Eesti on Euroopa Liidu liikmena võtnud mitmeid jäätmete taaskasutusse suunamisega seotud kohustusi. Praegu kehtiv jäätmete ringlussevõtu protsess ja dokumentatsioon on aga nii mahukas ja aeganõudev, et nullib ettevõtete motivatsiooni otsida tootmisjääkide ringlusesse suunamise võimalusi. Samas aitaks ringlusse suunamine märkimisväärselt kaasa materjalide taaskasutamisele.
Riiklike keskkonnakohustuste täitmise toetamiseks ja tootmistes tekkivate jääkmaterjalide ringlusse suunamise lihtsamaks tegemiseks tuleks kõigepealt muuta jäätmeseadust. Euroopa Liidu liikmesriigina peame juba praegu suutma taaskasutada vähemalt 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, aastaks 2025 koguma eraldi tekstiilijäätmed ning aastast 2030 ei tohiks enam prügilatesse ladestada jäätmeid, mida on võimalik ringlusse võtta või teisel viisil materjali või energiana taaskasutada.
Ringmajanduse mõistes võib neid pidada elementaarseteks tegevusteks, kuid praegu valmistab nendegi saavutamine mitmetele liikmesriikidele, sh Eestile raskusi. Näiteks on Eestis prügilatesse ladestavate jäätmete hulk hoopiski kasvanud ja alles 2018. aastal vaikselt langema hakanud. Kõik eelnevad eesmärgid ja suunad näitavad, et oluliselt rohkem ja paremini tuleb ära kasutada ressursse, mis praegu jäätmetena üle jäävad. Selle soodustamiseks on vaja parandada mitmeid olemasolevaid protsesse ja luua toetavaid süsteeme.
Kohanesime olukorraga
The Circularity Gap Report 2020 toob välja seitse peamist tegevussuunda ringmajandusele üleminekul. Viies neist ütleb: jäätmed kui ressurss – jäätmevoogude kasutamine teisese toorme hankimiseks ning jäätmete suunamine korduvkasutusse ja ringlusesse võttu. Praegu on ühes tootmises tekkivate jäätmevoogude kasutamine teisese toormena kui mitte olematu, siis võrdlemisi keeruline protsess.
Mullu septembris käivitati riiklikus innovatsiooniprogrammis AccelerateEstonia materjalivoo projekt, mille eesmärk oli kaardistada ja digitaliseerida Eesti ettevõtete tootmisjäägid, muuta info soovijatele avalikult kättesaadavaks ja luua paremad võimalused tootmisjääkide laialdaseks kasutuselevõtuks.
Üheksa kuu jooksul uuriti u 140 Eesti ettevõttes tekkivaid materjalijääke ja nende edasist saatust. Selgus, et Eestis puudub ühtne süsteem, mille kaudu saaks ettevõtjad infot, kellel milliseid jääke ja millises koguses tekib ning kuidas neid materjale edasi kasutatakse.
Algselt oli meie plaan kaardistada ja digitaliseerida Eesti ettevõtete tootmisjäägid, muuta info soovijatele avalikult kättesaadavaks ja luua seeläbi paremad võimalused tootmisjääkide laialdaseks kasutuselevõtuks. Üsna kiiresti saabus tõehetk – ühe ettevõtte tootmisjääkide üleandmine teisele toormeks on eelkõige aeganõudva bürokraatliku protsessi tõttu ülimalt ebamugav, mis nullib ettevõtete motivatsiooni tootmisjääkide ringlusesse suunamise võimaluste otsimiseks. Samal ajal tunnevad ettevõtted tootmisjääkide tekitajatena üha enam huvi selle vastu, mis jääkidest edasi saab. Jääkide saatuse läbipaistvust nõuavad ka kliendid. Lisaks on turul suur ja järjest kasvav hulk väiketootjaid, näiteks disainereid ja käsitöölisi, kes otsivad jääkmaterjale, millest enda tooteid luua.
Ettevõtjate ja riigi koostöö
Elame ajal, mil toormaterjalide hind on muutuv, saastajaid maksustatakse järjest enam ning otsitakse jätkusuutlikke tootmismudeleid. Seega saab kõigist jääkmaterjalidest potentsiaalne ressurss kellegi teise jaoks. Seda probleemi ei saa erasektor lahendada üksinda, sest jäätmete väärindamine on tugevalt seotud riiklike protsessidega.
Materjalivoo koostööplatvormi loomine ja rakendamine ei tähenda tingimata avaliku sektori kohustuste ja koormuse suurenemist. Seadusest tulenevalt peab riik juba praegu teatud jäätmete protsesse korraldama ja lähtuvalt kaalutlusõigusest ei saa ta neid erasektorile hallata anda. Platvormi peamine eesmärk on eemaldada turutakistused protsesside optimeerimise ja keskse andmebaasi loomise abil.
Innovaatiline lahendus
Üks võimalik lahendus oleks tootmisjääkide tekitajaid ja teisese tooraine huvilisi kokku viiva koostööplatvormi loomine. Selline platvorm aitaks nii Eestis kui ka mujal lahendada järgmisi jäätmete väärindamisel eesseisvaid takistusi:
- Ligipääs infole. Turul on infosulg ja ettevõtjatel puudub võimalus leida ammendavat infot taaskasutamiseks/ringlussevõtuks sobiva materjali hulga ja omaduste kohta.
- Liigne bürokraatia. Jääkmaterjalide ringlusesse võtmise protseduurid on riiklikult reguleeritud keeruliste jäätmelubade ja registreeringute protsessidega.
