• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Töötlev tööstus – kas valge vares või must hobune?

autor: Hallar Meybaum, Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht
veebruar 2023
Kategooria: Arvamus, TööstusEST veebruar 2023
Töötlev tööstus – kas valge vares või must hobune? Tööstus väärib säilitamist, sest muidu jääme kriiside räsida. Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Raul Mee / Scanpix

Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Raul Mee / Scanpix

Meil on väga hästi läinud – Eesti on näidanud meelekindlust Ukraina abistamisel ja teinud tublit tööd liitlaste innustamisel Ukraina toetuseks.

Enamike parteide valimisprogrammides on võtmekohtadena välja toodud elukalliduse kriis tõusvate hindade ja inflatsiooniga ning julgeolek ja riigikaitse Venemaa sõja taustal Ukrainas. Kõik see on nii elementaarne, et oleks häbi, kui see ei kajastuks neis programmides.

Valimisprogrammidega tutvumise käigus tekitavad poliitikute lubadused järgmiseks neljaks aastaks kohe küsimuse – kust tuleb kõigeks selleks kate? Tõstame makse, laename, jagame (vaesust) ümber. Selmet ise riigina suurendada tulubaasi tööstuse tootlikkuse kasvu arvelt ning kulusid kokku hoida. Kasvõi kasvava valitsussektori arvelt.

Lubadustele pole katet

Kuni puudub selgus lubaduste rahalise katte osas, on see valijate suhtes vastutustundetu. Poliitikute valimiseelseid debatte vaadetes tekkis tahtmine osta rongipilet, astuda rongi ning veereda kuhugi… Võta näpust, Rail Balticut meil veel ei ole ja kas kunagi üldse meilt rongiühendus Euroopasse viib, pole teada. Või kihutada Boltiga lennujaama? Sama lugu, lennujaama tasude tõus peletab lennuliine, vähenevad sihtkohad. Pole muud, kui paigale jääda ja leida see positiivne iva tulevikuks, teha valju häält. Teist Eestit pole meile antud.

Valimisplatvormidest ei ole leitav maagiline sõna – töötlev tööstus. Mis veel, kui mitte tööstus, on riigi majanduse ja iseseisvuse alustala, eksportija, tööandja ning riigi tugevuse ja jõukuse allikaks. Nii vähemalt on meie eksportturgude sihtriikides.

Kui pole selget tööstuspoliitikat, pole ka töötleva tööstuse konkurentsivõimele tuge. Siis pole mõtet ka Euroopa rohelises kokkuleppes Eesti jätkusuutlikust majanduskasvust rääkida. Kas aus oleks üles tunnistada, et peamegi harjuma kestliku kahanemisega? Selliseid seisukohti on kuulda, kuid see on juba uue ühiskondliku majandusformatsiooni teema. Majanduse tahtliku kahanemise seisukoht on ohtlik, käib ju Venemaa ja lääne vahel pikaajaline kurnamissõda, mis toetub meie tugevale majandusele ja poliitilisele ühtsusele.

Euroopa roheline kokkulepe võeti vastu 2019. aastal majanduskasvu strateegiana. Käesoleval aastal puudub Eestil veel selgesõnaline ja õiguskindel majanduskasvu strateegia, kuidas rohereform Eesti ühiskonnas majanduslikult kasulikult läbi viia. Kahjuks pole see leitav valimisprogrammides. Siin peitub võtmeküsimus, mis kindlasti peaks koalitsioonileppes sisalduma, sõltumata, kes moodustavad valitsuse.

Rohereform – kasu või kahju?

On vaja analüüsida Euroopa rohelist kokkulepet kui Eesti majanduskasvu võimaldavat teed. Prioriteedid rohepöörde kolme põhieesmärgi saavutamiseks peavad sisaldama majanduskasvu meetmeid, saavutamaks väiksem ressursikasutus ja kliimaneutraalsus. Kuna väljakutsed seisavad ees just tööstusel, siis mistahes valitsuse rohepöörde plaan peab sisaldama analüüsil põhinevaid meetmeid tööstuste ümberkujundamise toetusteks.

Tulles toetuste juurde, siis need ongi saatanast. Eriolukordades, nagu rohepöörde elluviimine, milles majanduskasv seotakse lahti fossiilse energia kasutamisel tekkivatest heitmetest ning meist mittesõltuvast kolmekordsest kriisist, on riigi tugi tööstustele hädavajalik. Toetab oma tööstust enamik EL-i riike, aga mitte meie valitsus, kes tööstuste ettepanekutele on arrogantselt kurdiks jäänud. Pigem hammustatakse kätt, mis toidab, kui ulatakse abikäsi.

Viljad on juba kibedad. Pole mõtet lugeda tööstusele moraali madalast tootlikkusest meist mittesõltuvate tootmissisendite kallinemise tõttu. Nii meil maksustatakse jälle vaesust. Ja nii me jagame seda ümber, et kannataks järgmiste valimisteni välja vedada.

Meile on vaja pikka plaani ja paikapandud prioriteete.

Sildid: Eesti Keemiatööstuse LiitEesti tööstuskolumnrohepööretööstuspoliitikavalimised
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Tulevased insenerid sirguvad ettevõtete ja koolide koostööst

Järgmine artikkel

Käivitatav Fibenoli katsetehas hakkab tootma tööstusele naftat asendavat toorainet

Seotud artiklid

Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula
Ettevõte

Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

22/02/2023
Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.
Energeetika

Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

22/02/2023
Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor
Keskkond

Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

22/02/2023
Omavalitsused peavad tekstiilijäätmete kokkukogumise tagama. Foto: Shutterstock
Keskkond

Omavalitsused peavad tekstiilijäätmete kokkukogumise tagama

22/02/2023
Järgmine artikkel
Puidukeemia katsetehas Fibenol hakkab Imaveres puitmassi rafineerimise käigus tootma naftasaadusi asendavat toorainet keemiatööstustele. Fibenoli tehas rajati Imaverre, Graanul Investi tootmiskompleksi territooriumile. Foto: Fibenol

Käivitatav Fibenoli katsetehas hakkab tootma tööstusele naftat asendavat toorainet

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!