• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Eesti tudengite idee võitis Euroopa tehnikaülikoolide võistluse

    Eesti tudengite idee võitis Euroopa tehnikaülikoolide võistluse

    Eesti ettevõtted osalesid Euroopa suurimal tööstusmessil

    Eesti ettevõtted osalesid Euroopa suurimal tööstusmessil

    Profiõpe: kas lahendus metalliettevõtete tööjõupuudusele?

    Profiõpe: kas lahendus metalliettevõtete tööjõupuudusele?

    Pärnu õpilastel valmis elektroonikakursusel keskkonnamõõtmisseade

    Pärnu õpilastel valmis elektroonikakursusel keskkonnamõõtmisseade

    Incapi Kuressaare tehas investeerib ja kasvatab SMT tootmisvõimsust 50%

    Incapi Kuressaare tehas investeerib ja kasvatab SMT tootmisvõimsust 50%

    Welmet. Täppistööna valmivate tigude juures on Welmetis ametis nii kohalikud kui Ukrainast pärit keevitajad. Foto: Tanel Meos

    Pärnu-Jaagupis painutatakse metalli kõige keerulisemal moel

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Eesti tudengite idee võitis Euroopa tehnikaülikoolide võistluse

    Eesti tudengite idee võitis Euroopa tehnikaülikoolide võistluse

    Eesti ettevõtted osalesid Euroopa suurimal tööstusmessil

    Eesti ettevõtted osalesid Euroopa suurimal tööstusmessil

    Profiõpe: kas lahendus metalliettevõtete tööjõupuudusele?

    Profiõpe: kas lahendus metalliettevõtete tööjõupuudusele?

    Pärnu õpilastel valmis elektroonikakursusel keskkonnamõõtmisseade

    Pärnu õpilastel valmis elektroonikakursusel keskkonnamõõtmisseade

    Incapi Kuressaare tehas investeerib ja kasvatab SMT tootmisvõimsust 50%

    Incapi Kuressaare tehas investeerib ja kasvatab SMT tootmisvõimsust 50%

    Welmet. Täppistööna valmivate tigude juures on Welmetis ametis nii kohalikud kui Ukrainast pärit keevitajad. Foto: Tanel Meos

    Pärnu-Jaagupis painutatakse metalli kõige keerulisemal moel

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Kolm korda rohkem raha

autor: Heli Lehtsaar-Karma, TööstusESTi toimetaja
veebruar 2021
Kategooria: Ülevaade, TööstusEST veebruar 2021
Suurinvestori toetusmeede. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Alates sellest aastast kolmekordistas riik tööstus­ettevõtetele suurinvesteeringu tegemiseks võimaldatava toetuse suurust – senise miljoni euro asemel on toetuse maksimaalne suurus kolm miljonit.

Toetusmeetme eesmärk on mõjutada välisinvesteeringute Eestisse toomist ja pakkuda riigi tuge väga suurtele investeeringutele. Toetuse saaja rahvusvaheline konkurentsivõime peaks kasvama ja kindlasti peab suurenema ettevõtte loodav lisandväärtus töötaja kohta.

Kellele on toetus mõeldud?

Toetust saavad EAS-i vahendusel taotleda Eesti töötleva tööstuse ettevõtted, kes tahavad osta või rentida tootmiseks vajalikku vara või soetada immateriaalset vara, samuti võib toetuse abil ehitada näiteks tootmishoone. Minimaalne toetussumma on miljon, maksimaalne kolm miljonit eurot. Ise peab investeeringu kogusummast panustama vähemalt 90%, toetust võib saada kuni 10%.

Taotlejast tööstusettevõtte enda või ta emaettevõtte (või kontserni, kuhu ta kuulub) konsolideeritud käive peab taotluse esitamisele eelneval majandusaastal olema vähemalt 50 miljonit eurot.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna nõunik Andres Kikas selgitas, et maksimaalselt kolme miljoni eurone toetussumma, mis võib moodustada kuni 10% projekti kogumaksumusest tähendab seda, et kolmemiljonilise toetussumma juures ei saa projekti kogumaksumus olla alla 30 miljoni (taotleja omafinantseering 90% ehk 27 mln). Ka rohkem kui 30 miljonit maksvale projektile saab toetust taotleda, kuid arvestusega, et üle kolme miljonilist toetussummat ei ole võimalik meetmest küsida.

Täiendav tugi valitsuselt

Lisaks toetuse taotlemisele suur­investori meetmest on neil ettevõtteil, kes tahavad teha üle 30-miljonilist investeeringut ja kelle töötajate arv on vähemalt 100, võimalik küsida valitsuse seisukohta täiendava riigi toe saamiseks.

„Suurinvesteeringu elluviimist mõjutavad ka rahalisest toetusest eraldiseisvad tegevused – näiteks tugi tööjõu saadavuse, ühenduste loomise või lubade taotlemise osas. Selleks võib Vabariigi Valitsuse seisukoht olla vajalik,“ mainis Andres Kikas. Tema sõnul pole valitsuselt seisukoha küsimise abil võimalik ühe ettevõtte põhiselt saada näiteks maksusoodustusi.

