Käesoleva aasta alguses käidi Euroopa Liidus välja ettepanek kehtestada piirang, mis hõlmab umbes 10 000 PFAS-kemikaali kasutamist. Tegemist on laiatarbekaupades laialt kasutatud ainetega, mis aga on tunnistatud paljude tervisehädade tekkepõhjuseks.
Per- ja polüfluoroalküülained (PFAS) on suur rühm sünteetilisi kemikaale, mille tuhandeid aineid kasutatakse laialdaselt ühiskonnas, seda leidub arvukates toodetes ja samuti keskkonnas.
Välja käidud piirangu eesmärk on vähendada PFAS-ide keskkonda sattuvaid heitkoguseid ning muuta tooted ja protsessid inimeste jaoks ohutumaks.
Leidub kõikjal ja kõiges
Aja jooksul on antud ühendeid kogunenud nii keskkonda kui ka inimorganismi ja selle teadmisega kaasneb nüüd kainestav fakt, et neid kemikaale võib leida pea iga inimese veres. Aina enam uurimusi nimetab PFAS-kemikaalide kasutamist tõsiseks probleemiks. Epidemioloogilised uuringud on leidnud seoseid PFAS-iga kokkupuutumise ja arvukate haiguste vahel, nagu neeruvähk, vähenenud sünnikaal ja mõju immuunsüsteemile.
Paljud ettevõtted juba plaanivad järk-järgult lõpetada PFAS ühendite kasutamist oma toodetes. Näiteks Taani jaekaubandusettevõte Coop peatas mikrolaineahju popkorni müügi oma poodides, kuna pakendisisu oli kaetud PFAS-iga. Viis kuud hiljem leidis Coopi tarnija tehnilise lahenduse, mis võimaldas kasutada pakendit ilma fluoritud kihita ning popkorn võeti uuesti müüki.
Teine näide on kosmeetikatööstusest, kus mitmed suured tootjad, sh maailma suurim kosmeetikafirma L’Oréal, on alustanud PFAS eemaldamist oma toodetest. Samuti keelas Washingtoni osariik USA-s PFAS ühendite kasutamise toidupakendites.
PFAS-ide kasutamisest loobumine ei ole võimatu, sest paljudel juhtudel on neid võimalik ohutumate alternatiividega asendada.
Kaotatakse järk-järgult
Mis muudab PFAS-ühendid nõnda ohtlikuks? Nimelt on nendes kõigis süsiniku-fluori sidemed, mis on orgaanilises keemias üks tugevaimaid keemilisi sidemeid. See tähendab, et need sidemed takistavad PFAS-ainete lagunemist kasutamisel ja ka keskkonnas.
Enamik PFAS-aineid on keskkonnas väga liikuvad ja võivad sattuda heiteallikast kaugele. Sageli on täheldatud PFAS-saastet põhjavees, pinnavees ja mullas. Saastatud alade puhastamine on tehniliselt keeruline ja kulukas. Heite jätkudes kogunevad need ained püsivalt keskkonda, joogivette ja toitu.
PFAS-e saab asendada
Eesti Keemiatööstuse Liit (EKTL) on seisukohal, et piirangul on EL-i keemiatööstusele ja paljudele sektoritele kaugeleulatuvad tagajärjed – see mõjutab väärtusahela kõiki etappe, alates tootmisprotsessidest (sh vahesaadused) kuni lõpptoodeteni.
Kõik ettepaneku reguleerimisalasse kuuluvad PFAS-id on keskkonnas väga püsivad. Nii möönab ka EKTL, et kui nende eraldumist ei piirata, puutuvad inimesed, taimed ja loomad nendega kokku üha enam – kui meetmeid tarvitusele ei võeta, satub järgmise 30 aasta jooksul keskkonda hinnanguliselt umbes 4,4 miljonit tonni PFAS-e.
Euroopa Kemikaaliagentuuri (ECHA – European Chemicals Agency) riskihindamise (RAC) ja sotsiaal-majandusliku analüüsi (SEAC) teaduskomiteed tegelevad nüüd ettepaneku teadusliku hindamisega.
RAC kujundab arvamuse selle kohta, kas kavandatav piirang on inimeste tervisele ja keskkonnale avalduvate riskide vähendamisel asjakohane. SEAC-i arvamus käsitleb ettepanekuga kaasnevaid sotsiaal-majanduslikke mõjusid, st kasu ja kulusid ühiskonnale.
Kui arvamused on vastu võetud, saadetakse need Euroopa Komisjonile, kes seejärel koos EL-i riikidega otsustab piirangu kehtestamise.
Hea teada
- PFAS ehk perfluoroühendid on tööstuslikult toodetud kemikaalid, mis on püsivad ning praktiliselt lagunematud, säilides looduses sadu (või lausa tuhandeid) aastaid.
- 1950-ndatest aastatest kasutatakse PFAS-ühendeid tööstuses laialdaselt, kuna need annavad toodetele (kosmeetika, praepannid ja välisriided) vetthülgava, rasvatõrjuva ja mittekleepuva funktsiooni.
Allikas: Eesti Keemiatööstuse Liit
