• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

EAS otsib projekte, mis aitaksid kiirendada vesinikutehnoloogia kasutuselevõttu

autor: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
märts 2021
Kategooria: Energeetika
Komposiitplaatide tootmisseadmete soetamiseks ja uue tehase ehitamiseks sai Elcogen Euroopa Investeerimispangalt 12 miljonit eurot laenu. Vesinikutehnoloogia. Foto: Elcogen

Komposiitplaatide tootmisseadmete soetamiseks ja uue tehase ehitamiseks sai Elcogen Euroopa Investeerimispangalt 12 miljonit eurot laenu. Foto: Elcogen

Vesinikuralli on kogu maailmas tuure üles võtmas, sest seni kaugena tundunud tulevikutehnoloogia on muutumas üha käegakatsutavamaks. Revolutsiooni käivitamisele eelneb ettevalmistus, sellele omakorda eelneb otsing. Selleks ongi EAS koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga asunud kaardistama Eestis arendatavaid vesinikutehnoloogia kasutuselevõtuga seotud projekte.

EASi rahvusvaheliste programmide eksperdi Kaido Sipelga kinnitusel aitab kaardistamine selgitada, kas Eestis arendamisjärgus olevad projektid sobituvad ka Euroopa Liidu tasandil koordineeritavatesse suurprojektidesse. “Eestis on piisavalt huvitavaid ideid ning teaduslikke projekte, millel on tugev kommertsialiseerumise potentsiaal, samuti ka ettevõtteid, kes võtavad vesinikutehnoloogiale üleminekut väga tõsiselt – üheks edukaimaks näiteks on Ülemistele kütuseelementide tehast rajav Elcogen, kes on oma arendustegevuses tõenäoliselt kõige kaugemale jõudnud. Kuid huvipakkuvaid projekte on teisigi,” on Sipelgas veendunud.

Kui Euroopa Liidu jaoks on vesinikutehnoloogia arendamisel peamiseks tõukejõuks kliimaküsimus ning konkreetsemalt CO2 heitmete vähendamine, siis Eesti jaoks on strateegiliseks huviks leida oma ettevõtetele ärivõimalusi, et mitte jääda vaid katsepolügoni või uue tehnoloogia kasutaja rolli. “Tõenäoliselt on Eesti võimaluseks nišitoodetele keskendumine kogu väärtusahelas, mis hõlmab taastuvenergiast vesiniku tootmist, selle salvestamist ning edasi kandmist,” selgitab Sipelgas. Vesiniku tootmisega ning elektriks muundamisega kaasneb palju lisategevusi, alates vesiniku sidumisest ja hoiustamisest kuni levitamiseni. Nendes segmentides peituvadki tuhanded võimalused, millele oodatakse lahendusi pakkuma ka Eesti ettevõtjaid.

Kõik eeldused on olemas

Kütuseelemente tootva Elcogeni asutaja Enn Õunpuu sõnul on Eestil täidetud kõik peamised tingimused vesinikurevolutsioonis aktiivseks kaasa löömiseks. “Meil on piisavalt vett, päikest ja tuult – selle viimasega on meil lausa erakordselt hästi, seega on kaetud esimene eeldus, ehk elementaarressursside olemasolu. Teiseks on meil Eestis olemas maailmatasemel oskusteave, eelkõige tänu Tartu ülikooli ja KBFI suurepärasele teadustegevusele. Ning meil on ka piisavalt huvilisi, kes sooviksid vesinikul põhinevaid energialahendusi kasutada oma igapäevategevuses, alates transpordist kuni energeetikani,” loetleb Õunpuu.

Suuremahulise tootmise rajamiseks puudub Eestis veel piisav taristu, kuid teatav võimekus tehnoloogiliste lahenduste loomiseks on juba olemas. Elcogen on üle 20 aasta arendanud energia muundamise protsessoreid, millele ettevõtte kliendid ehitavad omakorda lõpptarbijale sobivad seadmed. “Taristu ning kogu väärtusahela loomiseks iseseisvalt puudub meil ressurss ning Eesti riik ei suudaks ealeski konkureerida teiste riikidega sarnastes eelarvekategooriates. Selleks ongi oluline välja selgitada 3-4 strateegilist valdkonda ning aidata neil areneda siinsetest piiridest suuremaks – siis on juba teistel huvilistel lihtsam kaasa tulla,” usub Õunpuu.

