• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Töösturid pingutavad, et konkurentsis püsida

autor: Piret Lepik, ajakirjanik
oktoober 2022
Kategooria: Probleem, TööstusEST oktoober 2022
Tööstusettevõtted. Foto: Pixabay

Tööstusettevõtted peavad hakkama saama mitme kriisiga samaaegselt. Foto: Pixabay

Tööstus on oluline osa Eesti majandusest. Tööstusliitude juhtide sõnul on valdkonda mõjutanud Ukrainas toimuv sõda, mis on kergitanud energiahindu ning pikendanud tarneahelaid.

Ettevõtted tegutsevad selle nimel, et jääda ellu ja püsida konkurentsis. Hetkeseisu tööstustes iseloomustab energiakriis ja tööjõuprobleem.

Elektroonikatööstuses on pikenenud tarneahelad

Elektroonikatööstuse liidu tegevjuht Arno Kolk sõnab, et nii koroonakriis kui ka Ukraina sõda on mõjutanud tarneahelate toimimist: „Üks olulisemaid sektori mõjutajaid on kindlasti kiibikriis. Komponendikriis mõjutab enam väiksemaid elektroonikatootjaid ning vähem mitmekesisema tooteportfelliga ettevõtteid. Viimased saavad toota tooteid, mille jaoks on komponendid olemas.”

200 korda on tõusnud mõne komponendi hind elektroonikatööstuses.

Ta lisab, et tarneaegade ebamäärasus mõjutab kogu tarneahelat: „Komponentide tarneajad võivad ulatuda aastani või isegi rohkem. On tarnijaid, kes ei paku enam siduvaid tarneaegu. Siiski on näha, et probleem edaspidi pigem leeveneb.” Kolgi sõnul on ettevõtted praeguseks juba harjunud töötama keskkonnas, kus on pidev komponentide kriis, hinnatõus ja tarneraskused. Mõne komponendi hind on kasvanud 200 korda. Hinnatõusu on mõjutanud nõudluse kasv, kvalifitseeritud tööjõu puudus ja tootmissisendite kallinemine, sealhulgas energia kallinemine.

IKT-sektorit kummitab tööjõupuudus

Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu tegevjuht Doris Põld selgitab, et valdkonda mõjutab hetkel enim kvalifitseeritud tööjõu puudus.

Tugev majandus kui Eesti julgeoleku garantii. Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas. Digiäri väärt andmeteta ei aja. Fotol Doris Põld
Doris Põld, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht

Tööjõu kättesaadavus on halvenenud ning välistööjõu värbamine on keerulisem ja aeganõudvam, eriti kolmandatest riikidest. Praeguse olukorra lahenduseks sektoris oleks tema sõnul Eesti avatus välistööjõule, senisest kiirem lubade menetlemine (vajalik on protsesside automatiseerimine) ning soodne keskkond välistalentide värbamiseks. Samuti võiks Eesti olla edukam ümber- ja täiendõppe vormide rakendamisel. Üheks väljapääsuks oleks tema kinnitusel see, kui kui tehnoloogia valdkonda suunata muudel erialadel töötuks jäänud inimesi. Siinkohal on väga positiivseks näiteks „Vali IT” programm, mille käigus suudeti inimesed kolme kuuga ümber õpetada nooremprogrammeerijateks.

Välistööjõu värbamine on üha keerulisem ja aeganõudvam, eriti kolmandatest riikidest.
Doris Põld

Samuti tuleb liidu tegevjuhi hinnangul jätkata kõrghariduse rahastamisega, et nii tagada tasemel õppejõudude olemasolu, kes suudaksid anda tudengitele kvaliteetset õpet.

Masinatööstuses olulised energiaküsimused

Masinatööstuse liidu tegevjuhi Raul Küti hinnangul on valdkonna olukord tõsine. Hetkel püsivad ettevõtted pinnal, kuid lähiajal võib neid hakata negatiivselt mõjutama kõrge energiahind: „Kuna mitmetel ettevõtetel on fikseeritud hinnad, suudavad nad konkurentsis olla. Kui hinnad jäävad üles, saab Eesti ettevõtetel olema raske teha allhankeid Põhjamaadele.”

Tööjõud on ka tema sõnul suureks valupunktiks: „On näha, et insenerivaldkond pole see, kuhu noored tahaksid õppima minna,” sõnab ta.

