• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Ahti Asmann, VKG juhatuse esimees. Foto: VKG

    Eesti Keemiatööstuse Liit valis uue juhatuse

    ITLi küberturvalisuse kampaania. Foto: ITL

    ITL otsib ettevõtet, keda rünnata*

    Elektroonikaettevõte Ouman Estonia avas uue 1,4 miljonit maksva SMD-tootmisliini. Foto: Ouman

    Elektroonikaettevõte Ouman Estonia avas uue 1,4 miljonit maksva SMD-tootmisliini

    Küberturvalisuse tippekspert Urmas Ruuto. Foto: Annika Metsla

    Küberrünnakut saab toime panna ka kaugloetavate veemõõtjatega

    Uue valitsuse võimuleppes sisaldub ka alampalga kiirkorras kergitamine. Kuidas see mõjutab meie tööstusettevõtteid? Foto: Pixabay

    Tööstuses tähendab alampalga kiire kergitamine ootust, et kõik palgad tõusevad

    Tartu observatooriumi autonoomia töörühma poolt loodud digitaalne Kuu pinna simulatsioonikeskkond, kus testitakse kulguritele loodavat juhtimistarkvara. Foto: Marja-Liisa Plats

    Eestlaste juhtimistarkvara võib peagi Kuule jõuda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Ahti Asmann, VKG juhatuse esimees. Foto: VKG

    Eesti Keemiatööstuse Liit valis uue juhatuse

    ITLi küberturvalisuse kampaania. Foto: ITL

    ITL otsib ettevõtet, keda rünnata*

    Elektroonikaettevõte Ouman Estonia avas uue 1,4 miljonit maksva SMD-tootmisliini. Foto: Ouman

    Elektroonikaettevõte Ouman Estonia avas uue 1,4 miljonit maksva SMD-tootmisliini

    Küberturvalisuse tippekspert Urmas Ruuto. Foto: Annika Metsla

    Küberrünnakut saab toime panna ka kaugloetavate veemõõtjatega

    Uue valitsuse võimuleppes sisaldub ka alampalga kiirkorras kergitamine. Kuidas see mõjutab meie tööstusettevõtteid? Foto: Pixabay

    Tööstuses tähendab alampalga kiire kergitamine ootust, et kõik palgad tõusevad

    Tartu observatooriumi autonoomia töörühma poolt loodud digitaalne Kuu pinna simulatsioonikeskkond, kus testitakse kulguritele loodavat juhtimistarkvara. Foto: Marja-Liisa Plats

    Eestlaste juhtimistarkvara võib peagi Kuule jõuda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Linery Heizomat

Sagedusturgude avamisega ei saa enam kauem viivitada

autor: Mart Tasa, Eesti Energia arendusjuht
detsember 2022
Kategooria: Energeetika, TööstusEST detsember 2022
Sagedusturg. Taastuvenergia ümarlaud. Foto: Pixabay

Foto: Pixabay

Võimaluse üle süüdata kodus elektrivalgus, kütta tuba soojaks ja nautida Eestis kohalikust toorainest valmistatud sööki ei otsusta praegusel ajal siinne tarbija ega elektrisüsteemi dispetšer, vaid keegi Moskvas.

Balti riikide elektrivõrgu sagedust ja seega olulist osa elektrivarustusest tagab endiselt Venemaa, kes on viimase aasta jooksul korduvalt tõestanud, et ei häbene energiat kasutada relvana ega suunata relvi energiavarustuse vastu.

Ajakirjanduses on õigustatult käimas laiem diskussioon varustuskindluse tagamise teemal tuulevaiksetel talvepäevadel, aga mõneti varju on jäänud elektrisüsteemi talitluskindluse ehk operatiivse töö tagamine pärast seda, kui Balti riigid on Venemaa võrgust lahti ühendatud.

Kuigi Venemaa võrgust lahti ühendamisest ning mandri-Euroopa elektrisüsteemiga liitumisest on räägitud ammu, sai nn sünkroniseerimise projekt poliitilisel tasandil eesmärgiks seatud umbes 15 aastat tagasi. Sellest omakorda konkreetsemad tegevused on käinud viimased viis aastat, hõlmates peaasjalikult elektrivõrgu rekonstrueerimist ning sünkroonkompensaatorite hankimist.

