Eesti merekasutus on täna muutumas – harjumuspäraste merel toimuvate tegevuste kõrvale on tekkimas uued kasutusviisid. Nii tuleb lisaks kalapüügile ja laevasõidule merel ruumi leida uutele majandusharudele, näiteks vesiviljelusele ja tuuleenergeetikale.
Et kõik tegevused mere ökoloogilist seisundit ohustamata kenasti koos toimiksid, ära mahuksid ja samas ka sinimajanduse arengusse panustaksid, on vaja kokku leppida üldpõhimõtted, kuidas edaspidi merealal tegutseda võib. Just see on koostamisel oleva esimese üleriigilise mereala ruumilise planeeringu eesmärk.
Mereplaneeringu koostamine
Koostatav planeering seab Eesti merealale pikaajalised tulevikusuunad erinevates merekasutusvaldkondades. Seetõttu on lahenduses tähtsal kohal just edasised põhimõtted, suunised ja tingimused. Nende väljatöötamiseks on neli aastat tööd teinud parimatest asjatundjatest koosnev meeskond, kes olemasolevatele uuringutele, analüüsidele ja ekspertteadmistele tuginedes on planeeringu elluviimisega kaasnevaid võimalikke mõjusid põhjalikult hinnanud.
Meeskonda kuuluvad oma ala eksperdid – Tartu Ülikooli, Eesti Mereinstituudi ja Tallinna Ülikooli teadlased ning keskkonnajuhtimise konsultatsioonifirma Hendrikson&Ko spetsialistid.
Planeeringu lahendus
Kuigi planeering keskendub paljudele merekasutusvõimalustele ja tasakaalustab erinevaid huve, on arusaadavalt kõige enam küsimusi tekitanud tuuleenergeetika teema. Tegelikult on planeeringus selle valdkonna puhul tehtud põhjalik sobivusanalüüs, mis arvestab tuule energiatihedust ja mere sügavust, välistab kattuvuse kaitsealuste loodusväärtuste (sh Natura alade), mereelustiku, riigikaitseliste alade ja tiheda laevaliikluse piirkondadega.
Et leevendada visuaalseid mõjusid, ei rajata tuulikuid rannikule lähemale kui 6 meremiili (ca 11 km). Planeeringu koostamise hea partner on olnud Eesti Ornitoloogiaühing, kellega koostöös on välja selgitatud tuuleenergeetika tootmiseks sobivaimad alad linnustikuga arvestades.
Ekspertide hinnangul ja läbiviidud uuringutele ning keskkonnaandmetele tuginedes ei kaasne mereala planeeringu elluviimisega loodusväärtustele olulist ebasoodsat mõju.
Maailma praktikas toimitakse analoogsete projektide puhul samm-sammult, mis võimaldab detailseid uuringuid asukohapõhiselt planeerimisele järgnevas loamenetluse etapis.
Et hoonestusloa tasandil saaksid hinnatud ja minimeeritud konkreetse arendustegevuse lahendusest tulenevad keskkonnamõjud, määratakse mereala planeeringus hoonestusloa etapile täpsustavate uuringute ja analüüside läbiviimise kohustus.
Planeering vastab küsimusele kas, kuhu ja millistel tingimustel on võimalik meretuuleparke rajada. Järgmise etapi uuringute tulemusel selgub, kui palju ja kuhu täpselt on võimalik nende alade sees tuulikuid panna. See toob tänase üksikotsustel põhineva praktika muutuse, kuna peale mereala planeeringu kehtestamist on olemas nii üldpõhimõtted, kui selged suunised ja tingimused, kuidas tegevusi ruumiliselt kavandada saab.
Planeering on valmimas
Mereala planeeringu lahendus on praktiliselt valmis. Käesoleva aasta septembris-oktoobris toimus lahenduse viimane ametkondlik kooskõlastusring ja hetkel valmistatakse ette lõpplahenduse avalikustamist, mis algab eeldatavasti novembri keskpaigast.
Lõpplahenduse avalikustamise eesmärk on anda kõigile võimalus tutvuda lõpliku planeeringulahendusega. Peale avalikustamisperioodi esitatakse lahendus valitsusele kehtestamiseks.
Seni on kõik oodatud mereplaneeringu ja selle jooksvate arengutega tutvuma veebileheküljel www.mereala.hendrikson.ee.
Artikkel ilmus 2021. aasta ajakirja TööstusEST energeetika erinumbris. Kõik artiklid loetavad siin.
Ajakirja trükiversioon jõuab kõikide Eesti tööstusettevõteteni:
