• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

    Kuigi võiks arvata, et puidust ehitusmaterjali või mööbli tootmine on juba väga hea lisandväärtus, asub puidukeemia väärtusahelas sellest siiski kõrgemal tasemel. Foto: erakogu

    Puit kui tulevikumaterjal – kas jätkame põletamist või asume väärindama?

    Hakkab kehtima nõue, et riigihangetes ja avaliku sektori toetusmeetmetes tuleks eelistada Euroopas toodetud ja vähese süsinikuheitega tooteid. Foto: Shutterstock

    Roheline tee Euroopa enda puhastele tehnoloogiatele ja toodetele  

    Jaanuaris jätkus töötleva tööstuse tootmismahu mõõdukas kasv, ütleb Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Scanpix/Mihkel Maripuu

    Töötleva tööstuse kasvu väljavaatele jagub nii võimalusi kui ka riske

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

    Kuigi võiks arvata, et puidust ehitusmaterjali või mööbli tootmine on juba väga hea lisandväärtus, asub puidukeemia väärtusahelas sellest siiski kõrgemal tasemel. Foto: erakogu

    Puit kui tulevikumaterjal – kas jätkame põletamist või asume väärindama?

    Hakkab kehtima nõue, et riigihangetes ja avaliku sektori toetusmeetmetes tuleks eelistada Euroopas toodetud ja vähese süsinikuheitega tooteid. Foto: Shutterstock

    Roheline tee Euroopa enda puhastele tehnoloogiatele ja toodetele  

    Jaanuaris jätkus töötleva tööstuse tootmismahu mõõdukas kasv, ütleb Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Scanpix/Mihkel Maripuu

    Töötleva tööstuse kasvu väljavaatele jagub nii võimalusi kui ka riske

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Sebacom

Suletud jaotusvõrk võimaldab pakkuda odavamat võrguteenust

autor: Lembit Sünt, Elektrilevi OÜ turusuhete juht
september 2020
Kategooria: Energeetika, TööstusEST september 2020
Suletud jaotusvõrk. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Kuna suletud jaotusvõrku puudutav regulatsioon on seni väga napisõnaline, siis paljusid aspekte tuleb veel selgeks rääkida ja vastavat õigusloomet edasi arendada.

Elektrituruseadus annab üksnes suletud jaotusvõrgu kui eseme määratluse, kuid jätab lahtiseks, millised on sellega opereeriva ettevõtja õigused ja kohustused ning kuidas need suhestuvad tegevusloaga võrguettevõtja tegevusloa tingimustega ning õigusaktist tuleneva raamistikuga. Sisuliselt võib aga ette kujutada suhteliselt kompaktset võrku, mille valdajale ei laiene rida nõudeid, mida tegevusloaga võrguettevõtja peab täitma.

Tegevuse eripära lubab suletud jaotusvõrku omada

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi mõtte kohaselt peaks jaotusvõrguettevõtja ja võrgu kasutajate vahelise suhte erilise iseloomu tõttu olema võimalik vabastada jaotusvõrguettevõtja kohustustest, mis kujutaksid endast tarbetut halduskoormust.

Tööstusobjektid, ärirajatised või ühised teenusobjektid, nagu rongijaamad, lennujaamad, haiglad, suured kämpingud integreeritud rajatistega või keemiatööstusobjektid võivad oma tegevuse eripära tõttu omada suletud jaotusvõrke.

Liikmesriigid võivad sätestada, et reguleerivad asutused liigitavad võrgu, mis jaotab elektrit geograafiliselt piiratud tootmiskoha, ärirajatise või ühisteenuste koha piires ega varusta kodutarbijaid, suletud jaotusvõrguks. Seda juhul, kui konkreetsetel tehnilistel või ohutusega seotud põhjustel on selle võrgu kasutajate tegevus või tootmisprotsess ühendatud või kõnealune võrk jaotab elektrit peamiselt võrgu omanikule või võrguettevõtjale või nende sidusettevõtjatele.

Elektrituruseaduse kohaselt on tegemist jaotusvõrguga, mille kaudu edastatakse elektrienergiat geograafiliselt piiratud tootmiskoha, ärirajatise või ühisteenuste koha piires seal asuvatele äritarbijatele, kelle tegevus või tootmisprotsess on tehnilistel või ohutusega seotud põhjustel omavahel ühendatud, või mille kaudu edastatakse elektrienergiat peamiselt võrgu omanikule või võrguettevõtjale, kes seda võrku haldab, või nendega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjale.

