-2.jpg?_t=1789109404 "Tostukikeskus")
Ehkki energiahinnad hakkasid tasahilju kerkima eelmise aasta lõpus, siis energiaintensiivsele tööstusele algas uus reaalsus täiel määral tänavu augustis.
Otsesed tootmiskulud kasvasid septembriks 2022 enam kui 200% aastatagusega võrreldes. Sellist sisendhindade tõusu pole võimalik klientidele täielikult edasi arveldada ja mõned meie portfelliklientidest on loobunud tellimustest konkurentide kasuks just meie tootmiskuludest tingitud kõrge hinna tõttu. Eestis toodetud puitmass ei ole augustist alates välisturgudel konkurentsivõimeline.
Kõrgete energiahindade tõttu on hüppeliselt kasvanud ka teised energiast sõltuvad kulusisendid. Nii on Eestis kasvanud ka küttepuu ja paberipuu hind, mida pole meie turul võimalik pikaajaliselt ette fikseerida. Kuna energiahindadest on jooksval aastal 50% fikseeritud, siis puidukulu on tänaseks kasvanud energiast isegi rohkem. Oleme olukorras, kus madala kvaliteediga kütte- ja paberipuu maksavad Eestis rohkem kui Soomes või Rootsis.
Vaatamata asjade keerulisele seisule otsustasime hoida fookuse pikaajalisel arengul ja nii kaua kui võimalik tehase tööd jätkata. Meie kulud on kõige efektiivsemad 24/7 täisvõimsusel töötades. Jätkusuutlikkuse säilitamiseks ei saa Estonian Cell lubada klientide ja turgude ohverdamist konkurentidele.
Külmal ajal tehase tööd seisates paneme ohtu ka anaeroobse veepuhastuse toimimiseks vajalike mikroorganismide tervise, kuna need tagavad hea tulemuse temperatuurivahemikus 35–38 kraadi.
Talv hindadele leevendust ei too
Talvele vaatame vastu murelikult, sest detsembri, jaanuari ja veebruari elektrienergia tulevikutehingute hinnad paistavad praegu väljakannatamatult kõrged. Riiklikul tasemel tuleks ka Eestis, sarnaselt teistele Euroopa riikidele, kehtestada talvekuude üleelamise plaan. Mitte ainult energia tarnekindluse, vaid ka energiahindade vaatevinklist.
Kuna sihitud ja turuhindadega seotud toetusi on avalikes aruteludes mõnede tarbijate suhtes ebaõiglaseks peetud, siis miinimum, milleks riiklikul tasemel valmis peaks olema, on see, et riik võtab ajutiselt enda kanda riigi enda poolt kehtestatud tasud. Ehkki tänaste energiatariifide kõrval on taastuvenergia tasu ja võrgutasud suhteliselt väikesed, annaks nende ülevaatamine olulise panuse sel talvel ellujäämise nimel võitlevale tööstusele.
Euroopa toetab Eestist rohkem
Olukord on absurdne, sest kõrgete turuhindadega maksame kinni taastuvenergiatootjate ülikasumid ja lisaks maksame aastas ligi 2,5 miljonit eurot taastuvenergiatasuna nende projektide toetuseks. See on kestmajäämise eest võitlust pidavale tööstusele liig mis liig.
Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kes on Ukraina sõja ajal käivitunud energiasõjas jätnud tööstuse konkurentsivõime tähelepanuta. Bruegel.org andmetel on energiasõja perioodil Eestis eraldatud tarbijate toetuseks 0,5% SKP-st, sellal, kui enamuses Euroopa riikides on see vahemikus 2–7,4%. Meist väiksema toetusmääraga Soome ja Rootsi aga toetavad energiaintensiivset tööstust konkurentsivõime tagamisega rahvusvahelistel turgudel. Möödapääsmatult on vajalik ajutiste kohanemismeetmete kehtestamine ka Eestis, et tööstus suudaks eeloleval talvel võrdväärses konkurentsis tegutsemist jätkata. Vaid samade mängureeglitega on meie tööstusel see võimalik.
Jätkusuutlikkuse kursil tegutsev tööstus ei vaja käsulaudu ei EL-i ega Eesti poliitikutelt. Energiaefektiivsuse ja rohepöörde lahenduste kallal algas Estonian Cellis töö enam kui kümmekond aastat tagasi. Selle tõenduseks on kolmandiku võrra vähenenud neto energiakulud tooteühiku kohta tehase käivitusajaga võrreldes.
