• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Kogemus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Viru Keemia Grupp. Foto: Eesti Keemiatööstuse Liit

    Eesti Keemiatööstuse Liidu tagasiside õiglase ülemineku raames toetatavate valdkondade kohta

    Projekt Lab4STEM uurib STEM õpet Eestis. Merkuur OÜ mobiilne töökoda. Foto: Merkuur

    Projekt Lab4STEM uurib STEM õpet Eestis

    Metsatööstuse toodangu maht kasvas 2020. aastal. Foto: Shutterstock

    Puidutöötlemise toodangu maht mullu kasvas

    Brexit. Foto: Shutterstock

    Brexit: Suurbritanniaga kaubeldes oleme täiesti uues reaalsuses

    Windak tehase juhi Madis Tomsoni selja tagant paistavad klientidele koostatavad kaablikerimisseadmed. Fotod: Julia-Maria Linna

    Windak: Põhja-Ameerika turgu vallutatakse Eesti tööstuspargist

    Eduard Brindfeldt võttis mullu oktoobris Alexela Kontserdimajas toimunud aasta õpetaja galal vastu aasta kutseõpetaja auhinna. Foto: Scanpix/Mihkel Maripuu/Postimees

    Eduard Brindfeldt: Tehnikaerialad saaks popiks karjäärinõustajate abiga

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Kogemus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Viru Keemia Grupp. Foto: Eesti Keemiatööstuse Liit

    Eesti Keemiatööstuse Liidu tagasiside õiglase ülemineku raames toetatavate valdkondade kohta

    Projekt Lab4STEM uurib STEM õpet Eestis. Merkuur OÜ mobiilne töökoda. Foto: Merkuur

    Projekt Lab4STEM uurib STEM õpet Eestis

    Metsatööstuse toodangu maht kasvas 2020. aastal. Foto: Shutterstock

    Puidutöötlemise toodangu maht mullu kasvas

    Brexit. Foto: Shutterstock

    Brexit: Suurbritanniaga kaubeldes oleme täiesti uues reaalsuses

    Windak tehase juhi Madis Tomsoni selja tagant paistavad klientidele koostatavad kaablikerimisseadmed. Fotod: Julia-Maria Linna

    Windak: Põhja-Ameerika turgu vallutatakse Eesti tööstuspargist

    Eduard Brindfeldt võttis mullu oktoobris Alexela Kontserdimajas toimunud aasta õpetaja galal vastu aasta kutseõpetaja auhinna. Foto: Scanpix/Mihkel Maripuu/Postimees

    Eduard Brindfeldt: Tehnikaerialad saaks popiks karjäärinõustajate abiga

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Mäeltküla tööstuspark

Revolutsioon aruandluses ja raamatupidamises

autor: Heli Lehtsaar-Karma, TööstusESTi toimetaja
november 2020
Kategooria: IT, TööstusEST november 2020
Joonis: R. Krimmer, T. Kadak, A. Alishani, M. Toots, R-M. Soe, C. Schmidt (2019) „Reaalajamajanduse aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. TTÜ.

Eesti IKT klastri eestvedamisel töötatakse juba mõnda aega reaalajamajanduse projekti Internet of Business kallal, mille eesmärk on automatiseerida avaliku ja erasektori majandustehingud ning aruandlus.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi reaalajamajanduse valdkonna juht Sirli Heinsoo nentis, et Euroopa ja sh Eesti on liikumas aina enam andmepõhise majanduse suunas. „See tähendab ettevõtja ja riigi vahelises suhtluses praeguselt aruandepõhiselt infovahetuselt andmepõhisele infovahetusele liikumist, et lihtsustada ettevõtja aruandluskohustust ja vähendada andmete esitamisega kaasnevat koormust. Eesti avalik sektor on juba vaikselt andmepõhise aruandluse suunas liikumas eesotsas maksu- ja tolliameti ning statistikaametiga. Nendele lisandub lähiaastatel kindlasti ka järgmisi asutusi,“ kirjeldas Sirli Heinsoo.

