter on kõige tõhusam tegur süsinikujälje vähendamisel, kuid mõnede sektorite jaoks, mille elektrifitseerimine on keerukas, läheb vaja vesinikku ja teisi gaase. Praegu aga toodetakse 95% Euroopa vesinikust fossiilkütuseid kasutades, mis tähendab, et selles tööstusharus tuleb CO2 heitkoguste vähendamiseks kasutada kulukaid süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiaid.

Lisaks sellele võib ette näha märkimisväärseid kulusid seoses uue või uuendatud vesinikutaristuga. Lühidalt öeldes on vesiniku korral suurimaks probleemiks asjaolu, et see on elektrilahendustest kallim. Seega on oluline pöörata piisavalt tähelepanu otsese elektrifitseerimise meetmetele, kuna need on kõige tõhusamad ning tagavad ulatuslikuma CO2 heitkoguste vähendamise nii lühikeses, keskmises kui ka pikas perspektiivis.

Koroonapandeemia on avaldanud tugevat mõju kõikidele maailma riikidele ja nende majandusele. Kas COVID-19 võib saada komistuskiviks, mis ei võimaldagi Euroopa Liidul rohelise kokkuleppe eesmärke saavutada?

COVID-19 kriisi mõju Euroopa majandusele on olnud kiire ja raske. Kuid vastuseks on EL-i asutused oma energia- ja kliimaeesmärke kahekordistanud.

Majanduse taastamise pakett, mis arutati läbi kogu Euroopa Liidu tasandil, on vastu võetud selleks, et taaskäivitada majandus jätkusuutlikumal viisil, suunates investeeringuid neisse aspektidesse, mis on rohelise kokkuleppe eesmärgi saavutamiseks kõige olulisemad. Ja kuna elektrifitseerimisel on selles kõiges keskne roll, tähendab see elektrisektori jaoks soodsat arengut.

Intervjuu tõlkis inglise keelest eesti keelde Kalle Klein

Sildid: elekterenergeetikaenergiapoliitikaEurelectricEuroopa Liitrohepööre
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Uus digilahendus lihtsustab põhivõrguga liitumist

Järgmine artikkel

Elektritööstuse metamorfoos – süsinikuneutraalsuse tormakas tulemine

Seotud artiklid

Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula
Ettevõte

Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

22/02/2023
Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.
Energeetika

Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

22/02/2023
Rohepööre tööstuses paneb ettevõtjate võimed proovile. Estonian Celli biogaasi reaktor ja neutralisatsiooni mahuti. Foto: Jarek Jõepera
Probleem

Eestis peavad mängureeglid olema sarnased teiste riikidega

16/12/2022
Sagedusturg. Taastuvenergia ümarlaud. Foto: Pixabay
Energeetika

Sagedusturgude avamisega ei saa enam kauem viivitada

16/12/2022
Järgmine artikkel
Tarbimise juhtimine. Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuhi Tõnis Vare kolumn TööstusESTis, elektritööstuse metamorfoos. Foto: Shutterstock

Elektritööstuse metamorfoos – süsinikuneutraalsuse tormakas tulemine

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!