Töötleva tööstuse tootmismaht läks langusesse septembris ja see langus jätkus ka oktoobris, vähenedes aastases võrdluses 1,4%.
Paljuski on languse taga möödunud aasta teise poole tugevam kasv, mis tõstis võrdlusbaasi kõrgele. Kuigi oktoobris tootmismahud kuises võrdluses suurenesid, on need alates suvest keskmiselt siiski allapoole liikunud. 60% kasvust on tulnud laevaremondist ja ehitusest ning veesõidukite tootmisest. Oktoobris kasvas tootmismaht alla pooltes töötleva tööstuse tegevusalades ja nende mõju jäi languses olevatest tegevusaladest väiksemaks.
Laevaehituse kukkumine eriti märgatav
Kaugelt kõige suurema negatiivse mõjuga oli laevaehituse ja remondi tootmismahu tugev kukkumine. Kuigi antud tegevusala näitas aastases võrdluses varem tugevat kasvu, on selle tootmismahud kuises võrdluses juba juunist vähenenud. Lisaks laevaremondile vähendasid töötleva tööstuse toomismahtu rohkem veel elektri- ja elektroonikaseadmete ning toiduainete tootmise vähenemine. Erakordselt tugeva kasvu tegi aga farmaatsiatoodete tootmine, millel oli ka suurim positiivne mõju. Lisaks sellele oli suurem mõju veel ehitusmaterjalide ja metalltoodete tootmismahtude kasvul.
Vaatamata laevaremondi ja ehituse tootmismahu oktoobrikuisele tugevale kukkumisele, lükkas see tegevusala kümne kuu kokkuvõttes koos veesõidukite tootmisega töötleva tööstuse kasvu enim tagant. Nendest kahest tegevusalast tuli ligi 60% kogu töötleva tööstuse tootmismahu kasvust.
Kuna töötleva tööstuse tootmismaht suurenes kiiresti ka möödunud aasta viimastel kuudel, siis mõjutab kerkinud võrdlusbaas ka tänavu novembri ja detsembri tulemusi. Nii võibki selle majandusharu tootmismaht jääda ka nendel kuudel langusesse.
Nõrgem eksport tõmbab kaasa ka tootmismahud
Kui tänavu kümne kuuga on töötleva tööstuse müügitulu toetanud rohkem müük välisturgudele, siis teise poolaasta esimesel neljal kuul on ekspordi mõju vähenenud ja suurema panuse on andnud müük koduturule. Töötleva tööstuse toodangust kaks kolmandikku müüakse välisturule ning ekspordikasvu aeglustumine (ja oktoobris selle langus) on tõmmanud kaasa ka tootmismahud.
Vaatamata töötleva tööstuse tootmismahtude viimaste kuude vähenemisele, on tööstusettevõtete hinnangul nende tellimused paranemas – samas, need on veel allpool pikaajalist keskmist. Samuti on vähenenud ettevõtete osakaal, kelle majandustegevust piirab vähene nõudlus. Kui näiteks 2023. aasta viimases kvartalis oli selliseid ettevõtteid 82%, siis nüüdseks on see osakaal langenud 68%-ni (pikaajaline keskmine on 58%).
Pärast eelmise aasta kosumist ei ole tööstussektori kindlustunne sel aastal enam oluliselt paranenud.
Ettevõtete hinnang oma konkurentsivõime kohta välisturgudel on kahe aasta tagusest põhjast küll välja tulnud, kuid see näitab jätkuvad suurt rahulolematust. Viimase nelja aastaga on Eesti töötleva tööstuse ekspordihinnad kasvanud kiiremini, kui meie lähiriikidel ja suurematel kaubanduspartneritel.
Sel aastal on töötleva tööstuse ettevõtete kulude konkurentsivõime kasvatamist toetanud selle majandusharu ekspordihindade kiirem kasv võrreldes sisseostetud kaupade hindadega. Samuti peaksid langenud intressimäärad aitama kaasa ettevõtete efektiivsuse parandamiseks suunatud investeeringutele.
Tootlikkuse kasv leevendab tööjõukulude mõju
Töötleva tööstuse kogukulud on sel aastal kasvanud müügituluga samas tempos. Selle majandusharu kogukulude kasvule on andnud hoogu tööjõukulude liiga kiire suurenemine, mis on tõstnud tööjõukulude osakaalu müügitulus. Viimati oli tänavusest suurem tööjõukulude osakaal 2009. aasta majanduslanguse aegu. Samas on sel aastal kiirenenud ka tööjõutootlikkus, mis leevendab tööjõukulude tõusu negatiivset mõju. Nii jäigi töötleva tööstuse kasumlikkus selle aasta esimesel üheksal kuul esialgsetel andmetel umbes samale tasemele nagu eelmisel aastal ning oli isegi kõrgem 2023. aasta sama perioodi kasumlikkusest.
Nõudluse suurenemine toetab uut toodangumahu kasvu
Kuna töötleva tööstuse ettevõtted suunavad ekspordiks ligi kaks kolmandikku oma toodangust, sõltub nende käekäik paljuski välisnõudlusest. Euroala majanduskasv järgmisel aastal küll veidi aeglustub ja ka Soome ja Saksamaa majandused kasvavad tagasihoidlikult, kuid Rootsi, Läti ja Leedu majandustel ning nende nõudlusel on juba parem väljavaade. See lubab järgmiseks aastaks oodata välisnõudluse suurenemist, mis omakorda võimaldab ettevõtetel eksportida.
Samuti peaks Eestis peamiselt eratarbimise, valitsemissektori investeeringute ja Euroopa Liidu rahade suurema kasutamise toel hoogustuma kodumaine nõudlus.
Eesti tegevusalade võrdluses peaks ekspordile suunatud töötleva tööstuse mõju majandusele olema suurim. Kuigi töötleva tööstuse osakaal majanduses on vähenenud, on see jätkuvalt suurim majandusharu nii lisandväärtuse kui ka hõivatute järgi, see hõlmab suurt kodumaist väärtusahelat ja toob Eestisse täiendavat eksporditulu.
