Valdur Laid: maksuamet toetab ja nõustab

Milliste ideedega kandideerisite maksuameti juhiks?

Ma tulin maksu- ja tolliametisse seetõttu, et uskusin asjadesse, mida juba senine juhtkond oli hakanud tegema. Seega ma nägin, et tarvis on jätkata suunda, mis muudab maksuameti ja ettevõtete koostöö lihtsamaks ja mugavamaks. Maksu- ja tolliamet saavutab riigi jaoks paremaid tulemusi, kui teeb tugevalt koostööd ettevõtetega.

Milliseks maksuameti ja ettevõtete vaheline suhtlus peab muutuma?

Küsimus ei ole ainult suhtlemises. Tulemus peab ka väljenduma riigi kasvavates maksutuludes ja maksuaugu vähenemises. Ettevõtted peavad kogema, et maksukonkurents on kõigile võrdne. Strateegilises plaanis tähendabki see, et ettevõtetel on lihtne ja mugav makse tasuda, nende koostöö maksu- ja tolliametiga on usaldusväärne ja põhineb heal läbisaamisel.

Milliseid usaldust kasvatavaid teenuseid plaanite ettevõtetele pakkuda?

Tahame oma teenustega pakkuda ettevõtetele lihtsust ning mugavust. Kindlasti on selliseks teenuseks uus e-maksuamet/e-toll, mis valmib etapiviisiliselt. Lihtsuse saavutamiseks on oluline meie koostöö statistikaameti ja Eesti Pangaga, et programmiga Aruandlus 3.0 vähendada oluliselt erinevate deklaratsioonide esitamise vajadust. Tahame, et maksudeklaratsioonide esitamine oleks ettevõtte jaoks taustategevus, mis toimub võimalikult automaatselt ja ei nõua palju tähelepanu.

Teine suurem eesmärk on usalduse ehitamine ettevõtetega. Kui ettevõte on meie jaoks esile tõusnud ning me kutsume ta välja, siis see tähendab, et meil on selle ettevõttega järelikult vaja lahendada mingi probleem.
Kuid see protsess peaks olema nõustamispõhine audit. Me soovime ettevõttega eelkõige kokkulepet, et probleem saaks lahendatud ja ettevõte tegevust jätkata. See tähendab tulevikus uusi investeeringuid ja töökohti, mis peaks tagama, et Eesti riigi maksutulud kasvavad.

Esimene „pehme“ teenus, millega maksuamet teie juhtimise ajal välja tuli, on võimalus ettevõttel saada hinnang oma maksukäitumisele, mille põhjal saab teha järeldusi, kas peab midagi maksualases tegevuses muutma. Oktoobrist alates on ettevõtetel võimalik seda teenust kasutada. Paljud Eesti ettevõtted on hinnangut enda kohta uurinud?

Esimese kahe nädalaga oli umbes 5000 vaatamist. Usun, et see on inimlik uudishimu, mis ajab uurima, mida meist arvatakse. Kuid selle teenuse esimene faas on tegelikult vähem huvitav, kuna seal näidatakse ettevõttele niigi teada olevaid asju – kas on maksuvõlgnevusi, kas juhatuse liikmel on riskantsust tõstvaid märkeid jne.

Kuid järgmine faas, millega plaanime välja tulla 2018. aastal, põhineb andmete baasil, mida ettevõte on meile esitanud käibe, palkade ja töötajate kohta. Nende põhjal peegeldame ettevõttele andmeid, mida me ka ise oma riskianalüüsis kasutame. Usun, et läbi selliste teenuste tõstame läbipaistvust ettevõtlussektoris ja seeläbi ka üldist maksumoraali.

Loodate selliste teenustega muuta ettevõtete käitumist?

Jah. Meie enda ressursid on piiratud kõigi kontrollimiseks. Ka muu maailma kogemus näitab, et kõige enam muudab asju ühiskondlik kontroll ja surve. See, et ma inimesena tean, mida maksu- ja tolliamet minu kohta arvab, on kindlasti hea eeldus, et ausad maksumaksjad, kes ei taha olla riskitsoonis, heidavad pilgu peale, mida temast arvatakse. Ma usun selle positiivsesse mõjusse.

