• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Kogemus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Viru Keemia Grupp. Foto: Eesti Keemiatööstuse Liit

    Eesti Keemiatööstuse Liidu tagasiside õiglase ülemineku raames toetatavate valdkondade kohta

    Projekt Lab4STEM uurib STEM õpet Eestis. Merkuur OÜ mobiilne töökoda. Foto: Merkuur

    Projekt Lab4STEM uurib STEM õpet Eestis

    Metsatööstuse toodangu maht kasvas 2020. aastal. Foto: Shutterstock

    Puidutöötlemise toodangu maht mullu kasvas

    Brexit. Foto: Shutterstock

    Brexit: Suurbritanniaga kaubeldes oleme täiesti uues reaalsuses

    Windak tehase juhi Madis Tomsoni selja tagant paistavad klientidele koostatavad kaablikerimisseadmed. Fotod: Julia-Maria Linna

    Windak: Põhja-Ameerika turgu vallutatakse Eesti tööstuspargist

    Eduard Brindfeldt võttis mullu oktoobris Alexela Kontserdimajas toimunud aasta õpetaja galal vastu aasta kutseõpetaja auhinna. Foto: Scanpix/Mihkel Maripuu/Postimees

    Eduard Brindfeldt: Tehnikaerialad saaks popiks karjäärinõustajate abiga

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Kogemus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Viru Keemia Grupp. Foto: Eesti Keemiatööstuse Liit

    Eesti Keemiatööstuse Liidu tagasiside õiglase ülemineku raames toetatavate valdkondade kohta

    Projekt Lab4STEM uurib STEM õpet Eestis. Merkuur OÜ mobiilne töökoda. Foto: Merkuur

    Projekt Lab4STEM uurib STEM õpet Eestis

    Metsatööstuse toodangu maht kasvas 2020. aastal. Foto: Shutterstock

    Puidutöötlemise toodangu maht mullu kasvas

    Brexit. Foto: Shutterstock

    Brexit: Suurbritanniaga kaubeldes oleme täiesti uues reaalsuses

    Windak tehase juhi Madis Tomsoni selja tagant paistavad klientidele koostatavad kaablikerimisseadmed. Fotod: Julia-Maria Linna

    Windak: Põhja-Ameerika turgu vallutatakse Eesti tööstuspargist

    Eduard Brindfeldt võttis mullu oktoobris Alexela Kontserdimajas toimunud aasta õpetaja galal vastu aasta kutseõpetaja auhinna. Foto: Scanpix/Mihkel Maripuu/Postimees

    Eduard Brindfeldt: Tehnikaerialad saaks popiks karjäärinõustajate abiga

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Mäeltküla tööstuspark

Kolm korda rohkem raha

autor: Heli Lehtsaar-Karma, TööstusESTi toimetaja
veebruar 2021
Kategooria: Ülevaade, TööstusEST veebruar 2021
Suurinvestori toetusmeede. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Alates sellest aastast kolmekordistas riik tööstus­ettevõtetele suurinvesteeringu tegemiseks võimaldatava toetuse suurust – senise miljoni euro asemel on toetuse maksimaalne suurus kolm miljonit.

Toetusmeetme eesmärk on mõjutada välisinvesteeringute Eestisse toomist ja pakkuda riigi tuge väga suurtele investeeringutele. Toetuse saaja rahvusvaheline konkurentsivõime peaks kasvama ja kindlasti peab suurenema ettevõtte loodav lisandväärtus töötaja kohta.

Kellele on toetus mõeldud?

Toetust saavad EAS-i vahendusel taotleda Eesti töötleva tööstuse ettevõtted, kes tahavad osta või rentida tootmiseks vajalikku vara või soetada immateriaalset vara, samuti võib toetuse abil ehitada näiteks tootmishoone. Minimaalne toetussumma on miljon, maksimaalne kolm miljonit eurot. Ise peab investeeringu kogusummast panustama vähemalt 90%, toetust võib saada kuni 10%.

