Pole vahet, kas tegemist on suurtööstusega või kommertshoonet haldava ettevõttega, märkimisväärse osa kuludest moodustab elektrienergia. Enamik suurtest elektrit tarbivatest ja tootvatest seadmetest on aga paindlikud ja see võimaldab need varad panna raha teenima, vähendada energiakulusid ja väärtustada paindlikkust kiiresti muutuvatel turgudel.
Pariisi kliimalepe ja Euroopa ühine energia- ja kliimapoliitika annavad riikidele ja ettevõtetele selge suuna: meil tuleb liikuda süsinikuneutraalse majanduse poole. Selle eesmärgi saavutamisel mängivad olulist rolli üleminek taastuvenergiale ja majanduse elektrifitseerimine.
Viimast kinnitab ka energiasektori katusorganisatsiooni Eurelectricu uuring, mille järgi vähendab just elektrifitseerimine Euroopa Liidu CO2 emissioone 80–95%.
Tarbija roll energiasüsteemis kasvab
Maailma energiasektor on seega suurte muutuste keskmes. Tootmine muutub puhtamaks ning suur hulk väiksemaid ja hajatootmisüksuseid asendab seniseid suuri elektrijaamasid. Transformatsiooni toetab tehnoloogiate kiire areng ja odavnemine.
Energiatööstuse jaoks tähendab see silmitsi seismist kahe olulise tulevikuprobleemiga. Vajades aina rohkem energiat, võivad tekkida tipukoormuste järsud tõusud ja kogu tarbimisprofiil võib muutuda ettearvamatumaks. Järjest lisanduvad rohelised tootmisvõimsused on aga raskemini prognoositavad ja sõltuvad ilmastikutingimustest. Tuult ja päikest ei saa õhtul kell kuus võimsamalt „tööle panna“, mis muudab elektrivõrkude balansseerimise (tarbimise ja tootmise tasakaal igal hetkel) oluliselt keerulisemaks.
Mõlemal puhul saavad olulise panuse anda ettevõtted, kes omavad suuri elektrit tarbivaid või tootvaid seadmeid. Need ettevõtted saavad seeläbi luua enda jaoks täiendava tuluvoo. See on võimalik tänu elektriseadmete paindlikkusele ehk võimele tõsta või kahandada tarbimise või tootmise koormust. Teisisõnu olla paindlik selles, kuidas ja millal energiat tarbitakse või toodetakse.
Ettevõtted saavad siin enda jaoks väärtust luua juba praegustel energiaturgudel, kuid veelgi olulisemaks kujuneb see tulevikus, kuna energiasüsteemi kasutamata paindlikkuse potentsiaal väljakutsetega toimetulemiseks on märkimisväärne.
Virtuaalne elektrijaam loob väärtust nähtamatult
Nii ettevõtete kui ka eraisikute käsutuses olevate tarbimisseadmete hulk, mille koormust on võimalik juhtida ning seeläbi elektrisüsteemi paindlikkust tõsta, kasvab pidevalt. Veelgi enam: nagu näitavad uuringud, kasvab ka valmisolek neid n-ö tulusalt ja nähtamatult energiapartnerile juhtima usaldada.
Eesti Energia strateegiline suund on arendada paindlikkust kasutavaid teenuseid, mis võimaldavad luua kliendile väärtust ja samal ajal muuta tema tegevust keskkonnasäästlikumaks.
Virtuaalne elektrijaam osaleb aktiivselt energiaturul, otsides parimaid võimalusi väärtuse loomiseks, võttes seadme üleliigse energia ja makstes selle omanikule teenuse eest.
Teenus toimib kliendi jaoks niiöelda nähtamatult, st sellega liitumisel seab omanik tingimused ja piirangud, kuidas ning mis hetkel annab ta oma seadmete paindlikkuse potentsiaali virtuaalsele elektrijaamale kasutamiseks. Kõik operatsioonid kulgevad taustal automaatselt ja kliendil jääb üle ainult jälgida, kui palju on tema seadmeid kasutatud võrgutasakaalu tagamiseks, kui palju on ta teeninud selle pealt tulu ning kui palju on ta aidanud päästa meie keskkonda.
Praegu oleme valmis paindlikkusteenuseid virtuaalse elektrijaama abil pakkuma suurematele elektritarbijatele ja -tootjatele, kuid oleme välja töötamas lahendusi ka äri- ja kommertshoonete ning eratarbijate jaoks.
Virtuaalne elektrijaam võimaldab panna suured tööstusseadmed lisaks oma põhiülesandele nutikalt, nähtamatult ja täiendava investeeringuta raha teenima, vähendades energiakulusid sõltuvalt tegevusvaldkonnast ning seadmest aastas kuni 15%.
Arvestades, et kulud elektrienergiale moodustavad sageli tootmise kogukuludest märkimisväärse osa, võib paindlikkusteenust vaadata kui täiendavat tuluallikat. Kogu andmevahetus seadme ja virtuaalse elektrijaama vahel on 100% turvaline.
