• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime. Foto: Shutterstock

    Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime

    Tulevasi elektriinsenere ootab ees avar tööpõld

    Tulevasi elektriinsenere ootab ees avar tööpõld

    Positron

    Positron pakub osalejatele inspireerivat tegevust

    Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema. Reigo Kebja kinnitab, et energiamajandus on ühiskonnale nüüd ja ka edaspidi võtmetähtsusega valdkond, kuhu pidevalt vajatakse ajakohaste teadmistega spetsialiste. Foto: erakogu

    Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema

    Aare Baumer teeb tänuväärset tööd teaduse n-ö massidesse viimisel, tema teadusteater Tallinna Energia avastuskeskuses on paljude klassiekskursioonide sihtpunktiks.

    Huvi energeetika vastu sai alguse Ellamaa elektrijaamas

    Inseneeria ei ole ainult meestele. Elise Johanna Lill on seda meelt, et ei ole olemas meeste või naiste erialasid ning igaüks peaks valima endale julgesti just selle, mis päriselt meeldib ja silma särama paneb. Foto: Kaur Kasemaa

    Inseneeria ei ole ainult meestele

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime. Foto: Shutterstock

    Rohepööret tehes tuleb säilitada ettevõtete konkurentsivõime

    Tulevasi elektriinsenere ootab ees avar tööpõld

    Tulevasi elektriinsenere ootab ees avar tööpõld

    Positron

    Positron pakub osalejatele inspireerivat tegevust

    Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema. Reigo Kebja kinnitab, et energiamajandus on ühiskonnale nüüd ja ka edaspidi võtmetähtsusega valdkond, kuhu pidevalt vajatakse ajakohaste teadmistega spetsialiste. Foto: erakogu

    Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema

    Aare Baumer teeb tänuväärset tööd teaduse n-ö massidesse viimisel, tema teadusteater Tallinna Energia avastuskeskuses on paljude klassiekskursioonide sihtpunktiks.

    Huvi energeetika vastu sai alguse Ellamaa elektrijaamas

    Inseneeria ei ole ainult meestele. Elise Johanna Lill on seda meelt, et ei ole olemas meeste või naiste erialasid ning igaüks peaks valima endale julgesti just selle, mis päriselt meeldib ja silma särama paneb. Foto: Kaur Kasemaa

    Inseneeria ei ole ainult meestele

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Mis uuendusi toob energiaturule uus Euroopa Liidu regulatsioon?

autor: Marilin Tilkson, Konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse juhataja, peadirektori asetäitja ja Karin Maria Lehtmets, Konkurentsiameti energiaturgude osakonna juhataja
september 2020
Kategooria: Euroopa Liit, TööstusEST september 2020
Mis uuendusi toob energiaturule uus Euroopa Liidu regulatsioon? Euroopa ühtse elektrituru direktiivi eesmärk on ühendatud elektriturgude abil tagada euroliidu tarbijatele taskukohane ja läbipaistev elektri hind. Foto: Shutterstock

Euroopa ühtse elektrituru direktiivi eesmärk on ühendatud elektriturgude abil tagada euroliidu tarbijatele taskukohane ja läbipaistev elektri hind. Foto: Shutterstock

Mullu vastu võetud direktiivi ja määrusega luuakse energiaturul uusi võimalusi ettevõtluseks ja kehtib nõue igasuguseid reserve turupõhiselt hankida. Samuti soodustatakse elektrisõidukite laadimisvõrkude arengut.

Teiselt poolt näeb uus regulatsioon ette tarbija teadlikkuse suurenemist ja suuremaid võimalusi ka tavatarbijale elektriturul kaasa lüüa ja isegi teenida, seda nii paindlikkuse pakkumise kaudu kui ka energiakogukondades osalemisega.

5. juunil 2019 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 ja määrus (EL) 2019/943, mis käsitlevad Euroopa ühtse elektrienergia siseturu reeglistikku.

