• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

    Kuigi võiks arvata, et puidust ehitusmaterjali või mööbli tootmine on juba väga hea lisandväärtus, asub puidukeemia väärtusahelas sellest siiski kõrgemal tasemel. Foto: erakogu

    Puit kui tulevikumaterjal – kas jätkame põletamist või asume väärindama?

    Hakkab kehtima nõue, et riigihangetes ja avaliku sektori toetusmeetmetes tuleks eelistada Euroopas toodetud ja vähese süsinikuheitega tooteid. Foto: Shutterstock

    Roheline tee Euroopa enda puhastele tehnoloogiatele ja toodetele  

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

    Kuigi võiks arvata, et puidust ehitusmaterjali või mööbli tootmine on juba väga hea lisandväärtus, asub puidukeemia väärtusahelas sellest siiski kõrgemal tasemel. Foto: erakogu

    Puit kui tulevikumaterjal – kas jätkame põletamist või asume väärindama?

    Hakkab kehtima nõue, et riigihangetes ja avaliku sektori toetusmeetmetes tuleks eelistada Euroopas toodetud ja vähese süsinikuheitega tooteid. Foto: Shutterstock

    Roheline tee Euroopa enda puhastele tehnoloogiatele ja toodetele  

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Sebacom

SMAGRINET sai valmis

autor: Karl Kull, SMAGRINETi projektijuht ja TÕNIS VARE, EESTI ELEKTRITÖÖSTUSE LIIDU TEGEVJUHT
september 2020
Kategooria: Haridus, TööstusEST september 2020
Smagrinet sai vamis. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Viimased poolteist aastat on TalTechi ja SMAGRINET-i käest järjepidevalt küsitud: „Öelge ausalt, mis see SMAGRINET ikkagi on?“ Ausaks jäädes tuleb siinkohal mainida, et ilma valmis tooteta on seda olnud ka keeruline selgitada, kuid nüüd oleme SMAGRINET-i lõpuks valmis saanud.

Mis see SMAGRINET siis õigupoolest on?

See on koolituskeskus, mis keskendub modernse ehk targa võrgu teadmiste edasi andmisele. Nii lihtne see ongi.
Projekti esimestel kuudel kogusime ettevõtetelt, ministeeriumitelt ja ülikoolidelt infot selle kohta, milliseid teadmisi või oskusi tuleviku tööjõul vaja oleks. Saadud info põhjal hakkas Berliini Tehnikaülikool, kes on üks projekti partneritest, informatsiooni kokku panema.

2020. aasta alguseks oli infopakett koos ja alustasime projekti esimeses faasis nii Eestis, Prantsusmaal, Saksamaal, Sloveenias kui ka Leedus meie õppemoodulite alusel õpetamist.

SMAGRINET koosneb kolmest infomoodulist:

  • Majandustegevus ja ühiskondlikud väljakutsed
  • Tehniline planeerimine ja võrguarendus
  • Tehisintellekt ja selle roll targas võrgus

Koroonapandeemia tõttu oli õppejõudude ja tudengite ees omajagu proovikive, aga lõpptulemusena läbisid esimesed poolsada üliõpilast juulikuuks vähemalt ühe SMAGRINET-i ainemoodulitest. Käimasolevast sügissemestrist saavad tudengid neid mooduleid TalTechis uuesti läbida.

Abiks ettevõtetele ning inseneridele

Lisaks ülikoolidele on SMAGRINET-ist abi ka elektroenergeetika valdkonnas praegu ametis oleva tööjõu ja inseneride koolitamisel, et aidata ettevõtetel teadvustada targa võrguga kaasnevaid tehnilisi proovikive ja lahendusi, Euroopa Liidu strateegiaid ning masinõppega kaasnevaid hüvesid.