Taotlejast tööstusettevõtte enda või ta emaettevõtte (või kontserni, kuhu ta kuulub) konsolideeritud käive peab taotluse esitamisele eelneval majandusaastal olema vähemalt 50 miljonit eurot.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna nõunik Andres Kikas selgitas, et maksimaalselt kolme miljoni eurone toetussumma, mis võib moodustada kuni 10% projekti kogumaksumusest tähendab seda, et kolmemiljonilise toetussumma juures ei saa projekti kogumaksumus olla alla 30 miljoni (taotleja omafinantseering 90% ehk 27 mln). Ka rohkem kui 30 miljonit maksvale projektile saab toetust taotleda, kuid arvestusega, et üle kolme miljonilist toetussummat ei ole võimalik meetmest küsida.

Täiendav tugi valitsuselt

Lisaks toetuse taotlemisele suur­investori meetmest on neil ettevõtteil, kes tahavad teha üle 30-miljonilist investeeringut ja kelle töötajate arv on vähemalt 100, võimalik küsida valitsuse seisukohta täiendava riigi toe saamiseks.

„Suurinvesteeringu elluviimist mõjutavad ka rahalisest toetusest eraldiseisvad tegevused – näiteks tugi tööjõu saadavuse, ühenduste loomise või lubade taotlemise osas. Selleks võib Vabariigi Valitsuse seisukoht olla vajalik,“ mainis Andres Kikas. Tema sõnul pole valitsuselt seisukoha küsimise abil võimalik ühe ettevõtte põhiselt saada näiteks maksusoodustusi.

Sujuv elluviimine ennekõike

„Valitsuse seisukoha võimaldamine erikriteeriumitele vastavatele investeeringutele on eeskätt oluline selleks, et tagada investeeringu võimalikult sujuv, tõrgeteta elluviimine. Valitsus saab aidata sellele kaasa, tagades, et kõik seotud pooled (nt riigiasutused ja nende allasutused) oleksid samas infoväljas, teadlikud prioriteetsetest projektidest ja tegutseksid ühise eesmärgi nimel,“ selgitas Kikas.

Ta lisas, et valitsuse seisukoha taotlemine võib hõlmata ka rahalise toetusega, sh soodustustega seotud ootusi, kuid kindlasti ei ole valitsuse seisukoha andmise eesmärk n-ö premeerida kõiki eri­kriteeriumitele vastavaid investeeringuid. Pigem on eesmärk välja selgitada, millised on kõige kriitilisemad takistused investeeringu elluviimisel ning riigi võimalused nende lahendamisel. Seeläbi vähendatakse ka ettevõtja vajadust eri asutuste vahet käia ning selgitustööd teha.

„Kui aga projektide üleselt tuleb infot, et x või y maksud on takistuseks ja vähendavad konkurentsivõimet, siis saame hinnata, kas ja milliste ettepanekutega valitsusse minna,“ lisas Andres Kikas selgituseks.

Tegutseme ikka veel Eesti kahjuks ja konkurentriikide kasuks

Tõnis Vare, Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht

Kümme tööstuse erialaliitu esitasid möödunud aasta detsembri alguses valitsuse majandusarengu komisjonile oma ettepanekud suurinvesteeringute põhimõtete väljatöötamiseks. Töötlev tööstus kui kriisi üleelamise peamine võimaldaja vajab sektorina ka ise kohe riigi tuge nii otseinvesteeringute kui ka konkreetsete valdkondlike toetusmeetmete kaudu, et tõsta tehnoloogilist taset ja automatiseerida/digitaliseerida tootmisprotsessid.

Põhjus on äärmiselt lihtne: kuivõrd teised riigid on juba ammu rakendanud ellu toetusmeetmed, et tõsta oma tööstuse konkurentsivõimet globaalsel turul.

Me ettepanek ei leidnud toetust

Lähtudes teiste riikide praktikatest, esitasime ettepaneku, et investeerimisprojektide finantseerimisel lähtutaks põhimõttest: 30% erainvesteering, 50% otsetoetusmeede, 20% laenu- või garantiimeede. Sellist võimalust kahjuks täiendatud suurinvestori toetuse andmise tingimused ette ei näe. Seetõttu on Eestis tööstuse konkurentsipositsioon jätkuvalt võrreldes teiste riikidega kordades madalam.