Investeerimismahukas keemiatööstus

Tööstus väärib säilitamist, sest muidu jääme kriiside räsida. Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Raul Mee / Scanpix
Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Raul Mee / Scanpix

Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaumi sõnul on keemiatööstus Euroopas energia- ja investeerimismahukas. Varasemalt sõltus tööstusharu Vene gaasist ja naftast. Sellest tulenevalt on tarneahelad lõhutud ning energia kallinenud, samuti on oht toorainepuuduse tekkeks. Saksamaa suured keemiatehased on teatanud, et sulgevad talvel uksed kõrge energiahinna tõttu.

Meybaum lausub, et kuigi energiahinna osas valitseb teadmatus, on teada, et eesootav talv tõotab tulla karm. „Võib juhtuda, et meil lõpeb mingil hetkel gaas ära, on ka elektrikatkestusi, mis mõjutab tööstusi. Arvan, et detsembris on selgem pilt, mis saama hakkab. Siis on teada, kes on elus ja kes ei ole – mis saab inimestest nii tehastes kui kodudes.”

See tähendab ka koondamisi. Nii jääb Meybaumi sõnul ühes tema valdkonna ettevõttes aasta lõpuks alles 340 töötajast 180. „Paljud pole teatanud koondamistest, kuid see seisab pajudel ees,” märgib Meybaum. Ta lisab, et ettevõtete sõnul on seis stabiilne, samas tegeletakse ellujäämisega.

Keemiatööstus on teiste tööstuse allharu. „Kui teised harud tõmbavad otsi kokku, tõmbame meie ka,” sõnab Meybaum. Eestis on tarbekeemiasektoris seis stabiilne, põlevkivitööstuses on tootmissisendid kallinenud, lisaks tuleb investeerida rohepöördesse. Ehituskeemiasektoris on mahud vähenenud, see on tingitud ehitustegevuse vähenemisest. Maailma suured keemiatehased hetkel töötavad, kuid talvel võib tulla olukord, kus need võivad seiskuda.

Lahendused saavad sündida koostöös riigiga

Eesti elektroonikatööstus maaillmatasemel. Foto: Arno Kolk
Arno Kolk. Foto: Meeli Küttim

Potentsiaalsete lahenduste osas toob Arno Kolk välja, et nad jagavad liidu liikmetega infot tellimuste kohta, vahetavad kogemusi usaldusväärsete tarnijate kohta ning tutvustavad üksteisele oskusi ja vabu tootmisvõimsusi. „Liidu liikmed saavad pakkuda üksteisele laojääke, mida ise ei vajata, kuid mis võivad teisele ettevõttele olla vajalikud,” räägib ta.

Kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse probleemi leevendamiseks panustab liit valdkonna järelkasvu ettevalmistamisse. „Teeme koos ettevõtete ja koolidega kampaaniat, et tutvustada elektrooniku elukutset ja innustada noori valima elektroonikatööstusega seotud erialasid nii ülikoolides kui kutsekoolides,” sõnab Kolk.

Ettevõtted teevad kõik endast oleneva, samas ka üldine toetav majanduskeskkond on õnnestumiseks oluline.
Arno Kolk

Arno Kolk on lahenduste otsimisel olnud pidevalt kontaktis valitsusega. „Tahaksime, et majanduskeskkond oleks võrreldav konkurentriikidega. Kui kusagil mujal on toetused, peaksid need ka siin Eestis olema, et oleksid võrdsed võimalused. Vastasel juhul läheb töö mujale,” osutab Arno Kolk. Ettevõtted investeerivad samal ajal pidevalt nii energiasäästu kui ka automatiseerimisse. „Ettevõtted teevad kõik endast sõltuva, samas on ka üldine toetav majanduskeskkond õnnestumiseks oluline.”

Kui kusagil mujal on toetused, peaksid need ka Eestis olema, et oleksid võrdsed võimalused.
Arno Kolk

Elektroonikatööstuse liidu tegevjuht märgib, et nad on pikalt propageerinud, et ettevõtted saaksid sarnaselt teiste OECD-riikidega arenduskulude maksusoodustust. Ta lisab, et kui Eesti tahab end näidata tööstusriigina, peaks tööstuspoliitika olema aluseks teiste poliitikate väljatöötamisel: „Olukorras, kus tööstus mängib Eesti majanduses keskset rolli ning on Eesti arengu mootoriks, on selge, et Eestis on vaja pingutada, et tööstusriigi nägemus ellu äratada.”

Riigi tasemel on oluline näiteks tehnika- ja reaalainete populariseerimine, et tagada valdkonnas pädevate spetsialistide olemasolu. Samuti saaks riik suurendada rahastust insenerierialadele.

