Viimasel ajal räägitakse palju vajadusest ettevõtete kolmikpöörde – digi-, rohe- ja innovatsioonipöörde järele. Nende kolme suure teema ühendamine viitab vajadusele teha koostööd, sest pöörde tegemine eeldab erinevate kompetentside ühendamist ja enda valdkonna raamidest kaugemale vaatamist.
Euroopa digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi ehk DESI 2021 järgi oleme Eestis jätkuvalt esikohal avaliku sektori digiteenuste osas, aga suure hüppe oleme teinud ka ettevõtete digipöördes, oleme EL-i riikide seas 9. kohal (2016. aastal olime 22. kohal).
Digipööre on edukas, kui andmed on head
Kui paljud väike ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE-d) müüvad oma tooteid ja teenuseid veebis, kui suur käive tuleb e-kaubandusest, kui palju eksporditakse toodangut? Arenenud tehnoloogia osas selgus, kui paljud Eesti ettevõtetest kasutavad tehisintellekti (16% eelmise aasta raporti 13% asemel, EL-i keskmine 23%), kui suur osa kasutab pilveteenuseid (48%, varem 26%, EL-i keskmine on 26%), millisel tasemel on suurandmeteenuste kasutamine Eestis (10%, EL-i keskmine 14%).
Andmed ongi üks võtmesõna digiüleminekul. Kliendile fookuse seadmine ja erinevate ettevõtte üksuste halduskoormuse vähendamine, ettevõtte konkurentsivõime kasv – kõigi puhul mõjutavad efektiivsust ja tootlikkust andmed. Kui võtame arvesse, et järjest kasvab andmete hulk, mida ettevõtted enda tegevuse kaudu tekitavad, siis oleks rumal neid ju enda äri edendamiseks mitte ära kasutada.
Digitaliseerimine aitab tööjõukriisi ületada
Teadlik andmete kogumine ja kasutamine aitavad ümber mõtestada äriprotsesse. Õigesti küsitud küsimused ja andmete analüüsimine aitavad koostöös teadusasutustega jõuda järgmisele tasemele toote- või teenusearenduses. Ehk siis, vajalik on strateegiliselt mõelda sellest, kuidas andmeid kasutada ettevõtte majandusliku väärtuse tõstmiseks.
Tehnoloogiauuringutega tegelev ettevõtte Gartner on toonud oma 2030. aasta arengutrendide prognoosis* välja, et lähitulevikus vajab iga ettevõte inimest, kes vastutaks andmete rakendamise eest ning aitaks juhtkonnal strateegiliselt mõelda, kuidas kasutada andmeid ettevõtte majandusliku väärtuse tõstmiseks.
Digitaalses maailmas äri ilma andmeteta ei aja. Ettevõttesisene digistrateegia pole eraldiseisev tegevusliin, vaid aitab mõista, kuidas digitaliseerimine saab toetada ettevõtte innovatsiooni ja rohe-eesmärkide saavutamist.
Näiteks võib piiratud tööjõu tingimustes digitaliseerida kõigepealt osa raamatupidamistoiminguid. Eesti avalikus sektoris on e-arved kohustuslikud alatest 2019. aasta suvest. Eesti ettevõtted väljastavad aastas 65–77 miljonit arvet, millest e-arved moodustavad umbes 40%.
Ühe e-arve menetlemine maksab ligi 3–4 korda vähem võrreldes paberarvega (ajakulu 80% väiksem). E-arved on üks lihtne samm, kuidas alustada reaalaja majanduse suunas liikumist (see on üks osa majanduse digitaliseerimisest, kus ettevõtetevahelised tehingud toimuvad digitaalselt reaalajas). Kõige raskem vast ongi muuta rutiinseid harjumusi, raha taha asi jääma ei peaks, sest üleminek e-arveldamisele ei ole kulukas.
Miljonid eurod digipöörde elluviimiseks
Digitaliseerimist ei peaks vaatama suure elevandina, kellest ei oska kusagilt kinni hakata. Alustada saab lihtsatest sammudest (näiteks e-arved), mis loovad positiivset eduelamust, näitavad konkreetset kasu ja julgustavad seda teed edasi minema.
Kolmikpöörde teekonda on üksi ette võtta keeruline. Ettevõtted, organisatsioonid, teadusasutused ja riik peavad tegema rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks koostööd. EL-i taaste- ja vastupidavuskavas on digiüleminekuks Eestile eraldatud 208 miljonit eurot, millest firmade digipöördeks läheb 76 miljonit eurot.
Koostöös saame kujundada meetmed, mis parimal viisil toetaksid ja julgustaksid ettevõtete arengut digitaalses maailmas.
*Gartner Hype Cycle for Emerging Technologies, 2020
