Mullu vastu võetud direktiivi ja määrusega luuakse energiaturul uusi võimalusi ettevõtluseks ja kehtib nõue igasuguseid reserve turupõhiselt hankida. Samuti soodustatakse elektrisõidukite laadimisvõrkude arengut.
Teiselt poolt näeb uus regulatsioon ette tarbija teadlikkuse suurenemist ja suuremaid võimalusi ka tavatarbijale elektriturul kaasa lüüa ja isegi teenida, seda nii paindlikkuse pakkumise kaudu kui ka energiakogukondades osalemisega.
5. juunil 2019 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 ja määrus (EL) 2019/943, mis käsitlevad Euroopa ühtse elektrienergia siseturu reeglistikku.
Direktiivi eesmärk on Euroopa Liidu liikmesriikide ühendatud elektriturgude eeliste kasutamisega tagada tarbijatele taskukohased ja läbipaistvad elektrienergia hinnad ning sujuv üleminek säästvale, vähese CO2-heitega energiasüsteemile. Määruse eesmärk on luua alus EL-i energiaeesmärkide ning eelkõige 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks. Selleks antakse turule signaale nii tõhususe, taastuvate energiaallikate osakaalu, elektrisüsteemi paindlikkuse kui ka jätkusuutlikkuse suurendamiseks, CO2-heite vähendamiseks ja innovatsiooni soodustamiseks. Samas tagatakse süsteemi piisav varustuskindlus.
Direktiivi põhimõtted tuleb igal liikmesriigil siseriiklikku seadusandlusesse üle tuua hiljemalt 31. detsembril 2020, samas on määrus otsekohalduv ja sellest tulenevad nõuded hakkasid kehtima juba 2019. aasta suvel.
Energiaturul hoitakse silma peal
Vastavalt regulatsioonile on regulaatorile tehtud ülesandeks hoida kogu energiaturul nii-öelda silm peal ja suunata turu arengut – seda nii üleeuroopalisest, regionaalsest kui ka riiklikust vaatenurgast lähtuvalt. Eestis on energiaturu regulaatoriks määratud Konkurentsiamet. Konkurentsiameti roll on edendada konkurentsivõimelist, paindlikku, turvalist ja keskkonnasäästlikku elektriturgu ning aidata kõige kulutõhusamal viisil arendada tarbijatele mõeldud turvalisi, töökindlaid ja mittediskrimineerivaid elektrivõrke, samuti teha elektrituru järelevalvet.
Keskset rolli kogu energiasüsteemis mängib põhivõrguettevõtja, kelleks Eestis on Elering. Eleringi peamine ülesanne on tagada elektrisüsteemi töökindel juhtimine ja tarbijatele ülekandevõrgu kaudu võrguteenuse osutamine. Põhivõrguettevõtja puhul on tegemist monopoolses seisus ettevõtjaga, kel ei ole konkurente.
Konkurentsiameti roll võrguettevõtjate (sh põhivõrguettevõtja) reguleerimisel algab sellest, et amet kiidab heaks võrgutasud, mis peavad olema läbipaistvad, võtma arvesse võrgu turvalisuse vajadust ning kajastama põhjendatud kulusid. Kulud peavad vastama efektiivsusele ja võrguettevõtja ei tohi tarbijate arvelt liigselt tulu saada. Lisaks on ameti kohustus üle vaadata ja heaks kiita erinevad elektriturgu reguleerivad tüüptingimused ja metoodikad, mis rakenduvad turuosalistele. Sellega kindlustatakse, et tüüptingimused tagaksid võrdse kohtlemise ja ei oleks turuosaliste suhtes diskrimineerivad.
Ei elektrisalvestusseadmetele
Direktiivist lähtuvalt tuleb põhivõrguettevõtjal leida süsteemile vajalikud tugiteenused ja reservid, eelistatult turupõhiseid lahendusi kasutades. Sealjuures vaatab Konkurentsiamet üle ja kinnitab teenuste tehnilised tingimused ja spetsifikatsioonid, et tagada turuosaliste võrdne ja tehnoloogianeutraalne kohtlemine ning majanduslikult kõige efektiivsema lähenemise leidmine.
Lisaks peavad nii põhi- kui ka jaotusvõrguettevõtjad uue direktiiviga seoses tagama, et nende omandis ei oleks elektrisalvestusseadmeid (v.a integreeritud võrguelemendid). Ja kui on, siis need läbipaistva enampakkumise korras maha müüma. Salvestusseadmete omamise keeld tuleneb sellest, et salvestusseadmed saavad pakkuda elektrisüsteemile ja võrgule reserve, aga kuna reservide ostmine peab käima turupõhiselt, ei saa reservi kasutaja, kelleks on põhi- või jaotusvõrguettevõtja, vastavat seadet ise omada. Enampakkumise tingimuste ülevaataja ja kinnitaja on Konkurentsiamet, kes peab tagama, et hanketingimused oleksid läbipaistvad ja nendega turuosalisi ei diskrimineeritaks.