- Aeglane protsess. Praegu võib protsess jääkmaterjalist loodava toote ideest, materjali leidmisest, lubade saamisest kuni reaalse tootmiseni jõudmiseni võtta aega kuus kuud kuni aasta.
Mis probleemi materjalivoo projekt lahendab?
AccelerateEstonia materjalivoo projekti eesmärk on kaardistada ja digitaliseerida Eesti ettevõtete tootmisjäägid, muuta info soovijatele avalikult kättesaadavaks ja luua seeläbi paremad võimalused tootmisjääkide laialdaseks kasutuselevõtuks.
Praegu peab ettevõte, kes soovib luua tooteid teisesest toorainest (näiteks plastijääkidest/jäätmetest torude tootmine), taotlema keskkonnaametilt jäätmeloa. Taotlusel tuleb välja tuua, mis mahus jäätmeid aastas käideldakse, mis otstarbel neid kasutatakse, samuti tuleb tootmisvõimekus tootmise/ringlussevõtu maksimummääras ette ära tõendada.
Keskkonnaameti juhend vastavate taotluste tegemiseks on 32 lehekülje pikkune. Keskkonnaamet vaatab jäätmeloa taotluse üle keskmiselt 21 päeva jooksul, millele järgneb kas jäätmeloa taotluse menetlusse võtmine või lisainformatsiooni saamiseni menetluse algatamise edasilükkamine.
Peale jäätmeloa menetlusse võtmist on keskkonnaametil aega 90 päeva loa väljastamise või loa väljastamisest keeldumise otsuse tegemiseks. Seaduses ei tehta seejuures vahet, kas tegemist on elementaarse tootmisprotsessiga, mille osas puudub vajadus tõendada kasutatavate materjalide n-ö tootekõlblikkust, või mitte.
Kommentaarid
Materjalivoog võib olla abiks
Arno Kolk, Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuht
Elektroonikatööstuses tekib tootmisprotsessi käigus jäätmeid vähe. Enamikul meie sektori ettevõtetel on ISO 14000 sertifikaat ning jäätmete hulga vähendamise, nende sorteerimise ja ümbertöötlusega tegeletakse pidevalt.
Suurim jäätmete allikas on kasutatud elektroonika, mis on mingil põhjusel kasutusest kõrvaldatud. Mõnevõrra suunatakse seda taaskasutusse, vajadusel läbi remondifirmade, aga suur osa sellest läheb ümbertöötlusse.
Materjalivoog võib olla abiks, eriti väiksematele ettevõtetele, kes selle kaudu võivad saada endale vajalikku materjali ning vabaneda jääkidest või liigsest materjalist.
Uus idee Eesti edulooks
Koostöös keskkonnaministeeriumiga on materjalivoo projekti eestvedajad algatanud õigusloome muudatuste vajalikkuse analüüsi, et lihtsustada ja automatiseerida riiklikku jäätmelubade ja aruandluse protsessi.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma sõnas, et Eesti edulugu võiks olla selles, et me väärindame ühte ressurssi mitu korda. „Tootmisjääkide puhul räägime füüsilisest asjast, mille me oleme jäätmeks defineerinud ja artiklis käsitletud probleem on osalt olemas just seetõttu. Jäätmete käitlemine on rangemalt reguleeritud suurte riskide tõttu,“ selgitas Kaupo Heinma tagamaid.
Tema sõnul võiks materjalivoo platvormi mõte olla selles, et võimalikult palju kogu protsessist, kus ühe ettevõtte tootmisjäägid saavad teise ettevõtte toormeks, oleks automaatselt reguleeritud ja isetoimiv. „Praegu ei ole veel selge, milline saab seejuures olema era- ja riigisektori roll, kuid algus on tehtud,“ võttis Kaupo Heinma teema kokku.
3 head näidet mujalt maailmast
- Austin Materials Marketplace (AMM) on USA platvorm ettevõtetele, et leida jäätmetele ja tootmise kõrvalsaadustele uusi võimalusi korduvkasutuseks ja ringlussevõtuks. Praeguseks on nad päästnud 1274 kuupmeetrit materjale ladestamisest ja loonud rahalist väärtust 465 000 dollarit. Platvormil on registreerunud üle 2000 ettevõtte.
AMM alustas ideega leida väljundeid tööstusjäätmetele. Nüüd on materjalipakkujad hakanud ka ise huvi tundma materjalide saamise vastu, et suurendada oma toodetes ümbertöödeldud materjalide hulka.
Tegemist on mittetulundusühinguga, mida rahastab avalik sektor.
https://austinmaterialsmarketplace.org - Enso on Belgias üle aasta tegutsenud ettevõte. Nad pakuvad jäätmete tekitajale täislahendust: otsivad jäätmetele tahtja, korraldavad paberimajanduse ja logistika. Keskenduvad peamiselt paekivile, klaaskiule ja liivale.
https://www.enso-value.com - Excess Materials Exchange on Hollandis tegutsev idufirma, mis otsib oma klientide jääkmaterjalidele kõige kõrgema väärtusega väljundi. Nende platvormil saab ettevõte luua oma jääkmaterjalidele digiprofiilid, millega füüsilised materjalid seotakse QR- ja vöötkoodide alusel ning kogutud teabe alusel leitakse materjalile sobilik väärindamise viis ja innovatsioonipartner. Ettevõtetele pakutakse ka nende tootmisprotsesside ja jäätmevoo kaardistamise teenust.
https://excessmaterialsexchange.com