Turu võiks juba praegu kauplemiseks avada

Tugevast võrgust ja sünkroonkompensaatoritest paraku ei piisa. Sageduse hoidmiseks on vajalik ka piisavas mahus juhitavate võimsuste olemasolu. Tõsiasja, et Balti riikide elektrivõrgu iseseisvaks toimimiseks vajalikke sagedusreserve võib jääda puudu, selgitas välja möödunud aastal Baltimaade süsteemihaldurite poolt tellitud uuring. Sagedusreservide tagamiseks ei pea ilmtingimata ehitama uusi elektrijaamu.

Vajalikku teenust suudavad pakkuda ka tööstusettevõtete ja tarbijate käes olevad varad, näiteks akulahendused, elektriautod ja nende elektritarbimise juhtimine. Mittetraditsiooniliste varade (sh pumphüdrojaamad) olulist rolli sagedusreservide pakkumisel on välja toonud ka Euroopa süsteemihaldurite katusorganisatsiooni ENTSO-E selle aasta kevadel väljaantud analüüs.

Selliste varade portfelli kokku kogumine ja nende juhtimine elektrisüsteemi hüvanguks eeldab aga sagedusreservide turu juurutamist ja turuosaliste motiveerimist. Sel eesmärgil on Eesti Energia koostöös teiste turuosalistega nii Balti riikide süsteemihalduritele kui ka tururegulaatoritele korduvalt käinud välja mõtte, et planeeritavad sagedusreservide turud tuleb juba praegu kasvõi piiratud mahus avada, et võimaldada vajalike investeeringute tegemist. Ei pea ootama Balti riikide elektrivõrkude desünkroniseerimist Venemaa elektrivõrgust 2025. aastal. Kahjuks ei ole seda üleskutset seni kuulda võetud, kuna Balti süsteemihaldurite käsitluses oleks tegu täiendava kuluga elektritarbija jaoks, sest Venemaalt on seni saadud seda teenust „tasuta“.

Elektrivarustus sõltub vanadest jaamadest

Reservide loomist ei saa kunagi võtta pelgalt kuluna. Selline kulude optimeerimine on meid viinud olukorda, kus meil ongi väga vähe reserve, et elektrisüsteemi talitluskindlust tagada juhul, kui Venemaa peaks meid ühepoolselt enda elektrisüsteemist lahti ühendama.

Elektrivarustuse tagamisel peame toetuma suuresti meie olemasolevatele elektrijaamadele, mis on vanad, ja lootma, et jaamadel rikkeid ei tekiks või oleks neid minimaalselt. Lisaks kõigele ei ole ka Venemaa-poolne sageduse teenuse tagamine toimunud tasuta, vaid on viimase aasta jooksul võtnud siinsete elektritarbijate taskust kümneid miljoneid eurosid. See raha läheb lõppude lõpuks Venemaa sõjamasina toetuseks.

Tänaseks tekkinud olukorrast kiireks välja tulekuks peaksid Balti süsteemihaldurid kiiremas korras avaldama loodavate sagedusturgude parameetrid ning andma sellega huvitatud investoritele signaali, et uued tootmisvarad on sellele turule oodatud. Kuna selliseid turgusid pole meil varasemalt olnud, siis oleks asjakohane algatada koheselt piiratud mahus ka pilootprojekt, mis võimaldaks Balti riikide tootjatel hakata ennast sellel turul osalemiseks ette valmistama.

Luua tuleb täiesti uus sagedusturg

Mõistagi peab selliste turgude toimimine olema läbipaistev ja aus kõikide varaomanike suhtes. Sellel turul ei saa olla kohta süsteemihalduritele ja nende tootmisvaradele, mille soetamiseks on kaasatud avalikke vahendeid. Võttes arvesse EL-i elektri siseturu direktiivi sätteid, peab Elering pärast Balti riikide väljumist Vene elektrisüsteemist müüma maha tema valduses oleva Kiisa avariielektrijaama ja soodustama turu arengut ilma ise turukonkurentsi sekkumata.

Sagedusreservide turu peatne avamine on vältimatu. Seetõttu kutsume kõiki huvilisi, kes sooviks energiajulgeoleku ja talitluskindluse tagamisse enda paindlike varadega panustada, endast meile märku andma. Nendeks varadeks võivad olla kodumajapidamise ja päikesepaneeli juurde lisatud akud, tööstuslikud külmutus- ja jahutusseadmed, kuivatid, purustid ja kompressorid, pumbad, ahjud, veesoojendid ning boilerid jms.