Sarnaselt elektrisalvestusseadmete omamise keelule toob direktiiv suurematele jaotusvõrguettevõtjatele kaasa ka keelu omada elektrisõidukite laadimispunkte ja taristut. Põhjuseks üheltpoolt soov, et laadimistaristu arendamine oleks turupõhine ja ei seaks elektrivõrguga liitumisel takistusi eraettevõtetele. Teisalt ka seetõttu, et laadimisvõrgustikku saab käsitleda salvestusseadmete võrgustikuna, mis tarkade laadijate kasutamisel peidab suurt võimekust elektrisüsteemile vajalikke reserve pakkuda.
Loodetavasti näevad laadimisvõrgustiku haldajad tulevikus piisavat ärivõimalust ka oma ressursi pakkumises nii võrguettevõtjatele kui ka põhivõrguettevõtjale reservvõimsusena.
Paindlikkus on võtmesõna
Elektrituru arengu seisukohast luuakse uue direktiiviga nõue elektrisüsteemi paindlikkuse kaasamiseks elektriturgudele. Paindlikkusena nähakse nii elektri tarbimise kui ka hajatootmise juhtimist ja selle võimekuse pakkumist elektriturule enne elektrituru hinna arvutust. See tähendab, et paindlikkuse pakkumised ja tarbijate võimekus vajadusel vähem tarbida saab mõjutada elektrituru hinda.
Paindlikkuse viimine turgudele loob nii kodutarbijatele kui ka ettevõtjatele suuremad võimalused oma elektritarbimisega hoopis raha teenida.
See annab võimaluse uuteks ärimudeliteks paindlikkuse turgudele vahendamise ja selle juhtimise näol. Paindlikkuse paremaks kaasamiseks tuuakse direktiiviga sisse uus turuosaline – iseseisev agregaator. See on klientide paindlikkuse koondaja ja seda turgudele vahendav osapool, kes võib tegutseda elektrimüüjate ja bilansihaldurite portfellide üleselt ehk ta on neist sõltumatu.
Samas on agregeerimine kindlasti tegevus, milles uut ärimudelit ja võimalusi oma kliendiportfelli siseselt tegutsemiseks saaksid ja võiksid näha ka elektrituru traditsioonilisemad turuosalised, nagu elektrimüüjad ja bilansihaldurid. Ühelt poolt annab turgudele paindlikkuse toomine tarbijatele rohkem võimalusi soovi korral turul osaleda, oma tarbimise paindlikkuse pealt teenida ja seeläbi elektriarveid vähendada. Teisalt peaks see suurendama reservide võimekust elektrisüsteemis ja aitama seeläbi kaasa töökindlama süsteemi saavutamisele.
Lisaks peaks see alla tooma ka elektrituru hindu, kuna suurendab turul pakkumist. Kõige selle positiivse miinuspool on aga keerukamad turureeglid. Need peavad saavutama võimalikult hea tasakaalu uute turuosaliste, agregaatorite ja seniste turuosaliste ehk elektrimüüjate ja bilansihaldurite vahel. Seda tagamaks, et uute turuosaliste sisenemine turule oleks võimalik, kuid ei kahjustaks liigselt olemasolevate turuosaliste ärimudeleid ja ei sunniks neid turult lahkuma. Lisaks nõuab paindlikkuse kaasamine turgudele ka tarbija teadlikkuse suurenemist ning tihedamat andmevahetust ja suhtlust jaotusvõrguettevõtjate ja põhivõrguettevõtja vahel.
Sünnivad energiakogukonnad
Teise uue teemana tutvustab direktiiv energiakogukondade loomise võimalust. See lähenemine soodustab hajatootmist ja võimaldab luua kogukondi, kes koos saavad võtta erinevate turuosaliste rolli, näiteks tootja, tarbija või juba varem mainitud agregaatori rolli.
Energiakogukond ei ole aga mitte traditsiooniline elektriettevõte, kelle prioriteet on suure kasumi teenimine. See on pigem ühes kogukonnas tegutsevate võrguklientide (nii tootjate kui ka tarbijate) ühendamiseks ette nähtud võimalus, mis tagab selle piirkonna võrgukasutajatele mingi eelise, näiteks võrgutasude vähenemise tulenevalt oma piirkonnas toodetud elektrienergia kogusest. See aitab vähendada sinna piirkonda vajamineva elektrienergia edastust. Seeläbi vähendab see võrgukadusid või annab muud keskkonnaalast, majanduslikku või sotsiaalset kogukondlikku kasu oma liikmetele.