Praegu on raske ennustada, milliseks võib koroonaviiruse tõttu kujuneda olukord paari järgneva kuu jooksul, aga jätkuva täiendõppe puhul on üks aspekt kindel – SMAGRINET pakub praegu ehk alanud sügisest koostöös TalTechiga veebikoolitusi eespool mainitud teemadel.

Lisaks kasulikule informatsioonile tagatakse programmi läbinutele ka täiendusõppe ainepunkte. Ettevõtete töötajad saavad koolitusel osaleda turvaliselt oma büroos või kodukontoris ja endale sobivas tempos. See on üks kõige mugavamaid viise enda ja oma personali koolitamiseks kuluefektiivseimal viisil.

Kuulake veebiseminaridel valdkonna spetsialiste

SMAGRINET alustas juulis veebiseminaride korraldamist, et tutvustada meie õppematerjalides kajastavaid teemasid ja tuua neisse teemadesse sisse ka tööstussektori vaatenurki.

Esimesel veebiseminaril tutvustasid Kaunase Tehnoloogiaülikooli teadlased masinõppe lahendusi elektroenergeetikas ja nende rakendatavust elektrivõrgus. Leedukad tutvustasid tehnilist arendustööd, mida nad teevad andmetöötluses, et integreerida pumphüdroelektrijaama ja päikeseenergeetika lahendusi, arvestades ilmastikuolusid ning võrgutalitust.

Teisel seminaril avaldas energeetika tulevikustsenaariumite kohta arvamust Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee peasekretär Priit Mändmaa ja jaotusvõrkude majanduslikke valikuvõimalusi tutvustas Elektrilevi juhatuse liige Priit Treial.

Järgmine veebiseminar toimus 23. septembril. Siis rääkis Berliini Tehnikaülikooli professor Kai Struntz virtuaalsetest elektrijaamadest ja Ljubljana Ülikooli professor Boštjan Blažič tutvustas pinge reguleerimise tehnilist käsitlust jaotusvõrkudes.

Miks on vaja elektritööstustele SMAGRINET-i?

Tõnis Vare, Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht

Kõrghariduse rahvusvahelistub ja koos sellega kasvab ka õpiränne. Kõrghariduse globaliseerumine on kaasa toonud muutused, mille peamise põhjusena nähakse eelkõige vajadust kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu järele.

Uuringud rõhutavad õpirände lisaväärtust üliõpilase jaoks sotsiaalsete, keeleliste, interkultuuriliste ja teiste oskuste arendamisel, samuti akadeemiliste töötajate, ülikooli ja ühiskonna jaoks laiemalt, luues seeläbi võimaluse rahuldada tööturu vajadusi. Lisaks tööturu toetamisele julgustab õpiränne inimesi uut moodi mõtlema ja loob hulganisti erialase arengu võimalusi, sealhulgas keeleoskuse areng ja tutvumine uute õppemeetoditega.
Liikuvus ja koostöö on tähtsad

Euroopa Liidu riigid on kokku leppinud, et kahekordistatakse nende üliõpilaste osakaalu, kes veedavad mõne õppe- või koolitusperioodi välismaal, nii et 2020. aasta lõpuks ulatuks see 20%-ni. Õpirände toetamine jääb Euroopa Liidu haridus- ja koolitusprogrammi keskseks teemaks.

Mitmete mõju-uuringute kohaselt otsib üheksa tööandjat kümnest valdkonnaüleste oskustega töötajaid – just neid oskusi omandavad välismaal õpirändes osalevad üliõpilased. Mõju-uuringute käigus on leitud, et sellised koostööprojektid nagu SMAGRINET aitavad suuremal osal osalevatest ülikoolidest digiüleminekuks paremini valmistuda.

Liikuvus ja piiriülene koostöö võivad aidata suurendada tööturul vajalikke erioskusi. Üks näide sellisest koostööst on SMAGRINET-is pakutav praktikaprogramm, mille eesmärk on anda üliõpilastele võimalus omandada praktilisi digikogemusi energeetikas.