Kuivõrd tööstuse arengu- ja konkurentsivõime oleneb kohalikul tasandil soodsast ettevõtluse kulude keskkonnast, siis esitasime ühe ettepanekuna rakendada konkurentsivõimelisi kulutingimusi teatud ajaperioodiks uutele suurinvesteeringutele (nt spetsiifilised maksuerisused, tööjõumaksude vähendamine teadus- ja arendustöötajatele, keskkonnatasude viimine samaväärseteks teiste riikidega jms), et suurendada Eesti atraktiivsust investeeringute asukohamaana. Eesmärk on toetada tööstust pehmete meetmete kaudu ehk alati ei ole vaja anda toetusmeetmena raha.

Käitume riigina ebamõistlikult

Kahjuks käitume riigina jätkuvalt ebamõistlikult soodsa ettevõtluskeskkonna loomisel. Kui me võrdleme konkurentriikide tegevusi, siis nemad soodustavad/motiveerivad kordades rohkem suurinvesteeringute tegemist oma riiki. Utreeritult võib öelda, et me jookseme juba praegu rongile järele.

Näiteks Leedu ja Soome taotlesid juba aastaid tagasi Euroopa Komisjonilt riigiabi loa – riiki tehtavad suurinvesteeringud, mille tegevus sõltus CO2 kvoodi hinnast, said riigilt kompensatsiooni kvoodihinna tõusu puhul. Teisisõnu maandas riik selle sammuga suurinvesteeringute tegemisel kvoodihinna tõusu riski ning lõi investoritele investeerimiskindluse teatud ajaperioodiks.

Ka on paljudel juhtudel riigid soodustanud otsetoetusi tööstuse automatiseerimiseks, lubades investeerida seadmetesse, liinidesse või masinatesse. Aga Eesti puhul on see realiseerinud võimalusena võtta ainult laenu. Sellega oleme oma konkurentsipositsiooni suurel määral ise vähendanud.

Meie probleem on ka selles, et paljudel juhtudel on erinevad toetused erinevate meetmete all erinevates rakendusüksustes ja valitseb koordineerimatus. Hea meel on tõdeda, et EAS on püüdnud koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga olukorda parandada, aga ikka on meetmete/toetuste süsteem killustunud.

Kas Eestil on tööstust vaja või mitte?

Triin Ploompuu, Eesti Masinatööstuse Liidu juht

Eesti tööstus sõltub ainuüksi sellest, millised on meie konkurentriikide strateegiad oma tööstuse arendamisel. Kui konkurentriigid panustavad oma toetusmeetmetega tööstusesse, siis on selge, et nad loovad omale väga olulise konkurentsieelise 10‒15 aasta lõikes. Selleks, et öelda, kas Eesti meetmed on piisavad ja kindlustavad meie konkurentsivõimet, vajame järjepidevat tööstuse toetusmeetmete benchmark’imist oma konkurentriikidega.

Areng eeldab investeeringuid

Masina- ja metallitööstus on kapitalimahukas ja areng on seotud pideva investeerimisvõimekusega. Samuti on Eestis palju VKE-sid, kel puudub võimekus kiireid arenguhüppeid teha. Selles olukorras saaks riik tuge pakkuda, et protsesse kiirendada.

Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu liige Emöke Sogenbits küsiski hiljuti retoorilise küsimuse, kas Eestil on tööstust vaja või mitte, kas 126 000 töökohta on Eesti jaoks olulised või ei? Kui vastus on jah, siis tuleb selgelt läbi mõelda kõikvõimalikud aspektid (ka pehmed meetmed), kuidas meie ettevõtteid toetada, et nad oleksid konkurentsivõimelised.

Erialaliite tasuks enam usaldada

Eesti üks probleem on kindlasti see, et avaliku ja erasektori koostöö on nagu uisutamine õhukesel jääl.

Erialaliitudes on reeglina laiem ja rahvusvaheline valdkondlik vaade. Suurinvesteeringute toetusmeetme osas käis meiegi seas tuline vaidlus, aga jõudsime lõpuks kokku leppida ühise nägemuse. Soovitan ka poliitikutel ja ametnikel nn lehmakauplemise asemel rohkem kuulata ja usaldada erialaliite kui valdkondlikke eksperte. Küsimus ongi selles, kas erialaliidud on riigi jaoks strateegilised partnerid või ei?

