Energeetika on tõusnud poliitikute seas oluliste teemade sekka

Energeetika tulevik oleneb paljuski poliitilistest otsustest, sest just poliitikute tahtest sõltub põlevkivienergia saatus, tuuleparkide rajamise riiklikud toetusmeetmed või näiteks tuumajaama rajamine Eestisse. Riigiasutuste suunata on ka hangete korraldamine, keskkonnalubade väljastamine, planeeringute kinnitamine ja rida muid vajalikke toiminguid, mis energiaprojektide arendajatel on vaja läbi viia.

Praeguse valitsuse koalitsioonileppesse sai küll sisse kirjutatud, et 2023. aasta jooksul langetatakse strateegilised otsused Eesti energia varustuskindluse osas, ent avalikkus pole nendest otsustest kuigi palju kuulnud. Samas on need otsused olulised turul opereerivatele ettevõtetele kapitalimahukate investeeringute tegemisel.

Tõsi, praeguseks on selge, et Eesti otsustab mitte minna massiliste toetuste jagamise teed näiteks meretuuleparkide arendajatele. Pigem loodetakse, et rohelise elektri lisandumisel turule tuleb järjepanu juurde ka suuremat sorti nõudlust selle energia järele. See peaks tähendama siis suurtööstuse lisandumist. Samas seisab koalitsioonileppes, et Eestist peaks saama taastuvenergiat eksportiv riik.
Suuresti energiaprobleemide lahendamiseks loodi eelmise aasta teises pooles kliimaministeerium, mis korraldab suuresti ümber senised vastutusvaldkonnad ka majanduses, sh valdkondades, mis puudutavad energeetikat.

Et saada ülevaade praegu parlamendis esindatud poliitiliste jõudude seisukohtadest energeetika vallas, tegi TööstusEST väikese seire parteide tegevusprogrammides ning nende kõneisikute avalikkuses väljaöeldud seisukohtade seas.

Reformierakond

Reformierakonnas ollakse valdavalt seda meelt, et uusi põlevkivikaevandusi juurde ei rajata. Tuuleparkide ja teiste energiamajandusega seotud planeeringute menetlemisel lubatakse tegutseda senisest kiiremini. Lubatakse ka jaotusvõrgu lahutamist Eesti Energiast, ühistulise energeetika arendamist, vesiniku kasutuselevõttu, salvestusvõimekuse rajamise edendamist, biogaasi tootmise soodustamist ja kaugküttevõrgu rekonstrueerimist, keskkonnasäästlikku energiakasutust ning energiatõhusust.

Tuumaenergiat reformierakondlased ei välista, aga nagu kirjutab ERR-i uudisteportaalis Betty Abel erakonna noortekogust, peab tuumaenergia arendamine olema õiglane inimeste ja keskkonna suhtes. „Määravaks on just õigusraamistik, kus võime vajada kliimaseaduse kõrvale ka tuumaseadust,” märgib Abel.

Eesti 200

Eesti 200 ütleb „ei“ fossiilsetele kütustele ning „jaa“ taastuvenergiale. Leitakse, et aastaks 2030 peab Eesti saama taastuvenergiat eksportivaks riigiks. Tuumaenergia arendamist siinmail erakond ei poolda, ometi ei olda põhimõtteliselt negatiivsed tuumaenergia suhtes üldiselt.

Vastus küsimusele, kus peaks tulema Eestisse elekter siis, kui päike ei paista ja tuul ei puhu, leiame valimiste eelsest debatist, kus keskkonnaaktivistist Eesti 200 liige Margot Roose ütles Delfis väitlussaates: „Vastus on ühendused, vastus on reservvõimsused tuulevaikseks hetkeks ja kolmas on salvestusvõimused, mis liiguvad kiiresti edasi.“

Erakonna endine esimees, nüüdne haridusminister Kristina Kallas on öelnud, et elektri defitsiidis ja kõrgetes hindades pole süüdi mitte rohepööre, vaid energiavaldkonna süsteemitu juhtimine, mistõttu valdkond vajab etteotsa võimekat juhti, kes ka vastutaks tulemuste eest.