Ettevõtted peavad kaasa tulema

Teisisõnu on avalik sektor aina enam valmis vastu võtma infot nn andmepõhises versioonis masinloetaval ja automatiseeritud kujul. Küll aga on Heinsoo sõnul, kes tegutseb ka Internet of Business projektijuhina Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidus, vähe neid ettevõtteid, kes esitavad riigile andmeid ülalnimetatud kujul – enamasti on tegemist suurettevõtetega.

„Selleks, et kaasata ka väikseid ja mikroettevõtteid, peab teenus toimima efektiivselt, kasutajale mugavalt ja mõistliku hinnaga,“ rõhutas Heinsoo. Tema sõnul Internet of Business projekt just seda lahendust pakubki. Nimelt loob TietoEVRY projekti raames koostöös teiste partneritega praegu MyCompanyData (MCD) teenust, mille idee on majandustehingute ja muude andmete edastamine ühtse standardi põhiselt.

Teenuse esimene versioon valmib 2021. aasta jaanuariks, mil arendatakse välja liides statistika­ametile andmete esitamiseks. Tulevikus saavad ettevõtjad kogu erinevatele riigiasutustele vajaliku aruandluse esitada MCD-teenuse kaudu. Samuti saavad selle kaudu omavahel „suhelda“ eraettevõtete majandustarkvarad.

Uus MyCompanyData teenus

MCD on andmehoidla- ja andmevahetusteenust võimaldav tarkvara, mida võib kasutada nii raamatupidamisteenuse pakkuja, andmevahetuse operaator kui ka tarkvarateenuseid pakkuv ettevõte, et erinevate osapoolte vahel andmeid vahetada.

Osapoolteks võivad olla nii ettevõtted kui ka avalik sektor ja andmed esitatakse XBRL GL taksonoomia raamistikuga ettenähtud standardi kohaselt XML-vormingus. Sama XBRL GL standardil tuginevat andmete vastuvõtmise lahendust juurutavad statistikaamet ning maksu- ja tolliamet Aruandlus 3.0 projekti raames.

IKT klastri projekt Internet of Business. Joonis: R. Krimmer, T. Kadak, A. Alishani, M. Toots, R-M. Soe, C. Schmidt (2019) „Reaalajamajanduse aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. TTÜ.
Joonis: R. Krimmer, T. Kadak, A. Alishani, M. Toots, R-M. Soe, C. Schmidt (2019) „Reaalajamajanduse aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. TTÜ.

„Riigiasutustele saab MyCompanyDataService’i (MCDS) tarkvara abil esitada aruandlust üksikandmete tasemel, st mitte agregeeritult, vaid tehingute infona XBRL GL keeles. Eraettevõtete vahel teeb MCDS võimalikuks tehingute info liikumise masinloetaval standardsel kujul. Seega on teenuse abil võimalik liigutada raamatupidamise andmeid ühest ERP-süsteemist teise,” selgitas TietoEVRY analüütik Andres Lille. Ta lisas, et MCDS on liidestatud ka X-teega, nii et riigile esitatav info liigub mööda X-teed, ilma et konkreetne ettevõte peaks ise X-teega liidestatud olema ja sellega seotud kulusid kandma.

Seega on ettevõtetel tulevikus võimalik oma praegu kasutusel olev majandustarkvara MCDS-iga liidestada ja selle tulemusel tekib majandustarkvarale X-tee kaudu andmete edastamise võimekus. „Teine oluline MCDS-i efekt on raamatupidamise andmete liikuvuse tagamine. Kõik majandustarkvarad, mis on liidestunud MCDS-iga, saavad omavahel andmeid vahetada masinloetaval kujul. Samuti on võimalik majandustarkvaradel omavahel tehingute infot liigutada nii, et seda ei peaks korduvalt käsitsi sisestama. Näiteks on võimalik MCDS-i kasutada müügisüsteemi ja raamatupidamise süsteemi liidestamiseks nii, et tehingud liiguvad elektrooniliselt ja reaalajas raamatupidamisse,“ selgitas Lille.

Hea uudis on ka see, et MCDS toetab e-arvete operaatoritega suhtlemist. Andres Lille sõnul on see lahendatud nii, et ettevõte saadab raamatupidamiskande MCDS-i, see kontrollib, kas kirjend vastab e-arve nõuetele ja teavitab vastavusest kasutajat. E-arve operaator pärib MCDS-ist kirjendi andmed, moodustab e-arve standardile vastava e-arve ning saadab selle arve saaja poole teele, sh piiriüleselt. „Võttes kasutusele MCDS-i, vabaneb majandustarkvara e-arvete loomise tegevusest,” võttis Lille teema kokku.