Elektrilevi peab elektri tagama ka hajaasustuses

Kuna suletud jaotusvõrk on olemuselt kompaktne ning väikeste elektrikadudega, siis selle kaudu võrguteenuse osutamine on odavam kui näiteks Elektrilevi võrgus. Elektrilevil on tegevusloa tingimuste kohaselt kohustus arendada võrku ja osutada võrguteenust kõikjal oma teeninduspiirkonnas, sealhulgas hajaasustusega maapiirkondades. Näiteks ligi 60% liinide kaudu tarbitakse elektrit ainult 5% kogumahust. See avaldab tuntavat mõju võrguteenuse hinnale tervikuna võrreldes mõne eraldi vaadeldava kompaktse territooriumiga.

Suletud jaotusvõrgu olemasolu tegevusloaga võrguettevõtja teeninduspiirkonnas võib ahendada tegevusloaga võrguettevõtja tulubaasi. Teisalt võivad soodsad kogukulud energiale osutuda atraktiivseks ettevõtjatele, kes muidu jätaksid Eestisse oma investeeringud üldse tegemata.

Kas suletud jaotusvõrk suudab alati teenust osutada?

Omaette teema on eri tüüpi võrguettevõtjate õiguste ja kohustuste tasakaal mingis piirkonnas. Tegevusloaga võrguettevõtja kohustused jäävad tähtajatult endiseks kogu teeninduspiirkonnas, ka seal, kus hakkab tegutsema tegevusloa nõudeta ja ilma selgelt sätestatud kohustusteta teine ettevõtja.

Seadmata kahtluse alla suletud jaotusvõrguettevõtja jätkusuutlikkust, ei saa välistada näiteks probleeme võimekusega teenust osutada ning võetud lepingulisi kohustusi täita.

Praegu on keeruline öelda, kui suurt kandepinda sellised uut tüüpi turuosalised hakkavad omama. Seni on teatavaks saanud üksnes plaanid Pakri poolsaarel.

Elektrointensiivne tarbija võidab suletud jaotusvõrgust kõige rohkem

Enn Laansoo jr, Pakri teadus- ja tööstuspargi tegevjuht

Kuigi seadusega on elektrienergia suletud jaotusvõrgu rajamine lubatud, puudub Eestis siiani praktika, kuidas seda reaalselt ellu viia. Praegu on Pakri teadus- ja tööstuspargis rajamisel Eesti üks esimesi suletud jaotusvõrke.

Ise toodame, ise tarbime

Suletud jaotusvõrgu abil saab Pakri teadus- ja tööstuspark ise oma võrgus taastuvenergiat toota ja tarbida ning seeläbi kontrollida nii enda kui ka pargis tegutsevate ettevõtete kogu energiakulu ja samas vähendada keskkonnajalajälge.

Lahendus energiajanustele

Võrgus toodetava tuule- ja päikeseenergia abil on kohapealse taastuvenergia osakaal kogu energiatarbimisest märkimisväärne ning energiajanuste klientide puhul on võimekus pakkuda turu keskmisest märkimisväärselt paremat hinda, liitumistasusid ning kiiremat ajagraafikut liitumisvõimsuse kasutuselevõtmisel.

See kontseptsioon sobib hästi suure energiatarbega ettevõtetele, näiteks andmekeskustele ja muule elektrointensiivsele tööstusele.

Pakri teadus- ja tööstuspargist loe töpsemalt veel TööstusESTi septembrinumbris 2020 ilmunud artiklist siit.

Vaade Pakri teadus- ja tööstuspargile linnulennult, taamal paistavad tuulikud. Pakri tööstuspark. Foto: Allan Leppikson
Vaade Pakri teadus- ja tööstuspargile linnulennult, taamal paistavad tuulikud. Foto: Allan Leppikson

Sildid: elektri hindelektriturgenergeetikaenergiaPakrisuletud jaotusvõrktööstuspark
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Õiglane üleminek: kas õiglane ka Kesk-Euroopa ja Baltikumi jaoks?

Järgmine artikkel

Edu võti: nutikas tööstuspark

Seotud artiklid

Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.
Energeetika

Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

10/03/2026
Riik proovib taas korraldada tuuleparkide vähempakkumise. Pildil Paldiski tuulepark. Foto: Enefit Green
Energeetika

Riik proovib taas läbi viia tuuleparkide vähempakkumist    

10/03/2026
7. mail toimub Tallinna Tehnikaülikooli aulas elektrikonverents „Elekter – Eesti majanduse uus mootor“.
Haridus

Elektrikonverents: kas oleme valmis elektriajastuks?

10/03/2026
Tuuleenergia arendamiseks sobivate riigimaade kasutamiseks viiakse läbi uus, järjekorras teine enampakkumiste voor.
Energeetika

Riik loob täiendavad võimalused tuuleenergia arendamiseks riigimaadel

19/02/2026
Järgmine artikkel
Vaade Pakri teadus- ja tööstuspargile linnulennult, taamal paistavad tuulikud. Pakri tööstuspark. Foto: Allan Leppikson

Edu võti: nutikas tööstuspark

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Küpsised

      TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.