Eesti IKT klastri eestvedamisel töötatakse juba mõnda aega reaalajamajanduse projekti Internet of Business kallal, mille eesmärk on automatiseerida avaliku ja erasektori majandustehingud ning aruandlus.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi reaalajamajanduse valdkonna juht Sirli Heinsoo nentis, et Euroopa ja sh Eesti on liikumas aina enam andmepõhise majanduse suunas. „See tähendab ettevõtja ja riigi vahelises suhtluses praeguselt aruandepõhiselt infovahetuselt andmepõhisele infovahetusele liikumist, et lihtsustada ettevõtja aruandluskohustust ja vähendada andmete esitamisega kaasnevat koormust. Eesti avalik sektor on juba vaikselt andmepõhise aruandluse suunas liikumas eesotsas maksu- ja tolliameti ning statistikaametiga. Nendele lisandub lähiaastatel kindlasti ka järgmisi asutusi,“ kirjeldas Sirli Heinsoo.
Ettevõtted peavad kaasa tulema
Teisisõnu on avalik sektor aina enam valmis vastu võtma infot nn andmepõhises versioonis masinloetaval ja automatiseeritud kujul. Küll aga on Heinsoo sõnul, kes tegutseb ka Internet of Business projektijuhina Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidus, vähe neid ettevõtteid, kes esitavad riigile andmeid ülalnimetatud kujul – enamasti on tegemist suurettevõtetega.
„Selleks, et kaasata ka väikseid ja mikroettevõtteid, peab teenus toimima efektiivselt, kasutajale mugavalt ja mõistliku hinnaga,“ rõhutas Heinsoo. Tema sõnul Internet of Business projekt just seda lahendust pakubki. Nimelt loob TietoEVRY projekti raames koostöös teiste partneritega praegu MyCompanyData (MCD) teenust, mille idee on majandustehingute ja muude andmete edastamine ühtse standardi põhiselt.
Teenuse esimene versioon valmib 2021. aasta jaanuariks, mil arendatakse välja liides statistikaametile andmete esitamiseks. Tulevikus saavad ettevõtjad kogu erinevatele riigiasutustele vajaliku aruandluse esitada MCD-teenuse kaudu. Samuti saavad selle kaudu omavahel „suhelda“ eraettevõtete majandustarkvarad.
Uus MyCompanyData teenus
MCD on andmehoidla- ja andmevahetusteenust võimaldav tarkvara, mida võib kasutada nii raamatupidamisteenuse pakkuja, andmevahetuse operaator kui ka tarkvarateenuseid pakkuv ettevõte, et erinevate osapoolte vahel andmeid vahetada.
Osapoolteks võivad olla nii ettevõtted kui ka avalik sektor ja andmed esitatakse XBRL GL taksonoomia raamistikuga ettenähtud standardi kohaselt XML-vormingus. Sama XBRL GL standardil tuginevat andmete vastuvõtmise lahendust juurutavad statistikaamet ning maksu- ja tolliamet Aruandlus 3.0 projekti raames.
„Riigiasutustele saab MyCompanyDataService’i (MCDS) tarkvara abil esitada aruandlust üksikandmete tasemel, st mitte agregeeritult, vaid tehingute infona XBRL GL keeles. Eraettevõtete vahel teeb MCDS võimalikuks tehingute info liikumise masinloetaval standardsel kujul. Seega on teenuse abil võimalik liigutada raamatupidamise andmeid ühest ERP-süsteemist teise,” selgitas TietoEVRY analüütik Andres Lille. Ta lisas, et MCDS on liidestatud ka X-teega, nii et riigile esitatav info liigub mööda X-teed, ilma et konkreetne ettevõte peaks ise X-teega liidestatud olema ja sellega seotud kulusid kandma.
Seega on ettevõtetel tulevikus võimalik oma praegu kasutusel olev majandustarkvara MCDS-iga liidestada ja selle tulemusel tekib majandustarkvarale X-tee kaudu andmete edastamise võimekus. „Teine oluline MCDS-i efekt on raamatupidamise andmete liikuvuse tagamine. Kõik majandustarkvarad, mis on liidestunud MCDS-iga, saavad omavahel andmeid vahetada masinloetaval kujul. Samuti on võimalik majandustarkvaradel omavahel tehingute infot liigutada nii, et seda ei peaks korduvalt käsitsi sisestama. Näiteks on võimalik MCDS-i kasutada müügisüsteemi ja raamatupidamise süsteemi liidestamiseks nii, et tehingud liiguvad elektrooniliselt ja reaalajas raamatupidamisse,“ selgitas Lille.
Hea uudis on ka see, et MCDS toetab e-arvete operaatoritega suhtlemist. Andres Lille sõnul on see lahendatud nii, et ettevõte saadab raamatupidamiskande MCDS-i, see kontrollib, kas kirjend vastab e-arve nõuetele ja teavitab vastavusest kasutajat. E-arve operaator pärib MCDS-ist kirjendi andmed, moodustab e-arve standardile vastava e-arve ning saadab selle arve saaja poole teele, sh piiriüleselt. „Võttes kasutusele MCDS-i, vabaneb majandustarkvara e-arvete loomise tegevusest,” võttis Lille teema kokku.