SMAGRINET-i projekti mõju on olnud suur mitte ainult tudengitele, vaid ka Euroopa elektritööstusele. Õpiränne aitab kõrgel tasemel õpetamise ning moodsa kõrgharidussüsteemi kaudu luua tugeva ühenduslüli ülikooli ja elektritööstuse vahel üle Euroopa, püüdes lahendada probleeme, mis tekivad seoses uute vajadustega tööjõuturul.

Hindamatu tagasiside

Õpiränne annab ka õppejõududele võimaluse võrrelda kõrgharidussüsteemi välisülikoolides ja tuua parimad mõtted koju nendele noortele, kellel ei ole võimalik välismaale õppima minna.

Õpiränne raputab korraks läbi üliõpilase, kes läheb õppima või praktikale välismaale – ta sunnib meid väljuma mugavustsoonist. Õppima tulev üliõpilane aga annab head tagasisidet, sest ta ütleb ausalt välja, mida arvab kohalikest õppejõududest ja õppekeskkonnast. See aitab meil aru saada, millisel tasemel me oma õpetamisstiili ja õppekvaliteediga oleme. Lisaks annab ta meile teada, kui sallivad oleme võõraste kultuuride suhtes. Selline praktiliselt tasuta saadud tagasiside on hindamatu.

Hindame seda, et need Euroopa Liidu riikide tudengid on Eestisse jõudnud ja tahavad siin energeetikat õppida. Igal juhul on õpiränne Eestile võimalus vaadata peeglisse ja öelda, et meie inimesed saavad üleilmastuvas maailmas hakkama ning Eesti on atraktiivne kõrgharidust pakkuv riik.

Loodame, et SMAGRINET-i programmist saab üks Euroopa tuntumaid edulugusid õpirändes. Loodame, et meie programmi pakutavad võimalused ületavad osalevate üliõpilaste mobiilsusperioodile seatud ootusi ja seda just isiklikku arengut puudutavates aspektides.

SMAGRINET-i programm on suurepärane võimalus sulandada erinevaid kultuure ja õpikeskkondi, tugevdada noorte akadeemilist ja professionaalset võimekust ning aidata luua rahvusvahelisi tööalaseid ja sõprussidemeid. Üliõpilaste ja õppejõudude mobiilsuse vahendusel panustab SMAGRINET kogu Euroopa kõrghariduse rahvusvahelistumisse ning kindlasti paremasse tulevikku elektrisüsteemides digitaliseerimise pädevuse laiendamise kaudu.

Sildid: Eesti Elektritööstuse LiitEuroopa LiithariduskõrgharidusSMAGRINETTallinna TehnikaülikoolTalTechteadusTTÜ
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Mida tuleks teada hüdraulikaõlidest

Järgmine artikkel

Elektrisõiduk: särtsakas kaaslane tulevikus

Seotud artiklid

Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.
Haridus

Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

20/03/2026
7. mail toimub Tallinna Tehnikaülikooli aulas elektrikonverents „Elekter – Eesti majanduse uus mootor“.
Haridus

Elektrikonverents: kas oleme valmis elektriajastuks?

10/03/2026
Tallinna Tehnoloogiakolledž (Techno TLN) on Eesti suurim rakendusharidust pakkuv kool. Foto: Techno TLN
Haridus

Nelja kutsekooli ühendamisel sündinud Techno TLN soovib pakkuda ägedat haridust

06/02/2026
Koolitus on mõeldud uuendusmeelsetele juhtidele.
Haridus

Digipöörde koolitus ettevõtete juhtidele

06/02/2026
Järgmine artikkel
Elektrisõiduk. Tänavu septembri keskel tutvustas Tesla oma Berliini teaduslinnakus uudset V3 superlaadijat. Foto: Michele Tantussi/Reuters/Scanpix

Elektrisõiduk: särtsakas kaaslane tulevikus

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Küpsised

      TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.