Teine pool on selliste teenuste kasutamine partneri taustakontrolliks. Kui selle teenuse populaarsus kasvab, siis üha rohkem ettevõtteid tahab teada, mis on tema koostööpartneri maksureiting.

Kas ettevõtetele antavaid hinnanguid saavad kõik huvilised vaadata?

Praegu ei saa teised näha. Aga ettevõtte nõusolekul saab seda hinnangut ka teistele avaldada. Kui ettevõte sellest nõusolekust keeldub, siis see võib koostööpartneris tekitada küsimusi.

Milliseid pehmeid hoobasid ettevõtete mõjutamiseks on veel võimalik tekitada?

Siin on mitu suunda. Kui oleme teadvustanud mõne suurema probleemi, mis niisugusel kujul jätkuda ei saa, siis oleme selle probleemi lauale toonud. Võin näitena tuua kasumi varjatud jaotamise, ehk kas osad ettevõtete antavad laenud tuleks ümber klassifitseerida dividendideks. Minu meelest on see suur teema.

Kuigi praegu seadusemuudatusi ei tehtud, soovime koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega ning audiitoritega luua olukorda selgemaks muutva juhendi – mismoodi on asjad õigesti ning mismoodi ei ole õige. Vajadusel vaidleme konkreetsed kaasused lõpuni kuni riigikohtuni. Seejärel asume ettevõte-ettevõtte haaval pilti korrastama.

Üldisemas plaanis muudame ettevõtete tegevust positiivses suunas läbi statistika avalikustamise. Näiteks võimaldab uuest aastast kehtima hakkav riigihangete seadus küsida hankel osalejatelt selgitusi, kui nende ettevõtte keskmine palk jääb alla 70% sektori keskmisest palgast. Ettevõtte palgainfot saab küsida maksu- ja tolliametilt. Ehitussektoris, kus ümbrikupalk on suureks teemaks, on see üks viis teemale tähelepanu pööramiseks.
Loomulikult teeme hoojaliselt ka palju kampaaniaid, et laiemalt teadvustada, mis riske võtab töötaja, kui temale makstav palk ei ole ametlik.

Kas Maksuameti liiga pehmeks muutumisel ei teki olukord, et esimese hooga püütaksegi skeemitada, kuna karistuse oht on liikunud kaugemale ja teatakse, et jõutakse end parandada, kui maksuamet „pehmelt“ märku annab, et teab skeemitamisest?

Suurema osa moodustavad ikkagi ettevõtted ja inimesed, kes tahavad ja maksavad oma makse väga ausalt. Kõige olulisem on meie jaoks grupp, kellel pole kõik õigesti, kuid kes on kogemata midagi valesti teinud või unustanud. Neid püüame tuua nõustamisega õigele rajale.

Muidugi on ka püramiidi tipp, kes on kroonilised võlglased ja skeemitajad. Nendega tegelemiseks on meil eraldi töötajad, kes hoolitsevad, et selliste inimeste tegevus Eesti majandusruumis lõppeks.
Ettevõtlusmaksud on Eestis nagunii suhtelises võrdluses madalad ja ettevõtted peavad teadma, et kui nad järjepidevalt kavaldavad, siis me tuleme neid kontrollima.

Kuidas saab siis ikkagi tekkida olukord, et mõnel ettevõttel on miljonitesse ulatuvad maksuvõlad? Just tööstussektoris on probleemseid ettevõtteid, kes on sellega silma paistnud. Minu teada blokeerib maksuamet ettevõtte pangakonto, kelle maksuvõlgnevus on juba paarkümmend päeva. Edasine äritegevus ei ole ju sellises olukorras enam võimalik.