Direktiivi eesmärk on Euroopa Liidu liikmesriikide ühendatud elektriturgude eeliste kasutamisega tagada tarbijatele taskukohased ja läbipaistvad elektrienergia hinnad ning sujuv üleminek säästvale, vähese CO2-heitega energiasüsteemile. Määruse eesmärk on luua alus EL-i energiaeesmärkide ning eelkõige 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks. Selleks antakse turule signaale nii tõhususe, taastuvate energiaallikate osakaalu, elektrisüsteemi paindlikkuse kui ka jätkusuutlikkuse suurendamiseks, CO2-heite vähendamiseks ja innovatsiooni soodustamiseks. Samas tagatakse süsteemi piisav varustuskindlus.

Direktiivi põhimõtted tuleb igal liikmesriigil siseriiklikku seadusandlusesse üle tuua hiljemalt 31. detsembril 2020, samas on määrus otsekohalduv ja sellest tulenevad nõuded hakkasid kehtima juba 2019. aasta suvel.

Instrutec

Energiaturul hoitakse silma peal

Vastavalt regulatsioonile on regulaatorile tehtud ülesandeks hoida kogu energiaturul nii-öelda silm peal ja suunata turu arengut – seda nii üleeuroopalisest, regionaalsest kui ka riiklikust vaatenurgast lähtuvalt. Eestis on energiaturu regulaatoriks määratud Konkurentsiamet. Konkurentsiameti roll on edendada konkurentsivõimelist, paindlikku, turvalist ja keskkonnasäästlikku elektriturgu ning aidata kõige kulutõhusamal viisil arendada tarbijatele mõeldud turvalisi, töökindlaid ja mittediskrimineerivaid elektrivõrke, samuti teha elektrituru järelevalvet.

Keskset rolli kogu energiasüsteemis mängib põhivõrguettevõtja, kelleks Eestis on Elering. Eleringi peamine ülesanne on tagada elektrisüsteemi töökindel juhtimine ja tarbijatele ülekandevõrgu kaudu võrguteenuse osutamine. Põhivõrguettevõtja puhul on tegemist monopoolses seisus ettevõtjaga, kel ei ole konkurente.

Konkurentsiameti roll võrgu­ettevõtjate (sh põhivõrguette­võtja) reguleerimisel algab sellest, et amet kiidab heaks võrgutasud, mis peavad olema läbipaistvad, võtma arvesse võrgu turvalisuse vajadust ning kajastama põhjendatud kulusid. Kulud peavad vastama efektiivsusele ja võrguettevõtja ei tohi tarbijate arvelt liigselt tulu saada. Lisaks on ameti kohustus üle vaadata ja heaks kiita erinevad elektriturgu reguleerivad tüüptingimused ja metoodikad, mis rakenduvad turuosalistele. Sellega kindlustatakse, et tüüptingimused tagaksid võrdse kohtlemise ja ei oleks turuosaliste suhtes diskrimineerivad.

Ei elektrisalvestusseadmetele

Direktiivist lähtuvalt tuleb põhi­võrguettevõtjal leida süsteemile vajalikud tugiteenused ja reservid, eelistatult turupõhiseid lahendusi kasutades. Sealjuures vaatab Konkurentsiamet üle ja kinnitab teenuste tehnilised tingimused ja spetsifikatsioonid, et tagada turuosaliste võrdne ja tehnoloogianeutraalne kohtlemine ning majanduslikult kõige efektiivsema lähenemise leidmine.