Aruandlus 3.0 vähendab ettevõtja koormust riigiga suhtlemisel
Projekti Internet of Business üks partneritest on OÜ Skriining, kelle klient, Ida-Viru Keskhaigla on projekti Aruandlus 3.0 raames esitanud andmeid statistikaametile otse haigla infosüsteemist.
OÜ Skriining majandustarkvara projektijuht Valdek Järvpõld selgitas, et nullbürokraatia algatusest välja kasvanud Aruandlus 3.0 loob riigile vajalike andmete automaatse liikumise lahenduse, kasutades XBRL GL andmeesitusstandardit.
„Tegemist on maksu- ja tolliameti, statistikaameti ja Eesti Panga ühisprojektiga, kus andmete automaatsele vastuvõtmisele üleminek toimub mitmes etapis ning esimesena tegeletakse palga- ja tööjõuandmete esitamise koormuse vähendamisega,“ lisas Järvpõld.
Eelmise aasta alguses jõudsidki statistikaametisse esmakordselt Aruandlus 3.0 raames Ida-Viru Keskhaigla palgaandmed, mis edastati otse haigla infosüsteemist.
„Igal juhul on vahetult tarkvaras ühe nupu vajutamine lihtsam ja mugavam, kui palgaküsimustikke täita. Statistikaametiga käib tihe koostöö nii sisuliste kui ka tehniliste probleemide lahendamisel. Ida-Viru Keskhaigla personalile oli positiivne uudis ka see, et enam ei ole vaja eraldi esitada täiendavat „Palgalõhe“ küsitlust, kuna Aruandlus 3.0 raames esitatavad andmed olid piisavad,“ jagas Järvpõld kogemust.
Tema sõnul tasub ettevõttel, kes samuti tahab Aruandlus 3.0 võimalustest osa saada, valida kasutamiseks tarkvara, mis on liitunud Aruandlus 3.0-ga.
Küsimus: Milliseid kulusid uus teenus majandustarkvara pakkujatele ja nende klientidele toob?
Sirli Heinsoo, majandusministeeriumi reaalajamajanduse valdkonna projektijuht
Internet of Business projekti raames arendatav uus MyCompanyData (MCD) teenus pakub peagi ettevõtetele võimalust omavahel masinloetaval kujul andmeid vahetada ja riigile aruandlust esitada. Selle võimaluse kasutamiseks tuleks ettevõttes praegu kasutatav majandustarkvara MCD-ga liidestada.
Tarkvarapakkuja jaoks on üldiselt tegemist ühekordse investeeringuga. Võimalusi on erinevaid ja need tähendavad ka erinevaid kulusid.
Näiteks on tarkvarapakkujal võimalik ehitada teenus enda tarkvarasse või luua liidestus mõne teenust pakkuva ettevõttega. Viimase variandi puhul sõltub kulu suurus ka asjaolust, kas tarkvara pakkuval ettevõttel on MCD-teenuse pakkujaga juba varasemate muude teenuste tarbimiste jaoks (näiteks e-arve vahetus) liidestus loodud või mitte.
Internet of Business projekti partnerid on leidnud, et loodav teenus peab olema majandustarkvara kasutavale ettevõtjale lisandväärtus, millega kaasnev kulu peaks sisalduma juba nn kuupaketi hinnas. Kuidas täpselt iga tarkvarapakkuja oma teenuses nimetatud lisandväärtust käsitleb, on konkreetse pakkuja enda otsus.
Ettevõtetel on võimalik soovi korral jätkata ka neile praegu tavapäraseks saanud aruandlusega. Ettevõtjat, asutust ega riiki ei lõigata ära seni toiminud lahendustest. Kõiki masinloetavaid andmeid on võimalik ümber töödelda paber- ja PDF-dokumentideks ning vastupidi, selle jaoks on turul teenusepakkujad. Aga mida rohkem on ühiselt andmeid vahetavaid osapooli, seda efektiivsem ja tulusam on lahendus.
Hea teada
- Reaalajamajandus tähendab, et eraisikud, äriühingud ja avalik sektor saavad majandustehingute andmeid vahetada digitaalsel kujul ja automaatselt. Tehingud toimuvad reaalajas või minimaalse viitega.
- Reaalajamajanduse projekti Internet of Business praeguses faasis võetakse kasutusele XBRL GL standard majandustehingu info standardiseerimiseks. Lisaks töötatakse välja teenus MyCompanyData.
- Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi algatusel on koostöös era- ja avaliku sektori ekspertidega välja töötatud reaalajamajanduse visioon ja tööplaan 2020–2027.
- Tegeletud on ka Euroopa e-arve standardi teemaga. Eestis on avalikus sektoris e-arvetele üle mindud, erasektori teenusepakkujad on kasutusele võtnud ühtse Euroopa e-arve standardi ja loonud ühendused rahvusvahelise andmevahetuse võrgustikuga PEPPOL. Selle kaudu saavad Eesti ettevõtted ja avaliku sektori asutustel vastu võtta ning saata e-arveid riikidesse, kus on samuti selle võrgustikuga liitunud e-arve operaatoreid.