Ettevõtluse auhind 2020 Aasta uuendaja võitja – Elcogen AS

Millist probleemi vesinikutehnoloogia lahendama peaks?

Kõige küpsemad tehnoloogilised lahendused on täna kasutusel transpordisektoris, Saksamaal liiguvad vesiniku toel rongid juba mitmeid aastaid, ootel on ka laevandus ning hoogsalt arenemas raskeveokite segment. Energeetikas aitab vesinik salvestada taastuvenergiaallikatest tekkivat energiat, et tasakaalustada ebaühtlaseid tootmisperioode – kui Eestis paistab suvel päike lausa 20 tundi ööpäevas, siis saadava energia salvestamine vesiniku näol võimaldaks seda kasutada oluliselt hiljem, teoreetiliselt lausa talvekuudelgi.

Vesinikutehnoloogia laialdasemat kasutuselevõttu on seni tagasi hoidnud väärtusahela komponentide kõrge hind ning prototüübi tasemel tootearendus, kuid ähmase tulevikutehnoloogia asemel on juba lähitulevikus kasutusel vähenenud riskidega töökindel lahendus – selles on veendunud ka Euroopa Liit. Õunpuu selgituse kohaselt ei tohiks Euroopa tasandil enam korduda päikesepaneelide arenguperspektiivide valesti hindamisest tingitud farss. “20 aastat tagasi peeti päikesepaneele perspektiivituks lahenduseks, eelkõige tehnoloogia kõrge hinnataseme poolest. Hiinlased soetasid sakslaste loodud oskusteabe ning alustasid päikesepaneelide masstootmist, mis omakorda surus alla hinnataseme. Selle tulemusena on Saksamaa pidanud maksma toetust päikesepaneelide paigaldamisele, mille on tootnud nende enda tehnoloogia baasil hoopis Hiina ettevõtted. Tänane Euroopa Liit on mõistnud rohelise vesiniku otsustavat rolli rohepöörde saavutamisel ning nii õnnestub varasemaid vigu vältida,” on Õunpuu lootusrikas.

Kaido Sipelga sõnul on Euroopa Liidu ja ka Eesti jaoks oluline mõista, millised investeeringud või projektid on vesinikutehnoloogia vallas ette valmistamisel – ning seda mitte vaid tootmise, vaid ka võimaldavate tehnoloogiate osas. “Kaardistamise eesmärk on leida Euroopa Liidu IPCEI projektide hulka sobivad projektid, et tekiks selgem ettekujutus arendustest kogu väärtusahela lõikes. See loob head eeldused koostööks ettevõtete ja projektide vahel, et võimendada juba töös olevaid investeeringuid. Selleks on ette nähtud miljardid eurod, mida Eesti iseseisvalt ei suudaks kunagi pakkuda. Eesti ettevõtjatel on teistega võrdsed või isegi paremad võimalused olla suurprojektides partneriteks või keskenduda konkreetse niši täitmisele,” usub Sipelgas.

EASi ideekorje kuni 30. märtsini 2021

Vesinikuenergia ja -tehnoloogiate ideekorje esimene faas on avatud kuni 30. märtsini, mil tuleks esmane info oma projekti kohta edastada EASile. Ootame ühendust võtma ka neid, kes pole kindlad, kas nende projekt on päris üleeuroopalise tähtsusega uuendus. Uuenduslike arenduste jaoks saab kasutada ka nii olemasolevaid Euroopa Liidu kui ka EASi toetusi, mille osas anname nõu. Samuti saame anda nõu ja aidata arenduspartnerite leidmisel.

Sildid: EASenergeetikavesinikvesinikutehnoloogia
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Õpilasvõistlus "Tööstusplokk 2021: Minecrafti eri"

Järgmine artikkel

Euroopa Komisjon: bioenergial on oluline roll säästlikus energiamajanduses

Seotud artiklid

TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech
Haridus

Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

20/03/2023
Limestone. Foto: Shutterstock
Mäetööstus

Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

10/03/2023
15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay
Sündmus

Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

08/03/2023
Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula
Ettevõte

Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

22/02/2023
Järgmine artikkel
Euroopa Komisjoni raport kutsub tunnistama puidupõhise bioenergia olulist rolli kliimamuutuste leevendamisel. Foto: Jaan Parmask, defektiga puu raielangil

Euroopa Komisjon: bioenergial on oluline roll säästlikus energiamajanduses

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!