Teadus-arendustegevust tuleb väärtustada

Doris Põld toob esile, et Eesti riigi heale käekäigule aitaks kaasa Eesti ettevõtete innovatsioonivõimekuse tõus, mis tagaks konkurentsivõime ka rahvusvahelisel turul. Selleks tuleks toetada ettevõtete teadus-arendustegevust, näiteks maksuerisuste ja rakendusuuringute keskuse loomise kaudu Eestisse: „Täna on meie investeeringud rakendusuuringutesse 1,5–2 korda madalamad kui teistel Euroopa riikidel.” Lisaks toob Põld välja sideteenuse olulisuse. „Kvaliteetse ühenduse tagamine on see, mis mõjutab teiste majandusvaldkondade arengut,” sõnab ta.

Taristule ligipääs on oluline kõigi sektorite ettevõtetele. „Sidetaristu arendus peaks tulevikus olema normaalne teede planeerimise ja -ehituse osa, tagamaks maapiirkondadesse parema ühenduse jõudmise,” sõnab Doris Põld, lisades, et see aitab tulevikus areneda nii uutel projektidel kui tööstustel. Oluline on kõigi valdkondade küberturbealane võimekus. „Arvestades praegust ajastut, on turvalisus järjest olulisem, peame tõstma ettevõtete küberturbe alaseid teadmisi. Oluline on igasuguste IT-arenduste juures panna rõhku turvalisusele. Ebaturvalisus on selgelt äririsk,” lausub ta.

Küberturve on tähtis. Igasuguste IT-arenduste juures on oluline panna rõhku turvalisusele.
Doris Põld

Ühe lahendusena praegusele olukorrale masinatööstuses näeb Raul Kütt, et et põhikooli tööõpetuse programmides võiks olla suurem metallitöö osakaal. „Metalliettevõtted on valmis tutvustama tehaseid, pakkuma õpetajatele vahendeid ja aitama tunde läbi viia,” lisab ta. „Sealt tekiks noortele ka arusaam, et tänapäevases tehases pole metalliga seotud töö must ja õline, vaid suurel määral automatiseeritud, kuna tööd teevad robotid.”

Kuna tänapäevastes tööstusettevõtetes töötab ka palju naisi, oleks metallitööga kokkupuude ka põhikoolitüdrukutele põnev.

Lahendused peaksid laienema kogu tööstussektorile

Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Raul Kütt
Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Raul Kütt

Riigi poolt ootab masinatööstuse liit lahendust energiahinna osas, mis peaksid laienema kogu tööstusele, mitte ainult mikroettevõtetele. „Ettevõtted hoiavad kokku, kus vähegi võimalik. Selliste energiahindadega pole võimalik olla konkurentsis,” tunnistab Raul Kütt olukorda analüüsides.

Liit ootab ka, et saatkonnad panustaksid rohkem majandusdiplomaatiale, kuna tunnevad turge paremini: „Et laieneda uutesse riikidesse, oleks hea, kui saatkonnad ja teised esindajad tegeleksid rohkem majandusküsimustega, aidates luua kontakte uute turgude jaoks,” tõdeb Kütt.

Potentsiaalse lahendusena mainib keemiatööstuse liidu tegevjuht Hallar Meybaum, et kriisiplaan peaks sisaldama ka tööstust. Samuti tuleks vaadata, mida teevad naaberriigid tööstuse hoidmiseks. Eesti keemiatööstus saab toorainet peamiselt Saksamaalt, Hollandist ja Belgiast. Kui sealsed tehased sulguvad, mõjutab see tugevalt Eesti keemiatööstust. Meybaum märgib, et keemiaettevõtted on siiani alles, tegeledes igapäevaselt konkurentsis püsimisega: „Riik peaks ise saama aru, kas on vaja tööstust või mitte. Kui töötlev tööstus hävib, oleks see katastroof kogu riigile, sest tööstus enam uuesti jalule ei tõuse.”

Tulevikus pigem positiivsed noodid, paraku on ka murepilvi

Tulevikus on Arno Kolgi hinnangul nõudlus elektroonikatoodete järele suur. Seda toetavad näiteks digitaliseerimise kasv, rohepööre, 5G-tehnoloogia: „Komponentide nõudluse kasvu peaks pikemas plaanis katma uute tehaste käivitamine, mis peaks hinnad taas alla tooma või vähemalt stabiliseerima,” märgib Arno Kolk. Elektroonikaseadmete tootmine liigub Hiinast tagasi Euroopasse, tootmist tuuakse lähemale tootearendusmeeskondadele ja lõpptarbijatele. „Meil on Eestis potentsiaal sellest trendist võita ja viia nii Eestit veelgi silmapaistvamalt rahvusvahelisele kaardile.”

