USA presidendi algatatud üleilmne tollisõja mõjusid Eesti eksportivale tööstusele ja majandusele on veel üsna raske hinnata, kuid meie puidutööstused loodavad, et võib-olla ei olegi kogu tollisõda üdini halb ja ehk leidub uues olukorras isegi mõni seni avastamata võimalus.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul on Donald Trumpi probleemipüstitus tollide kehtestamisel mõistetav – tuua riiki tagasi sealt kunagi lahkunud tööstused ning hoida alles töökohad, kuid probleemi lahendamise meetod lahmiv ja läbimõtlematu.
„Donald Trumpi käimalükatud protsess on ettearvamatute tulemustega ja siin ei olegi vahet, kas USA-EL-i tollitariifid hakkavad kehtima homme või 90 päeva pärast,“ räägib ta. „Ebakindlus on rahvusvahelisele kaubandusele ja majandusele juba kahju teinud.“
Välja toob näiteks Trumpi eelmise valitsemise ajal kehtestatud tariifid Hiinale, mis võtsid sihile nn tööstuslike poolfabrikaatide tootmised sooviga lämmatada seda ärisuunda ja anda rohkem võimalusi USA tootmistele. Tegelikult aga suutis Hiina tööstus sellele sammule kiiresti reageerida ning tulemuseks hakati tootma valmistooteid, mis veelgi valusamalt lõid arenenud riikide turge.
Tollidega ollakse juba harjutud
Välja sõnul on Eesti metsa- ja puidutööstus olnud aastaid Euroopas esimestel positsioonidel paljudes puidutoodete segmentides. „Võib-olla sisaldab uus majandusolukord meie jaoks hoopis võimalusi kiirele, innovatiivsele kasvule ja aitab meie majandusel kasvada,“ sõnab ta. Mõnes osas on puidusektoris tollidega harjutud, sest teatud kaupadele puitmaterjalide tollitariifid juba kehtivad.
Näiteks Vene päritolu kasevineerile on USA poolt juba varasemalt kehtestatud tariifid ja sama on teinud EL antidumpingu reeglite rikkumise pärast juba enne Vene-Ukraina sõja algust.
Sõjajärgselt on paljud puitmaterjalid sanktsioneeritud ning kolmandate riikide kaudu Venemaa vineeri EL-i jõudmise vältimiseks on 15% tollimaks kehtestatud Kasahstani ja Türgi kasevineerile. Lisandumas on ka piirangud Hiinale samal põhjusel ning tõenäoliselt tuleb varsti otsus Brasiilia männivineerile tollimaksu kehtestamise kohta.
Annab hoopis uue võimaluse
Ka käsitöösaunade ja väikemajade tootmisega tegeleva OÜ Iglucraft tegevjuht Priit Kallas usub, et Eesti puidutöötlejate ja ainulaadsete puittoodete valmistajate know-how peab vastu ka uutele tariifidele.
„Teame hästi, et meie unikaalsed tooted on suutnud leida tee ka maailma tipptegijateni ja see segment, samuti teadlikum keskklassi tipus olev klient, lähtub pigem valikuid tehes teistest otsuse komponentidest kui hinnast. Me ei karda uut olukorda,” kinnitab Kallas.
Henrik Välja leiab, et peamiselt metalli ja teisi taolisi tööstussisendeid sihtiv tariifipoliitika võib kaudselt kaasa aidata hoopis puidu laialdasemale kasutusele.
Lõhkuda lihtne, ehitada raske
„Globaalsete väärtusahelate lõhkumise tagajärjel saavad löögi vanad tootmislahendused ja kokkulepped ning võidavad need, kes on turu ümber jagamise hetkel konkurentsivõimelisemad ja paindlikud,“ iseloomustab ta. „Kui me suudame võtta oma metsast toorainet ja toota kohaliku oskusega midagi, mida vajavad arenenud riigid ja teha seda efektiivselt, on hetkel meie võimaluste aeg. Küsimuseks jääb ainult tooraine kättesaadavus ja meie uue valitsuse suutlikkus parandada minevikus tehtud vigu, mis kahjustasid sektorit rohkem kui president Trumpi tariifid seda võiksid teha.“
Bigbanki peaökonomist Raul Eamets selgitab, et suuremad Eestist USAsse eksportijad on masinate ja seadmete valmistajad ja ka puidutööstused. Elektroonikaseadmetele kehtisid paljuski null tollid või siis väga madalad tollimaksed. Madalad ehk suurusjärgus 2,5–3-protsendised tollid olid ka puidutööstusele ja puitmööblile.
Ennekõike kannatavad tarbijad
„Need sektorid saavad valusasti pihta, kui tollimaksud peaksid tõusma üle 25 protsendi. Kui üldistada, siis kõik sektorid, kus seni kehtisid madalad tollimaksud, saavad kannatada,“ sõnab Raul Eamets. „Kahtlemata on tollidel negatiivne mõju nendele riikide majandustele, kelle suhtes need kehtestatakse, sest eksportööride kaubad muutuvad sihtturul kallimaks ja neid ostetakse vähem. See omakorda võib kaasa tuua nendes riikides tootmise ja töökohtade kahanemise.“
Samas ütleb Eamets, et ega me ei saa midagi muud teha, kui hoida pea võimalikult külm ja meel rahulik.
„Trump juba peatas tollide kehtima hakkamise ja ilmselt üritatakse Euroopa Liiduga teha mingi kokkulepe,“ sõnab ta. „Võib-olla alles kolme kuu pärast on põhjust arutada, et mis mõjud ja kellele. Mõju meie majandusele tuleb nagunii viiteajaga, sest USA ei ole Eesti suurte kaubandusparterite seas.“
Löögi saab ka USA majandus
Vastastikku tollide kehtestamine viib Eametsa sõnul kaubandussõjani, mis võib eskaleeruda üksteisele vastumeetmete kehtestamisega.
„Kõik see kokku võib viia laiemate majanduslike probleemideni, sealhulgas tarneahelate katkemiseni, majanduskasvu aeglustumiseni ning inflatsiooni suurenemiseni tarbijate jaoks,“ ütleb ta. „Protektsionism suurendab igasuguseid tehingukulusid ja lõpptulemusena muutub tarbija jaoks kõik kallimaks.“
Kurblooline on, et Trumpi õilsatel eesmärkidel algatatud kaubandussõda, mida Suurbritannia peaminister Keir Starmer on nimetanud lausa globaliseerumise lõpuks, paneb korraliku põntsu USA majandusele ja halvendab Ameerika tarbijate olukorda.
„Kui tolle kehtestada nii massiivselt nagu Trump seda plaanib teha, siis kahtlemata tõstab see kaupade hinda siseturul, sest väga suur osa USAs müüdavatest tarbekaupadest pärineb Hiinast,“ ütleb Eamets ja viitab, et näiteks kaks kolmandikku Walmarti lettidel müüdavast kaubast pärineb Hiinast. „Tollid võivad suunata ka tarbijaid rohkem kodumaiseid kaupu tarbima, kuid tänu nendele võivad ellu jääda ka ebaefektiivsed ettevõtted, kes muidu väliskonkurentsis vastu ei peaks.“