Küsimus on selles, mis juhtub, kui majandusele oluline ettevõte paneb end täiesti kinni. Üldjuhul on käigus oleva ettevõtte võimekus suurem võrreldes olukorraga, kus ta uksed sulgeb. Üritame nendes kaasustes leida paindlikke lahendusi võlgu ajatades, et ettevõte saaks jätkata ja töökohad säiliksid.

Aga üldjuhul tõepoolest ei saagi maksuvõlad väga suureks kasvada. Erijuhtumid on maksukuriteod. Aga seal ei ole tegemist normaalse majandustegevusega.

Tööstussektorit lähemalt vaadates hakkab silma, et tegemist on kõige suurema maksuvõlaga ettevõtlusvaldkonnaga. Ka sektori sees on maksuvõlgadega ettevõtete osakaal üsna suur, suurem on maksuvõlgadega ettevõtete osakaal vaid majutuses/toitlustuses ja ehituses. Miks on tööstussektoris maksuvõlgade ja maksuvõlas ettevõtete hulk nii suur?

Ma ei oska nii täpselt tööstussektorit eraldivõetuna kommenteerida. Võib olla on tegemist tööstussektori erineva ärimudeliga. Sektoris investeeritakse suurelt ja eeldatakse investeeringute tasuvust pikema aja jooksul. Kui potentsiaalse tulu ja toote nõudluse suhtes on valearvestus tehtud, siis võivad ärilised näitajad osutuda mitte nii heaks kui oodati ja hakata tekkima võlgnevused.

Loogiliselt võttes on tööstusettevõtted Eesti majanduses ka väga suured ja olulised ning kui seal mõne ettevõttega midagi juhtub, siis on seda näha igasuguses statistikas.

Arvestades tööstussektori suuri võlanumbreid, kas on see sektor maksuameti jaoks kuidagi kõrgendatud tähelepanu all?

Minu vaates ei ole tööstussektor probleemne. Pigem vastupidi, rääkides tuleviku maksutuludest, siis on tööstussektor kindlasti väga oluline.

Tööstussektori maksukahjud

• Töötleva tööstuse sektori hinnanguline käibemaksu kahju on olnud alates 2015. aastast ca 4–5 miljonit eurot aastas. Kahju suurus on viimastel aastatel väikeses languses.
• Sektori kahju moodustab kogu hinnangulisest käibemaksu kahjust ca 5%.
• Töötlevas tööstuses on üle 100 000 euro suuruse maksuvõlaga ca 50 isikut.
• Makseraskuste põhjused on tööstussektoris erinevad – tihenev konkurents, majanduskasvust tingitud investeerimisotsused, mis ei ole õnnestunud ning Venemaa sanktsioonid teatud kaubagruppidele.

Allikas: maksu- ja tolliamet

Tööstussektori erialaliitude küsimused maksu- ja tolliameti uuele juhile Valdur Laidile

Alates 2018. aastast muutub ettevõtlusega seotud sõidukite kasutamise kord, mis näeb ette, et kõik sõidukid, mis on seotud ainult ettevõtlusega, registreeritakse maanteeametis. Kas aga ettevõte võib oma sõidukeid väljaspool tööaega välja rentida, näiteks enda töötajatele ja erisoodustusmaksu mitte tasuda?

2018. aastal tekib auto kasutamisel erisoodustus, kui tööandja võimaldab töötajal autot erasõitudeks kasutada. Maksustamisel ei hakka tähtsust omama, kas erasõite lubatakse teha tasuta või tasu eest. Seega juhtumil, kui töötajale renditakse auto väljaspool tööaega kasutamiseks, tekib erisoodustuselt maksude tasumise kohustus, sest töötajal on tekkinud võimalus tööandja autot oma erahuvides kasutada. Sellise auto kohta ei tule liiklusregistrisse märget teha.

Millal kehtestab maksuamet selged protseduurid/juhendid REACH registreeringu numbri kontrolliks kemikaali impordil kolmandatest maadest? Praegu kontrollitakse REACH registreeringut ainult kahtluse tekkimisel. Kui ettevõte kahtlusi ei tekita, siis võib ta panna suvalise numbri ja keegi ei kontrolli, kas ka tegelikult on olemas REACH registreering. Samas on REACH registreering väga kulukas ja aeganõudev protseduur.