Ka Põld sõnab tulevikku hinnates, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor kasvab. Kuna sektor pole väga energiaintensiivne ning on suunatud ekspordile, võivad teatud majanduslanguse mõjud ilmneda teiste sektoritega võrreldes hiljem: „IT-sektor on teiste sektorite arengut toetav ja meil on võimekus olla teatud kriiside juures lahenduseks.”

Olukord võib selgineda aasta lõpus või uue alguses

Kuna masinaehitus on üks tugevamaid tööstusharusid Eestis, on sarnaselt eelkõnelejatele ka Raul Kütil olemas usk ettevõtete hakkamasaamisse. Samas on vajalik leida lahendus energiahindadele konkurentsis püsimiseks. „Praeguseni on palju tellimusi, meie tootjaid hinnatakse kvaliteedi ja kindluse pärast,” loodab Kütt, et ka tulevikus jagub tellijaid.

Praeguseni on palju tellimusi, meie tootjaid hinnatakse kvaliteedi ja kindluse pärast.
Raul Kütt

Seevastu keemiatööstuse tulevikku näeb liidu tegevjuht Hallar Meybaum üsna tumedates toonides. „Oleme püüdnud arendada dialoogi ministrite tasandil, kuid oleme saanud aru, et sealt väga toetust pole. Oluline on säilitada tööstus ja elada üle rasked ajad, et saaks uuesti tootmist alustada. Kui hävivad suured tööstused, pole ka väikestel pikka pidu,” tõdeb Meybaum.

Rasked ajad tuleb üle elada. Kui hävivad suured tööstused, pole ka väikestel pikka pidu.
Hallar Meybaum

Ta toob esile, et sõda Ukrainas seab ohtu kogu Euroopa kontinendi turvalisuse ja õitsengu ning on tõstnud esiplaanile EL-i sõltuvuse Venemaa energiaimpordist. „Gaasi- ja energiavarustusest sõltuva energiamahuka sektorina ohustavad kõrged gaasi- ja elektrihinnad keemiatööstuse konkurentsivõimet. Kuna enamik toodetest ja kaupadest põhinevad kemikaalidel, on keemiatööstus peaaegu kõigi väärtusahelate ja majanduse oluline osa,“ ütleb Meybaum, kellele tundub, et olukorra tõsidus ei ole paljudele otsustajatele veel selgeks saanud ja töötlev tööstus elab riigiga otsekui paralleelmaailmades: me jätkame rohepöördega veel kiiremas tempos arvestamata, et Venemaa on see, kes on põhjustamas suurt (kliima)katastroofi oma sõjategevusega.

Kui maailm muutub jälle normaalseks, jagab keemiatööstus ambitsiooni muutuda 2050. aastaks kliimaneutraalseks, töötades samal ajal välja lahendusi, mis aitavad teistel sektoritel heitkoguseid vähendada ja energiatõhusust parandada. On ju keemiatööstus jätkusuutliku tulevikumajanduse jaoks hädavajalik, sest kemikaalid on kasutuses peaaegu igas strateegilises väärtusahelas.

Sildid: elektroonikatööstusITkeemiatööstuskriisidmasinatööstusUkraina
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Pyrrhose võit energeetikas

Järgmine artikkel

Instrutec ja Greenexpo 2022 vaatavad tulevikku

Seotud artiklid

TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech
Haridus

Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

20/03/2023
Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula
Ettevõte

Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

22/02/2023
Puidukeemia katsetehas Fibenol hakkab Imaveres puitmassi rafineerimise käigus tootma naftasaadusi asendavat toorainet keemiatööstustele. Fibenoli tehas rajati Imaverre, Graanul Investi tootmiskompleksi territooriumile. Foto: Fibenol
Ettevõte

Käivitatav Fibenoli katsetehas hakkab tootma tööstusele naftat asendavat toorainet

22/02/2023
Töötlev tööstus – kas valge vares või must hobune? Tööstus väärib säilitamist, sest muidu jääme kriiside räsida. Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Raul Mee / Scanpix
Arvamus

Töötlev tööstus – kas valge vares või must hobune?

22/02/2023
Järgmine artikkel
Instrutec ja Greenexpo 2022  vaatavad tulevikku

Instrutec ja Greenexpo 2022 vaatavad tulevikku

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!