Sujuv elluviimine ennekõike

„Valitsuse seisukoha võimaldamine erikriteeriumitele vastavatele investeeringutele on eeskätt oluline selleks, et tagada investeeringu võimalikult sujuv, tõrgeteta elluviimine. Valitsus saab aidata sellele kaasa, tagades, et kõik seotud pooled (nt riigiasutused ja nende allasutused) oleksid samas infoväljas, teadlikud prioriteetsetest projektidest ja tegutseksid ühise eesmärgi nimel,“ selgitas Kikas.

Ta lisas, et valitsuse seisukoha taotlemine võib hõlmata ka rahalise toetusega, sh soodustustega seotud ootusi, kuid kindlasti ei ole valitsuse seisukoha andmise eesmärk n-ö premeerida kõiki eri­kriteeriumitele vastavaid investeeringuid. Pigem on eesmärk välja selgitada, millised on kõige kriitilisemad takistused investeeringu elluviimisel ning riigi võimalused nende lahendamisel. Seeläbi vähendatakse ka ettevõtja vajadust eri asutuste vahet käia ning selgitustööd teha.

„Kui aga projektide üleselt tuleb infot, et x või y maksud on takistuseks ja vähendavad konkurentsivõimet, siis saame hinnata, kas ja milliste ettepanekutega valitsusse minna,“ lisas Andres Kikas selgituseks.

Tegutseme ikka veel Eesti kahjuks ja konkurentriikide kasuks

Tõnis Vare, Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht

Kümme tööstuse erialaliitu esitasid möödunud aasta detsembri alguses valitsuse majandusarengu komisjonile oma ettepanekud suurinvesteeringute põhimõtete väljatöötamiseks. Töötlev tööstus kui kriisi üleelamise peamine võimaldaja vajab sektorina ka ise kohe riigi tuge nii otseinvesteeringute kui ka konkreetsete valdkondlike toetusmeetmete kaudu, et tõsta tehnoloogilist taset ja automatiseerida/digitaliseerida tootmisprotsessid.

Põhjus on äärmiselt lihtne: kuivõrd teised riigid on juba ammu rakendanud ellu toetusmeetmed, et tõsta oma tööstuse konkurentsivõimet globaalsel turul.

Me ettepanek ei leidnud toetust

Lähtudes teiste riikide praktikatest, esitasime ettepaneku, et investeerimisprojektide finantseerimisel lähtutaks põhimõttest: 30% erainvesteering, 50% otsetoetusmeede, 20% laenu- või garantiimeede. Sellist võimalust kahjuks täiendatud suurinvestori toetuse andmise tingimused ette ei näe. Seetõttu on Eestis tööstuse konkurentsipositsioon jätkuvalt võrreldes teiste riikidega kordades madalam.

Kuivõrd tööstuse arengu- ja konkurentsivõime oleneb kohalikul tasandil soodsast ettevõtluse kulude keskkonnast, siis esitasime ühe ettepanekuna rakendada konkurentsivõimelisi kulutingimusi teatud ajaperioodiks uutele suurinvesteeringutele (nt spetsiifilised maksuerisused, tööjõumaksude vähendamine teadus- ja arendustöötajatele, keskkonnatasude viimine samaväärseteks teiste riikidega jms), et suurendada Eesti atraktiivsust investeeringute asukohamaana. Eesmärk on toetada tööstust pehmete meetmete kaudu ehk alati ei ole vaja anda toetusmeetmena raha.

Käitume riigina ebamõistlikult

Kahjuks käitume riigina jätkuvalt ebamõistlikult soodsa ettevõtluskeskkonna loomisel. Kui me võrdleme konkurentriikide tegevusi, siis nemad soodustavad/motiveerivad kordades rohkem suurinvesteeringute tegemist oma riiki. Utreeritult võib öelda, et me jookseme juba praegu rongile järele.

Näiteks Leedu ja Soome taotlesid juba aastaid tagasi Euroopa Komisjonilt riigiabi loa – riiki tehtavad suurinvesteeringud, mille tegevus sõltus CO2 kvoodi hinnast, said riigilt kompensatsiooni kvoodihinna tõusu puhul. Teisisõnu maandas riik selle sammuga suurinvesteeringute tegemisel kvoodihinna tõusu riski ning lõi investoritele investeerimiskindluse teatud ajaperioodiks.

Ka on paljudel juhtudel riigid soodustanud otsetoetusi tööstuse automatiseerimiseks, lubades investeerida seadmetesse, liinidesse või masinatesse. Aga Eesti puhul on see realiseerinud võimalusena võtta ainult laenu. Sellega oleme oma konkurentsipositsiooni suurel määral ise vähendanud.

Meie probleem on ka selles, et paljudel juhtudel on erinevad toetused erinevate meetmete all erinevates rakendusüksustes ja valitseb koordineerimatus. Hea meel on tõdeda, et EAS on püüdnud koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga olukorda parandada, aga ikka on meetmete/toetuste süsteem killustunud.