Kes paindlikkusteenusest kasu saavad?
Paindlikkusteenus sobib neile tööstusharudele, kus on suure energiatarbimisega seadmeid. Valdkondadest näiteks tselluloosi- ja paberitööstus, tsemenditööstus, külmhooned, logistikakeskused, puidutööstus, vee-ettevõtted, metallurgia, keemia- ja plastitööstus, koostootmisjaamad. Neis kõigis on seadmed, mille tuluteenimise potentsiaal on praegu veel kasutamata. Näiteks külmutus- ja kütteseadmed, tööstuslikud boilerid, ahjud ning purustid, millega seotud protsessides on inertsus, mis võimaldab nende seadmete koormust nihutada ühelt ajahetkelt teisele.
Lisaks elektrit tarbivatele seadmetele on kasulik virtuaalse elektrijaamaga liita ka tootmis- ja salvestusseadmeid, mille tööd saab vastavalt vajadusele kiiresti ümber planeerida. Sinna hulka kuuluvad UPS-id, erinevad suured akud, koostootmisjaamad ja generaatorid. Oluline on, et elektrit tarbiva või tootva seadme koormuse muutmine ei mõjutaks ettevõtte põhiprotsesse.
Kasu saavad nii kaevandused kui ka külmlaod
Eestis on virtuaalse elektrijaamaga ühendatud teiste seas Estonia kaevanduse võimsad pumbad, mis aitavad hoida enam kui Tallinna-suurust ala veevabana. Iga pumbatud kuupmeeter tähendab elektrikulu, mida on virtuaalse elektrijaama abil võimalik aastas 5–10% võrra vähendada.
Toiduainete külmlaod on kiiresti avastamas enda paindlikkuse potentsiaali. Külmutamiseks vajalikud kompressorid on võimalik lühikeseks ajaks välja lülitada nii, et temperatuur püsib lubatud piirides ja laos olevate toiduainete säilivus ei saa kuidagi mõjutatud. Sellise metoodikaga on võimalik virtuaalse elektrijaama abil nende seadmete elektrikulusid vähendada kuni 10%.
Virtuaalse elektrijaama klientide seas on lisaks eespool nimetatutele nii õliterminal kui ka puidupurustuskompleks, kes tänu virtuaalsele elektrijaamale saavad reaalset rahalist võitu.
3 tüüpi paindlikkust
- Tarbimise paindlikkus on seadme koormuse muutmine ajutiselt ehk tarbimise nihutamine ühelt ajahetkelt teisele kas tööstuslikes protsessides või kodumajapidamistes.
- Tootmise paindlikkus on koormuse alandamine või tõstmine ehk planeeritud tootmisplaani muutmine tarnetunni lähedasel ajahetkel.
- Salvestamise paindlikkus tähendab salvestusseadmete, nagu akude, pumphüdroelektrijaamade jm, võimekust pakkuda paindlikkust (tarbimine või tootmine) vastavalt vajadusele. See tähendab, et ajal, kui elektritootmine ületab tarbimist, salvestatakse osa toodetud elektrist, et seda kasutada hiljem, mil tootmine on tarbimise vajadusest väiksem.
Paindlike seadmete targaks ja automaatseks juhtimiseks ning energiaturul väärtustamiseks on Eesti Energia üles ehitanud rahvusvaheliselt tunnustatud tehnoloogial põhineva virtuaalse elektrijaama (VPP).
Virtuaalne elektrijaam ühendab klientide varad tasakaaluturgudega, kust võrguettevõtted paindlikkusteenuseid hangivad. Kuigi Baltimaades on nende teenuste hankimine avatud turult suhteliselt uus nähtus ja turud ainult osaliselt olemas, suureneb lähiaastatel nõudlus paindlikkusteenuste järele märgatavalt. Iseäranis seoses Eesti, Läti ja Leedu väljaastumisega BRELL-liidust ning elektrivõrgu sünkroniseerimisega Mandri-Euroopa sagedusalaga. Võrdluseks – Soomes on paindlikkusteenuse turud kolmandatele osapooltele täielikult avatud.
Hea teada
Viis fakti virtuaalse elektrijaama kohta
- Rahvusvaheliselt tunnustatud tehnoloogial põhinev virtuaalne elektrijaam on turvaline.
- Eesti Energia tagab, et klient ei pea täiendavalt investeerima, juhtima ega seadistama.
- Teenus toimib kliendi jaoks nähtamatult ja ei sega ettevõtte põhiprotsesse.
- Kasu saavad ettevõtted, kus on suure energiatarbimisega seadmeid.
- Praegu pakub Eesti Energia virtuaalse elektrijaama abil paindlikkusteenuseid suurematele elektritarbijatele ja -tootjatele. Peagi töötatakse välja lahendus ka äri- ja kommertshoonete ning eratarbijate jaoks.