Üheskoos saame kokku piisavas mahus portfelli, mis vähendaks süsteemihaldurite hirmu reservide ebapiisavuse ees ja mille nutikal juhtimisel ning ettevõtte põhiprotsesse häirimata saab süsteemihaldurile vastavaid teenuseid pakkuda ja varaomanikule tulu teenida.

Kokkuvõttes peame endale esitama vaid ühe küsimuse – kas tahame, et tulede süttimise eest otsustame ise või teeb seda meie eest keegi teine.

Hea teada

  • Elektrienergia sagedusturg Euroopas juba toimib, Eestis alles plaanitakse selle rakendamist.
  • Olukorras, kus tarbimine on ebaühtlane ja süsteemis on järjest rohkem mittejuhitavaid elektritootmisseadmeid, näiteks tuule- ja päikeseelektrijaamu, muutub süsteemi juhtimine keerukaks.
  • Traditsiooniliselt on elektrisüsteemi sagedust hoitud suurte juhitavate elektrijaamade abil, kuid elektrituru arengu seisukohalt on oluline kasutusele võtta ka tarbimise juhtimise pakutavad võimalused.
  • Automaatset sageduse taastamise reservi (automatic Frequency Restoration Reserve – aFRR) kasutavad süsteemihaldurid sageduse juhtimiseks, kui elektrisüsteemis tarbimine või tootmine ootamatult suureneb või väheneb ja sagedus muutub süsteemis lubatust enam.
  • Automaatselt käivituvate reservide tähtsus kasvab tulenevalt mittejuhitava tootmistsükliga võimsuse, eelkõige päikese- ja tuuleenergia, lisandumisest süsteemi.
  • Põhjamaade automaatse sageduse taastamise reservi turu Fingrid eesmärk on ära kasutada piiriülese kauplemise võimalused erinevate bilansiturgude vahel.
  • Ostes reservi Eestist, suureneb pakkumine Soome päevasisesel turul ning see parandab turu üldist efektiivsust.
  • Reservi vahendamine Soome toimub ainult juhul, kui elektriühendustel on vaba võimsust.
  • Balti riigid peavad lähematel aastatel liituma üleeuroopalise automaatse sageduse taastamise reservi turuga (PICASSO), et saavutada aastaks 2025 valmisolek sünkroniseerimiseks mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.
  • Euroopa süsteemi osana peavad Balti riigid olema valmis oma elektrisüsteemi iseseisvaks juhtimiseks.
  • Eesti elektrisüsteemi sageduse automaatset reguleerimist korraldab praegu Venemaa süsteemihaldur.

Allikad: Eesti Energia, ENTSO-E

Sildid: energiapoliitikaenergiaturgsagedusalasagedusturg
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Üha kallinev tootmine sunnib tööstureid Eestist lahkuma

Järgmine artikkel

Eestis peavad mängureeglid olema sarnased teiste riikidega

Seotud artiklid

Vasakult: Ivo Palu, Timo Tatar, Danel Türk ning moderaator Anet Marii Paumets. Foto: Tallinna Tehnikaülikool
Haridus

Energia trilemma tulevikus

02/05/2023
Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula
Ettevõte

Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

22/02/2023
Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.
Energeetika

Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

22/02/2023
Rohepööre tööstuses paneb ettevõtjate võimed proovile. Estonian Celli biogaasi reaktor ja neutralisatsiooni mahuti. Foto: Jarek Jõepera
Probleem

Eestis peavad mängureeglid olema sarnased teiste riikidega

16/12/2022
Järgmine artikkel
Rohepööre tööstuses paneb ettevõtjate võimed proovile. Estonian Celli biogaasi reaktor ja neutralisatsiooni mahuti. Foto: Jarek Jõepera

Eestis peavad mängureeglid olema sarnased teiste riikidega

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST mai 2023

Sisuturundus

Vossi torupainutuspingi.

Perefirma suurendab Vossi torupainutuspingi abiga tootmisvõimekust

02/05/2023
Benningi laadijate tootmisjärgne testimine kulutõhusa iguse robotkäe abil. Benning usaldab nõudlikud testimisülesanded iguse soodsale ja mitmekülgsele robolink robotile.

Benningi laadijate tootmisjärgne testimine kulutõhusa iguse robotkäe abil

02/05/2023
Bauroc poorbetoon

Poorbetoon 100: materjal, mis on tulnud, et jääda

02/05/2023
iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Ida-Virumaa Industry 4.0 Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!