Aruandlus 3.0 vähendab ettevõtja koormust riigiga suhtlemisel

Projekti Internet of Business üks partneritest on OÜ Skriining, kelle klient, Ida-Viru Keskhaigla on projekti Aruandlus 3.0 raames esitanud andmeid statistikaametile otse haigla infosüsteemist.

OÜ Skriining majandustarkvara projektijuht Valdek Järvpõld selgitas, et nullbürokraatia algatusest välja kasvanud Aruandlus 3.0 loob riigile vajalike andmete automaatse liikumise lahenduse, kasutades XBRL GL andmeesitusstandardit.

„Tegemist on maksu- ja tolliameti, statistikaameti ja Eesti Panga ühisprojektiga, kus andmete automaatsele vastuvõtmisele üleminek toimub mitmes etapis ning esimesena tegeletakse palga- ja tööjõuandmete esitamise koormuse vähendamisega,“ lisas Järvpõld.

Eelmise aasta alguses jõudsidki statistikaametisse esmakordselt Aruandlus 3.0 raames Ida-Viru Keskhaigla palgaandmed, mis edastati otse haigla infosüsteemist.

„Igal juhul on vahetult tarkvaras ühe nupu vajutamine lihtsam ja mugavam, kui palgaküsimustikke täita. Statistikaametiga käib tihe koostöö nii sisuliste kui ka tehniliste probleemide lahendamisel. Ida-Viru Keskhaigla personalile oli positiivne uudis ka see, et enam ei ole vaja eraldi esitada täiendavat „Palgalõhe“ küsitlust, kuna Aruandlus 3.0 raames esitatavad andmed olid piisavad,“ jagas Järvpõld kogemust.

Tema sõnul tasub ettevõttel, kes samuti tahab Aruandlus 3.0 võimalustest osa saada, valida kasutamiseks tarkvara, mis on liitunud Aruandlus 3.0-ga.

Küsimus: Milliseid kulusid uus teenus majandustarkvara pakkujatele ja nende klientidele toob?

Sirli Heinsoo, majandusministeeriumi reaalaja­majanduse valdkonna projektijuht

Internet of Business projekti raames arendatav uus MyCompanyData (MCD) teenus pakub peagi ettevõtetele võimalust omavahel masinloetaval kujul andmeid vahetada ja riigile aruandlust esitada. Selle võimaluse kasutamiseks tuleks ettevõttes praegu kasutatav majandustarkvara MCD-ga liidestada.

Tarkvarapakkuja jaoks on üldiselt tegemist ühekordse investeeringuga. Võimalusi on erinevaid ja need tähendavad ka erinevaid kulusid.

Näiteks on tarkvarapakkujal võimalik ehitada teenus enda tarkvarasse või luua liidestus mõne teenust pakkuva ettevõttega. Viimase variandi puhul sõltub kulu suurus ka asjaolust, kas tarkvara pakkuval ettevõttel on MCD-teenuse pakkujaga juba varasemate muude teenuste tarbimiste jaoks (näiteks e-arve vahetus) liidestus loodud või mitte.

Internet of Business projekti partnerid on leidnud, et loodav teenus peab olema majandustarkvara kasutavale ettevõtjale lisandväärtus, millega kaasnev kulu peaks sisalduma juba nn kuupaketi hinnas. Kuidas täpselt iga tarkvarapakkuja oma teenuses nimetatud lisandväärtust käsitleb, on konkreetse pakkuja enda otsus.

Ettevõtetel on võimalik soovi korral jätkata ka neile praegu tavapäraseks saanud aruandlusega. Ettevõtjat, asutust ega riiki ei lõigata ära seni toiminud lahendustest. Kõiki masinloetavaid andmeid on võimalik ümber töödelda paber- ja PDF-dokumentideks ning vastupidi, selle jaoks on turul teenusepakkujad. Aga mida rohkem on ühiselt andmeid vahetavaid osapooli, seda efektiivsem ja tulusam on lahendus.