Kas Eestil on tööstust vaja või mitte?

Triin Ploompuu, Eesti Masinatööstuse Liidu juht

Eesti tööstus sõltub ainuüksi sellest, millised on meie konkurentriikide strateegiad oma tööstuse arendamisel. Kui konkurentriigid panustavad oma toetusmeetmetega tööstusesse, siis on selge, et nad loovad omale väga olulise konkurentsieelise 10‒15 aasta lõikes. Selleks, et öelda, kas Eesti meetmed on piisavad ja kindlustavad meie konkurentsivõimet, vajame järjepidevat tööstuse toetusmeetmete benchmark’imist oma konkurentriikidega.

Areng eeldab investeeringuid

Masina- ja metallitööstus on kapitalimahukas ja areng on seotud pideva investeerimisvõimekusega. Samuti on Eestis palju VKE-sid, kel puudub võimekus kiireid arenguhüppeid teha. Selles olukorras saaks riik tuge pakkuda, et protsesse kiirendada.

Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu liige Emöke Sogenbits küsiski hiljuti retoorilise küsimuse, kas Eestil on tööstust vaja või mitte, kas 126 000 töökohta on Eesti jaoks olulised või ei? Kui vastus on jah, siis tuleb selgelt läbi mõelda kõikvõimalikud aspektid (ka pehmed meetmed), kuidas meie ettevõtteid toetada, et nad oleksid konkurentsivõimelised.

Erialaliite tasuks enam usaldada

Eesti üks probleem on kindlasti see, et avaliku ja erasektori koostöö on nagu uisutamine õhukesel jääl.

Erialaliitudes on reeglina laiem ja rahvusvaheline valdkondlik vaade. Suurinvesteeringute toetusmeetme osas käis meiegi seas tuline vaidlus, aga jõudsime lõpuks kokku leppida ühise nägemuse. Soovitan ka poliitikutel ja ametnikel nn lehmakauplemise asemel rohkem kuulata ja usaldada erialaliite kui valdkondlikke eksperte. Küsimus ongi selles, kas erialaliidud on riigi jaoks strateegilised partnerid või ei?

Küsimus: Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi värvatakse merenduse asekantsler. Millise asekantsleri vastutusalasse jääb või võiks jääda tööstus, arvestades, et tegemist on Eesti suurima majandusharuga, kuid ühegi asekantsleri vastutusalas tööstussektori kui tervikuga tegelemist pole?

Ando Leppiman, majandus- ja kommunikatsiooni-ministeeriumi kantsler

Tööstuse arendamine on üks osa majanduse arendamisest, mis on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi üks põhilisi prioriteete.

Eesti tööstuspoliitika kujundamise ja arendamisega tegelevad ministeeriumi majandusarengu asekantsler ning talle alluv majandusarengu osakond. Lisaks sellele toetab sektori arengut näiteks Tööstus 2030 koostöökogu, kuhu on kaasatud nii erialaliitude kui ka erinevate ministeeriumite esindajad.

Samuti toetab tööstusettevõtteid ja sektori arengut erinevate meetmetega Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
Seega ükskõik millise sektori hea käekäigu taga ei ole kindlasti üksnes vastava nimega asekantsleri positsiooni olemasolu, vaid tihe koostöö poliitikakujundajate ja ettevõtjate vahel ning selle nimel teeme majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis igapäevaselt tööd.

Sildid: Eesti Elektritööstuse LiitEesti Masinatööstuse LiitinvesteeringMKMsuurinvestori toetusmeedetoetus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

EAS avas 23 miljoni euro suuruse rakendusuuringute programmi

Järgmine artikkel

Tulevik on akutõstukite päralt

Seotud artiklid

Saabunud on uus ajastu, ka majanduses
Ülevaade

Saabunud on uus ajastu, ka majanduses

15/03/2022
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis 12 kuuga ligi 25%
Ülevaade

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis 12 kuuga ligi 25%

20/01/2022
Keemiatööstus

Ilmus Eesti põlevkivitööstuse aastaraamat 2020

05/01/2022
RUP programm. Foto: Shutterstock
Toetus

RUP programm toetab ettevõtete rakendusuuringuid ja tootearendust

14/12/2021
Järgmine artikkel
Forklift akutõstuk

Tulevik on akutõstukite päralt

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST mai 2022
Elbest

Sisuturundus

Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

15/02/2022
Waldec2

Waldec – teie töötleva tööstuse partner alates aastast 1989

10/12/2021
GEOLIFT- põrandate ja vundamentide tõstmine ning stabiliseerimine

GEOLIFT- põrandate ja vundamentide tõstmine ning stabiliseerimine

24/11/2021
Onninen. Toidutootja

Kuidas toidutootja unistused kiiremini ellu viia?

01/11/2021
Forklift. Tõstuk. AKutõstuk

Akutõstuk vs sisepõlemismootoriga tõstuk – kumba on soodsam pidada?

01/11/2021

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine EAS edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Industry 4.0 Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstus 4.0 ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!