• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Mis uuendusi toob energiaturule uus Euroopa Liidu regulatsioon?

autor: Marilin Tilkson, Konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse juhataja, peadirektori asetäitja ja Karin Maria Lehtmets, Konkurentsiameti energiaturgude osakonna juhataja
september 2020
Kategooria: Euroopa Liit, TööstusEST september 2020
Mis uuendusi toob energiaturule uus Euroopa Liidu regulatsioon? Euroopa ühtse elektrituru direktiivi eesmärk on ühendatud elektriturgude abil tagada euroliidu tarbijatele taskukohane ja läbipaistev elektri hind. Foto: Shutterstock

Euroopa ühtse elektrituru direktiivi eesmärk on ühendatud elektriturgude abil tagada euroliidu tarbijatele taskukohane ja läbipaistev elektri hind. Foto: Shutterstock

Mullu vastu võetud direktiivi ja määrusega luuakse energiaturul uusi võimalusi ettevõtluseks ja kehtib nõue igasuguseid reserve turupõhiselt hankida. Samuti soodustatakse elektrisõidukite laadimisvõrkude arengut.

Teiselt poolt näeb uus regulatsioon ette tarbija teadlikkuse suurenemist ja suuremaid võimalusi ka tavatarbijale elektriturul kaasa lüüa ja isegi teenida, seda nii paindlikkuse pakkumise kaudu kui ka energiakogukondades osalemisega.

5. juunil 2019 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 ja määrus (EL) 2019/943, mis käsitlevad Euroopa ühtse elektrienergia siseturu reeglistikku.

Direktiivi eesmärk on Euroopa Liidu liikmesriikide ühendatud elektriturgude eeliste kasutamisega tagada tarbijatele taskukohased ja läbipaistvad elektrienergia hinnad ning sujuv üleminek säästvale, vähese CO2-heitega energiasüsteemile. Määruse eesmärk on luua alus EL-i energiaeesmärkide ning eelkõige 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks. Selleks antakse turule signaale nii tõhususe, taastuvate energiaallikate osakaalu, elektrisüsteemi paindlikkuse kui ka jätkusuutlikkuse suurendamiseks, CO2-heite vähendamiseks ja innovatsiooni soodustamiseks. Samas tagatakse süsteemi piisav varustuskindlus.

Direktiivi põhimõtted tuleb igal liikmesriigil siseriiklikku seadusandlusesse üle tuua hiljemalt 31. detsembril 2020, samas on määrus otsekohalduv ja sellest tulenevad nõuded hakkasid kehtima juba 2019. aasta suvel.

Energiaturul hoitakse silma peal

Vastavalt regulatsioonile on regulaatorile tehtud ülesandeks hoida kogu energiaturul nii-öelda silm peal ja suunata turu arengut – seda nii üleeuroopalisest, regionaalsest kui ka riiklikust vaatenurgast lähtuvalt. Eestis on energiaturu regulaatoriks määratud Konkurentsiamet. Konkurentsiameti roll on edendada konkurentsivõimelist, paindlikku, turvalist ja keskkonnasäästlikku elektriturgu ning aidata kõige kulutõhusamal viisil arendada tarbijatele mõeldud turvalisi, töökindlaid ja mittediskrimineerivaid elektrivõrke, samuti teha elektrituru järelevalvet.

Keskset rolli kogu energiasüsteemis mängib põhivõrguettevõtja, kelleks Eestis on Elering. Eleringi peamine ülesanne on tagada elektrisüsteemi töökindel juhtimine ja tarbijatele ülekandevõrgu kaudu võrguteenuse osutamine. Põhivõrguettevõtja puhul on tegemist monopoolses seisus ettevõtjaga, kel ei ole konkurente.

Konkurentsiameti roll võrgu­ettevõtjate (sh põhivõrguette­võtja) reguleerimisel algab sellest, et amet kiidab heaks võrgutasud, mis peavad olema läbipaistvad, võtma arvesse võrgu turvalisuse vajadust ning kajastama põhjendatud kulusid. Kulud peavad vastama efektiivsusele ja võrguettevõtja ei tohi tarbijate arvelt liigselt tulu saada. Lisaks on ameti kohustus üle vaadata ja heaks kiita erinevad elektriturgu reguleerivad tüüptingimused ja metoodikad, mis rakenduvad turuosalistele. Sellega kindlustatakse, et tüüptingimused tagaksid võrdse kohtlemise ja ei oleks turuosaliste suhtes diskrimineerivad.

Ei elektrisalvestusseadmetele

Direktiivist lähtuvalt tuleb põhi­võrguettevõtjal leida süsteemile vajalikud tugiteenused ja reservid, eelistatult turupõhiseid lahendusi kasutades. Sealjuures vaatab Konkurentsiamet üle ja kinnitab teenuste tehnilised tingimused ja spetsifikatsioonid, et tagada turuosaliste võrdne ja tehnoloogianeutraalne kohtlemine ning majanduslikult kõige efektiivsema lähenemise leidmine.

Lisaks peavad nii põhi- kui ka jaotusvõrguettevõtjad uue direktiiviga seoses tagama, et nende omandis ei oleks elektrisalvestusseadmeid (v.a integreeritud võrguelemendid). Ja kui on, siis need läbipaistva enampakkumise korras maha müüma. Salvestusseadmete omamise keeld tuleneb sellest, et salvestusseadmed saavad pakkuda elektrisüsteemile ja võrgule reserve, aga kuna reservide ostmine peab käima turupõhiselt, ei saa reservi kasutaja, kelleks on põhi- või jaotusvõrguettevõtja, vastavat seadet ise omada. Enampakkumise tingimuste ülevaataja ja kinnitaja on Konkurentsiamet, kes peab tagama, et hanketingimused oleksid läbipaistvad ja nendega turuosalisi ei diskrimineeritaks.