Oma kontrollitegevuses lähtume tõepoolest riskiinfost. Viimase poole aasta jooksul on EMTA kontrollinud 90 korral kemikaalide saadetisi, lisaks veel paarikümnel korral kullersaadetisi, kus imporditi kemikaale (kullersaadetiste osas on sageli kontrolli põhjus lähteaine- või narkokahtlus, samuti etiketistamata pakendid ainetega). Rikkumisi avastati 5 korral. EMTA on pööranud rohkem tähelepanu ka biotsiididele ja väetistele. Kindlasti aitab EMTA järelevalvelisele tegevusele kaasa ka igasugune info turuosalistelt võimalike eeskirjade rikkumiste kohta ning selles vallas näeme koostöö suurendamise võimalusi.

Miks pole maksuamet senini suutnud ohjeldada salakütuse turgu? Väite alusel, et Eestis toodetakse/tuuakse sisse salakütust, on kehtestud kütusesarnaste kemikaalide käitlejatele väga ranged, kulukad, bürokraatlikud nõuded, mida teistes EL-i riikides ei ole. Näiteks kemikaali mahalaadimisel jälgitav mõõtmine, bürokraatlik aktsiisivabastusluba, kütusesarnase kemikaali pakendamine on lubatutud ainult 1l väikepakendisse. Kõik need nõuded halvendavad keemiasektori konkurentsivõimet.

Üks osa vedelkemikaalidest kuulub nii Eestis kui ka teistes EL-i liikmesriikides aktsiisikaupade hulka ning seetõttu kehtivad just nende (ja mitte kõikide ülejäänud kemikaalide) käitlemisele aktsiisikaupade eeskirjad, mille üldpõhimõtted on ühesugused kõikides EL-i liikmesriikides.

Aktsiisikaubaks loetavate kemikaalide vedu EL-i liikmesriikide vahel toimub peamiselt aktsiisiladude kaudu, kus neid on võimalik aktsiisiga maksustamata vastu võtta, ladustada ja lähetada. Ettevõtluse lihtsustamiseks oleme Eestis loonud võimaluse kemikaalide vastuvõtmiseks ka väljaspool aktsiisiladu, kliendi juures („otsetarnimine“) ning selle võimaluse on ettevõtjad hästi vastu võtnud. Samuti oleme sellisel juhul vajalike mõõtmiste arvu viinud võimalikult väheseks ning piisab vaid ühest mõõtmisest. Aktsiisikaupade koguse mõõtmine ei ole Eesti eripära.

Koguse mõõtmine on vajalik, kuna see tagab maksuhaldurile järelevalve aktsiisiga maksustamata kemikaalide käitlemise üle ja samuti on ka kemikaali vastu võtva ettevõtja enda huvides teada tegelikult saabunud kogust.
Kemikaalid vabastatakse aktsiisist nende kasutamisel kütusest erineval otstarbel (nt toorainena keemiatööstuses) ning nende aktsiisivabalt soetamiseks aktsiisiladudest peab kemikaalide lõpptarbijal (nt keemiatööstusettevõttel) olema aktsiisivabastuse luba. Ilma loata ei ole aktsiisimaksu eest vastutaval laopidajal võimalik kindlaks teha, kellele kemikaali väljastada maksustatult ja kellele aktsiisivabalt. Aktsiisivabastuse loa taotlemise protseduur on võrdlemisi lihtne ning ettevõtjad saavad sellega üldjuhul probleemideta hakkama.

Kemikaalide pakendamisel mahupiiranguid ei ole, neid võib pakendada erineva mahuga pakenditesse. Pakendi suurus mõjutab vaid aktsiisivabastuse saamist: kuni liitrisesse tarbijapakendisse villitud kemikaal vabastatakse aktsiisist automaatselt, suurema mahuga pakenditesse (sh vaadid jne) villitud kemikaalide puhul on vajalik aktsiisivabastuse luba.