Küsimus: Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi värvatakse merenduse asekantsler. Millise asekantsleri vastutusalasse jääb või võiks jääda tööstus, arvestades, et tegemist on Eesti suurima majandusharuga, kuid ühegi asekantsleri vastutusalas tööstussektori kui tervikuga tegelemist pole?

Ando Leppiman, majandus- ja kommunikatsiooni-ministeeriumi kantsler

Tööstuse arendamine on üks osa majanduse arendamisest, mis on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi üks põhilisi prioriteete.

Eesti tööstuspoliitika kujundamise ja arendamisega tegelevad ministeeriumi majandusarengu asekantsler ning talle alluv majandusarengu osakond. Lisaks sellele toetab sektori arengut näiteks Tööstus 2030 koostöökogu, kuhu on kaasatud nii erialaliitude kui ka erinevate ministeeriumite esindajad.

Samuti toetab tööstusettevõtteid ja sektori arengut erinevate meetmetega Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
Seega ükskõik millise sektori hea käekäigu taga ei ole kindlasti üksnes vastava nimega asekantsleri positsiooni olemasolu, vaid tihe koostöö poliitikakujundajate ja ettevõtjate vahel ning selle nimel teeme majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis igapäevaselt tööd.

Sildid: Eesti Elektritööstuse LiitEesti Masinatööstuse LiitinvesteeringMKMsuurinvestori toetusmeedetoetus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

EAS avas 23 miljoni euro suuruse rakendusuuringute programmi

Järgmine artikkel

Tulevik on akutõstukite päralt

Seotud artiklid

Brexit. Foto: Shutterstock
Euroopa Liit

Brexit: Suurbritanniaga kaubeldes oleme täiesti uues reaalsuses

02/02/2021
Windak tehase juhi Madis Tomsoni selja tagant paistavad klientidele koostatavad kaablikerimisseadmed. Fotod: Julia-Maria Linna
Ettevõte

Windak: Põhja-Ameerika turgu vallutatakse Eesti tööstuspargist

02/02/2021
Eduard Brindfeldt võttis mullu oktoobris Alexela Kontserdimajas toimunud aasta õpetaja galal vastu aasta kutseõpetaja auhinna. Foto: Scanpix/Mihkel Maripuu/Postimees
Persoon

Eduard Brindfeldt: Tehnikaerialad saaks popiks karjäärinõustajate abiga

02/02/2021
Puidu- ja metsasektor saab Eesti majandusele anda praegusest enam. Foto: Shutterstock
Puidutööstus

Puidu- ja metsasektor saab Eesti majandusele anda praegusest enam

02/02/2021
Järgmine artikkel
Forklift akutõstuk

Tulevik on akutõstukite päralt

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2021
Elbest

Sisuturundus

Forklift akutõstuk

Tulevik on akutõstukite päralt

02/02/2021
Tootlikkuse järsk tõus uue liimiga D3 PVAc. Foto: Kiilto

Tootlikkuse järsk tõus uue liimiga D3 PVAc

22/10/2020
Hüdraulikaõlid on hüdrosüsteemide osa, millele pööratakse vähe tähelepanu: Foto: HansaFlex

Mida tuleks teada hüdraulikaõlidest

23/09/2020
Ressursitõhususe meede. Paekivikillustiku tootmine muutus tänu ressursitõhususe meetmele, vähenes kulu kütusele, elektrile ja tööjõule.

Ressursitõhususe meede pakub tööstustele tuge

20/05/2020
Linde tõstukid on valmis tulevikuks. Foto: Willenbrock Baltic OÜ

Uue põlvkonna täielikult võrku ühendatud LINDE vastukaalutõstukid on valmis tulevikuks!

13/05/2020

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektriturg elektroonikatööstus energeetika energia energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa Industry 4.0 Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM poliitika põlevkivi seadus sisuturundus SLO Electricity 2018 sündmus taastuvenergia tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstus 4.0 ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

  • Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • info@meediapilt.ee
  • Reklaami
  • Tingimused
  • Uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Reklaami
  • Toimetus
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri

© OÜ Meediapilt

Küpsised

TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

Telli uudiskiri

ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!