Sarnaselt elektrisalvestusseadmete omamise keelule toob direktiiv suurematele jaotusvõrguettevõtjatele kaasa ka keelu omada elektrisõidukite laadimispunkte ja taristut. Põhjuseks üheltpoolt soov, et laadimistaristu arendamine oleks turupõhine ja ei seaks elektrivõrguga liitumisel takistusi eraettevõtetele. Teisalt ka seetõttu, et laadimisvõrgustikku saab käsitleda salvestusseadmete võrgustikuna, mis tarkade laadijate kasutamisel peidab suurt võimekust elektrisüsteemile vajalikke reserve pakkuda.

Loodetavasti näevad laadimisvõrgustiku haldajad tulevikus piisavat ärivõimalust ka oma ressursi pakkumises nii võrguettevõtjatele kui ka põhivõrguettevõtjale reservvõimsusena.

Paindlikkus on võtmesõna

Elektrituru arengu seisukohast luuakse uue direktiiviga nõue elektrisüsteemi paindlikkuse kaasamiseks elektriturgudele. Paindlikkusena nähakse nii elektri tarbimise kui ka hajatootmise juhtimist ja selle võimekuse pakkumist elektriturule enne elektrituru hinna arvutust. See tähendab, et paindlikkuse pakkumised ja tarbijate võimekus vajadusel vähem tarbida saab mõjutada elektrituru hinda.

Paindlikkuse viimine turgudele loob nii kodutarbijatele kui ka ettevõtjatele suuremad võimalused ­oma elektritarbimisega hoopis raha teenida.

See annab võimaluse uuteks ärimudeliteks paindlikkuse turgudele vahendamise ja selle juhtimise näol. Paindlikkuse paremaks kaasamiseks tuuakse direktiiviga sisse uus turuosaline – iseseisev agregaator. See on klientide paindlikkuse koondaja ja seda turgudele vahendav osapool, kes võib tegutseda elektrimüüjate ja bilansihaldurite portfellide üleselt ehk ta on neist sõltumatu.

Samas on agregeerimine kindlasti tegevus, milles uut ärimudelit ja võimalusi oma kliendiportfelli siseselt tegutsemiseks saaksid ja võiksid näha ka elektrituru traditsioonilisemad turuosalised, nagu elektrimüüjad ja bilansihaldurid. Ühelt poolt annab turgudele paindlikkuse toomine tarbijatele rohkem võimalusi soovi korral turul osaleda, oma tarbimise paindlikkuse pealt teenida ja seeläbi elektriarveid vähendada. Teisalt peaks see suurendama reservide võimekust elektrisüsteemis ja aitama seeläbi kaasa töökindlama süsteemi saavutamisele.

Lisaks peaks see alla tooma ka elektrituru hindu, kuna suurendab turul pakkumist. Kõige selle positiivse miinuspool on aga keerukamad turureeglid. Need peavad saavutama võimalikult hea tasakaalu uute turuosaliste, agregaatorite ja seniste turuosaliste ehk elektrimüüjate ja bilansihaldurite vahel. Seda tagamaks, et uute turuosaliste sisenemine turule oleks võimalik, kuid ei kahjustaks liigselt olemasolevate turuosaliste ärimudeleid ja ei sunniks neid turult lahkuma. Lisaks nõuab paindlikkuse kaasamine turgudele ka tarbija teadlikkuse suurenemist ning tihedamat andmevahetust ja suhtlust jaotusvõrguettevõtjate ja põhivõrguettevõtja vahel.

Sünnivad energiakogukonnad

Teise uue teemana tutvustab direktiiv energiakogukondade loomise võimalust. See lähenemine soodustab hajatootmist ja võimaldab luua kogukondi, kes koos saavad võtta erinevate turuosaliste rolli, näiteks tootja, tarbija või juba varem mainitud agregaatori rolli.

Energiakogukond ei ole aga mitte traditsiooniline elektriettevõte, kelle prioriteet on suure kasumi teenimine. See on pigem ühes kogukonnas tegutsevate võrguklientide (nii tootjate kui ka tarbijate) ühendamiseks ette nähtud võimalus, mis tagab selle piirkonna võrgukasutajatele mingi eelise, näiteks võrgutasude vähenemise tulenevalt oma piirkonnas toodetud elektrienergia kogusest. See aitab vähendada sinna piirkonda vajamineva elektrienergia edastust. Seeläbi vähendab see võrgukadusid või annab muud keskkonnaalast, majanduslikku või sotsiaalset kogukondlikku kasu oma liikmetele.

Sildid: elektriturgenergeetikaenergiapoliitikaEuroopa Liitpaindlikkus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Kolm küsimust energiapoliitika tulevikust

Järgmine artikkel

Virtuaalne elektrijaam muudab elektriseadmete paindlikkuse rahaks

Seotud artiklid

Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula
Ettevõte

Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

22/02/2023
Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.
Energeetika

Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

22/02/2023
Rohepööre tööstuses paneb ettevõtjate võimed proovile. Estonian Celli biogaasi reaktor ja neutralisatsiooni mahuti. Foto: Jarek Jõepera
Probleem

Eestis peavad mängureeglid olema sarnased teiste riikidega

16/12/2022
Sagedusturg. Taastuvenergia ümarlaud. Foto: Pixabay
Energeetika

Sagedusturgude avamisega ei saa enam kauem viivitada

16/12/2022
Järgmine artikkel
Virtuaalne elektrijaam. Foto: Shutterstock

Virtuaalne elektrijaam muudab elektriseadmete paindlikkuse rahaks

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!