Hea teada

  • Reaalajamajandus tähendab, et eraisikud, äriühingud ja avalik sektor saavad majandustehingute andmeid vahetada digitaalsel kujul ja automaatselt. Tehingud toimuvad reaalajas või minimaalse viitega.
  • Reaalajamajanduse projekti Internet of Business praeguses faasis võetakse kasutusele XBRL GL standard majandustehingu info standardiseerimiseks. Lisaks töötatakse välja teenus MyCompanyData.
  • Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi algatusel on koostöös era- ja avaliku sektori ekspertidega välja töötatud reaalajamajanduse visioon ja tööplaan 2020–2027.
  • Tegeletud on ka Euroopa e-arve standardi teemaga. Eestis on avalikus sektoris e-arvetele üle mindud, erasektori teenusepakkujad on kasutusele võtnud ühtse Euroopa e-arve standardi ja loonud ühendused rahvusvahelise andmevahetuse võrgustikuga PEPPOL. Selle kaudu saavad Eesti ettevõtted ja avaliku sektori asutustel vastu võtta ning saata e-arveid riikidesse, kus on samuti selle võrgustikuga liitunud e-arve operaatoreid.

Sildid: IKT klasterinternet of businessITraamatupidamine
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Ootame avaldusi ITL-i Ustus Aguri stipendiumile

Järgmine artikkel

Tootmisjääkide väärindamiseks tuleb jäätmeseadust lihtsustada

Seotud artiklid

Tänavu jaanuaris alustas 19-liikmeline grupp Vali IT programmis õpinguid. Teooria läbiti 8-tunniste õppepäevade käigus koolitusklassis. Fotod: Mikk Tamme
Haridus

IT-sektori edulugu: kuidas lappida auke tööjõuturul

15/12/2020
Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas. Fotol Doris Põld
Arvamus

Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas

15/12/2020
Digipööre pehme mööbli tootja Neiseri tootmises. Foto: Neiser
Ettevõte

Digipööre muudab mööblitootja kriitilised juhtimisotsused kiireks ja paindlikuks

15/12/2020
Taastuvenergia tasud. Kunda Nordic Tsemendi juht Meelis Einstein nendib, et taastuvenergia tasu vähendamine soodustaks Eesti tööstussektori investeeringuid, sest liiga kõrgete kulude korral ettevõtted investeerima ei kipu. Foto: Enno Rebane
Seadus

Suurtarbijaile terendab soodsam energiahind

09/11/2020
Järgmine artikkel
Tootmisjääkide väärindamiseks tuleb jäätmeseadust lihtsustada. Foto: Shutterstock

Tootmisjääkide väärindamiseks tuleb jäätmeseadust lihtsustada

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2021
Elbest

Sisuturundus

Forklift akutõstuk

Tulevik on akutõstukite päralt

02/02/2021
Tootlikkuse järsk tõus uue liimiga D3 PVAc. Foto: Kiilto

Tootlikkuse järsk tõus uue liimiga D3 PVAc

22/10/2020
Hüdraulikaõlid on hüdrosüsteemide osa, millele pööratakse vähe tähelepanu: Foto: HansaFlex

Mida tuleks teada hüdraulikaõlidest

23/09/2020
Ressursitõhususe meede. Paekivikillustiku tootmine muutus tänu ressursitõhususe meetmele, vähenes kulu kütusele, elektrile ja tööjõule.

Ressursitõhususe meede pakub tööstustele tuge

20/05/2020
Linde tõstukid on valmis tulevikuks. Foto: Willenbrock Baltic OÜ

Uue põlvkonna täielikult võrku ühendatud LINDE vastukaalutõstukid on valmis tulevikuks!

13/05/2020

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektriturg elektroonikatööstus energeetika energia energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa Industry 4.0 Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM poliitika põlevkivi seadus sisuturundus SLO Electricity 2018 sündmus taastuvenergia tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstus 4.0 ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

  • Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • info@meediapilt.ee
  • Reklaami
  • Tingimused
  • Uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Reklaami
  • Toimetus
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri

© OÜ Meediapilt

Küpsised

TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

Telli uudiskiri

ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!