Sotsiaaldemokraadid

Sotsiaaldemokraatide juhtmõte on juba mõnda aega olnud taastuvatest allikatest energia tootmise hoogustamine ja nii on nende osalusel töötav valitsus seadustanud ka Eesti eesmärgi, mille kohaselt toodame aastaks 2030 bilansiliselt 100% oma elektritarbimisest taastuvatest allikatest.

Selle kõrval aga ollakse seisukohal, et reservvõimsusena võiksid põlevkivikatlad jääda meid teenima veel mitmeks aastaks.

Tuumajaama suhtes on sotside riigikogu fraktsiooni esimees Jevgeni Ossinovski kahtleval seisukohal. „Meil ei ole praegu tuumajaama ehitamiseks ja opereerimiseks oskusi, seadusandlust, tsiviilkaitse- ja järelevalvesüsteemi ega ka jäätmete ladestuspaika,” kirjutab Ossinovski ERR-i uudisteportaalis ilmunud arvamusloos. „Kõige selle tõttu on tuumajaama rajamine seotud oluliste riskide ning ühiskondliku kuluga, mis jääksid mitme inimpõlve kanda.”

Kõige hullemaks stsenaariumiks Eesti jaoks peab Ossinovski seda, kui me tuumajaama arendamise tuhinas peataksime oma senised taastuvenergia arendamise plaanid.

Keskerakond

Keskerakonna liige ja Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson ütles aasta alguses sotsiaaldemokraatliku erakonna korraldatud majanduskonverentsil esinedes, et taastuvenergeetikasse saavad panustada kõik, sest igaüks meist võib olla nii energia tarbija kui tootja.

„Taastuvenergia tähendab meile madalamaid elektrihindu,” kinnitab Simson. Lisaks lubab ta, et Euroopa Liit jagab ka Eestile toetust sagedusturu reguleerimiseks pärast meie võrgu lahtiühendamist Venemaa elektrivõrgust ja ka selleks puhuks, kui meie põlevkivijaamu enam turul ei ole.

Oluliseks peab ta ka süsiniku püüdmise tehnoloogia kiiret edasiarendamist, mille rakendumist võiks oodata järgmisel kümnendil. Simson on seisukohal, et kuigi põlevkivielektrijaamu lähiaastatel täielikult ei suleta, tuleks selleks valmistumisega juba praegu põhjalikult tegeleda.

Isamaa

Isamaa esimees Urmas Reinsalu oli eelmise aasta sügisel häälekalt vastu Auvere teise tehase ehituse pidurdamisele, väljendades seisukohta, et valitsus peab oma hoiakult õlitehase ehituse osas jääma varasemate lubaduste juurde ning lähtuma seejuures kehtivatest seadustest.

Urmas Reinsalu märkis läinud aasta novembris peetud erakonna volikogul kõneldes, et rohepööret ei tohi teha meie riigi ja siinsete ettevõtete konkurentsivõimet lammutades.

Oma valimisprogrammis lubas Isamaa viia „Eesti elektrivarustuse hiljemalt 2030. aastaks täielikult üle kodumaisele elektrile“.

EKRE

EKRE kaldub riigikogu liikme Rain Epleri sõnul tulevikus pooldama tuumaenergia kasutamist, sest mitme taastuvenergiaallika arendamine käib tema meelest riigile üle jõu. Kusjuures Epler leiab, et ainuüksi päikese- ja tuuleenergiale lootma jäämine tähendaks meie ühiskonna ja riigi jaoks suurt ebakindlust, mistõttu vajame stabiilsust sisendavat juhitavat võimsust.

Selleks peaksime põlevkivijaamu Epleri hinnangul korras hoidma vähemalt lähema 12–15 aasta jooksul, sest umbes niipalju kulub praegu algatatud või projektistaadiumis olevate tuule- ja päikese-elektri ning salvestuse tootmisvõimsuste elluviimiseks.

Rain Epler ei arva, et tuule- ja päikeseparkide edenemine kulgeb liialt aeglase hooga ning on seda meelt, et takistama nende arendamist ei peaks, aga mingit eraldi riiklikku taganttõukamist nad ka ei vaja.