Lisaks peavad nii põhi- kui ka jaotusvõrguettevõtjad uue direktiiviga seoses tagama, et nende omandis ei oleks elektrisalvestusseadmeid (v.a integreeritud võrguelemendid). Ja kui on, siis need läbipaistva enampakkumise korras maha müüma. Salvestusseadmete omamise keeld tuleneb sellest, et salvestusseadmed saavad pakkuda elektrisüsteemile ja võrgule reserve, aga kuna reservide ostmine peab käima turupõhiselt, ei saa reservi kasutaja, kelleks on põhi- või jaotusvõrguettevõtja, vastavat seadet ise omada. Enampakkumise tingimuste ülevaataja ja kinnitaja on Konkurentsiamet, kes peab tagama, et hanketingimused oleksid läbipaistvad ja nendega turuosalisi ei diskrimineeritaks.

Sarnaselt elektrisalvestusseadmete omamise keelule toob direktiiv suurematele jaotusvõrguettevõtjatele kaasa ka keelu omada elektrisõidukite laadimispunkte ja taristut. Põhjuseks üheltpoolt soov, et laadimistaristu arendamine oleks turupõhine ja ei seaks elektrivõrguga liitumisel takistusi eraettevõtetele. Teisalt ka seetõttu, et laadimisvõrgustikku saab käsitleda salvestusseadmete võrgustikuna, mis tarkade laadijate kasutamisel peidab suurt võimekust elektrisüsteemile vajalikke reserve pakkuda.

Loodetavasti näevad laadimisvõrgustiku haldajad tulevikus piisavat ärivõimalust ka oma ressursi pakkumises nii võrguettevõtjatele kui ka põhivõrguettevõtjale reservvõimsusena.

Paindlikkus on võtmesõna

Elektrituru arengu seisukohast luuakse uue direktiiviga nõue elektrisüsteemi paindlikkuse kaasamiseks elektriturgudele. Paindlikkusena nähakse nii elektri tarbimise kui ka hajatootmise juhtimist ja selle võimekuse pakkumist elektriturule enne elektrituru hinna arvutust. See tähendab, et paindlikkuse pakkumised ja tarbijate võimekus vajadusel vähem tarbida saab mõjutada elektrituru hinda.

Paindlikkuse viimine turgudele loob nii kodutarbijatele kui ka ettevõtjatele suuremad võimalused ­oma elektritarbimisega hoopis raha teenida.

See annab võimaluse uuteks ärimudeliteks paindlikkuse turgudele vahendamise ja selle juhtimise näol. Paindlikkuse paremaks kaasamiseks tuuakse direktiiviga sisse uus turuosaline – iseseisev agregaator. See on klientide paindlikkuse koondaja ja seda turgudele vahendav osapool, kes võib tegutseda elektrimüüjate ja bilansihaldurite portfellide üleselt ehk ta on neist sõltumatu.

Samas on agregeerimine kindlasti tegevus, milles uut ärimudelit ja võimalusi oma kliendiportfelli siseselt tegutsemiseks saaksid ja võiksid näha ka elektrituru traditsioonilisemad turuosalised, nagu elektrimüüjad ja bilansihaldurid. Ühelt poolt annab turgudele paindlikkuse toomine tarbijatele rohkem võimalusi soovi korral turul osaleda, oma tarbimise paindlikkuse pealt teenida ja seeläbi elektriarveid vähendada. Teisalt peaks see suurendama reservide võimekust elektrisüsteemis ja aitama seeläbi kaasa töökindlama süsteemi saavutamisele.

Lisaks peaks see alla tooma ka elektrituru hindu, kuna suurendab turul pakkumist. Kõige selle positiivse miinuspool on aga keerukamad turureeglid. Need peavad saavutama võimalikult hea tasakaalu uute turuosaliste, agregaatorite ja seniste turuosaliste ehk elektrimüüjate ja bilansihaldurite vahel. Seda tagamaks, et uute turuosaliste sisenemine turule oleks võimalik, kuid ei kahjustaks liigselt olemasolevate turuosaliste ärimudeleid ja ei sunniks neid turult lahkuma. Lisaks nõuab paindlikkuse kaasamine turgudele ka tarbija teadlikkuse suurenemist ning tihedamat andmevahetust ja suhtlust jaotusvõrguettevõtjate ja põhivõrguettevõtja vahel.

Sünnivad energiakogukonnad

Teise uue teemana tutvustab direktiiv energiakogukondade loomise võimalust. See lähenemine soodustab hajatootmist ja võimaldab luua kogukondi, kes koos saavad võtta erinevate turuosaliste rolli, näiteks tootja, tarbija või juba varem mainitud agregaatori rolli.

Energiakogukond ei ole aga mitte traditsiooniline elektriettevõte, kelle prioriteet on suure kasumi teenimine. See on pigem ühes kogukonnas tegutsevate võrguklientide (nii tootjate kui ka tarbijate) ühendamiseks ette nähtud võimalus, mis tagab selle piirkonna võrgukasutajatele mingi eelise, näiteks võrgutasude vähenemise tulenevalt oma piirkonnas toodetud elektrienergia kogusest. See aitab vähendada sinna piirkonda vajamineva elektrienergia edastust. Seeläbi vähendab see võrgukadusid või annab muud keskkonnaalast, majanduslikku või sotsiaalset kogukondlikku kasu oma liikmetele.

Sildid: elektriturgenergeetikaenergiapoliitikaEuroopa Liitpaindlikkus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Kolm küsimust energiapoliitika tulevikust

Järgmine artikkel

Virtuaalne elektrijaam muudab elektriseadmete paindlikkuse rahaks

Seotud artiklid

Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema. Reigo Kebja kinnitab, et energiamajandus on ühiskonnale nüüd ja ka edaspidi võtmetähtsusega valdkond, kuhu pidevalt vajatakse ajakohaste teadmistega spetsialiste. Foto: erakogu
Energeetika

Valides erialaks energeetika, ei pea sissetuleku pärast põdema

15/09/2023
Inseneeria ei ole ainult meestele. Elise Johanna Lill on seda meelt, et ei ole olemas meeste või naiste erialasid ning igaüks peaks valima endale julgesti just selle, mis päriselt meeldib ja silma särama paneb. Foto: Kaur Kasemaa
Energeetika

Inseneeria ei ole ainult meestele

15/09/2023
Elektroonikatööstus pakub noortele maailmatasemel praktikakogemust. Praktikant Siim Rausi Stoneridge´is toiteplokke kontrollimas. Foto: EEL
Haridus

Elektroonikatööstus pakub noortele maailmatasemel praktikakogemust

15/09/2023
Põlevkivist elektri tootmine kasvas eelmisel aastal. Foto: Shutterstock
Energeetika

Põlevkivist elektri tootmine kasvas eelmisel aastal

13/09/2023
Järgmine artikkel
Virtuaalne elektrijaam. Foto: Shutterstock

Virtuaalne elektrijaam muudab elektriseadmete paindlikkuse rahaks

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST september 2023

Sisuturundus

Valguse tulevik kontoris: nutikas lahendus säästab silmi ja energiat

Valguse tulevik kontoris: nutikas lahendus säästab silmi ja energiat

15/09/2023
iguse liugelaagrid tagavad PowerBully hooldusvaba sõidu. PowerBully on mõeldud kõige erandlikumate rakenduste jaoks raskel maastikul. Foto: Kässbohrer Geländefahrzeug AG

iguse liugelaagrid tagavad PowerBully hooldusvaba sõidu

13/09/2023
Vossi torupainutuspingi.

Perefirma suurendab Vossi torupainutuspingi abiga tootmisvõimekust

02/05/2023
Benningi laadijate tootmisjärgne testimine kulutõhusa iguse robotkäe abil. Benning usaldab nõudlikud testimisülesanded iguse soodsale ja mitmekülgsele robolink robotile.

Benningi laadijate tootmisjärgne testimine kulutõhusa iguse robotkäe abil

02/05/2023
Bauroc poorbetoon

Poorbetoon 100: materjal, mis on tulnud, et jääda

02/05/2023

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!