Tallinna Tehnikaülikool ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing arvutasid välja kaugküttesektori CO2 jalajälje, uurimistöös analüüsiti ligi saja Eesti suurima kaugküttevõrgu andmeid ning arvutati välja, et kaugküte oli 2020. aastal süsinikuneutraalne.
Uurimistöö koostanud tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi dotsendi Eduard Latõšovi sõnul on selline analüüs Eestis esmakordne ning määrab omamoodi algpunkti edasisel kaugküttesektori dekarboniseerimisel.
Põhjalik uurimustöö
„Töös kasutasime kolme erinevat metoodikat. Euroopas laialt rakendatava power-bonus metoodika järgi võib väita, et Eesti kaugküttesektor oli 2020. aastal süsinikuneutraalne,“ ütleb Latõšov.
Ta lisab, et ka teiste metoodikate järgi on kaugküttesoojuse CO2 eriheide Eestis väga madal. Veelgi enam – eelmise aasta andmed näitavad, et 92% kaugküttevõrkudest oli edastatav soojusenergia madalama CO2 keskkonnajäljega kui näiteks soojuse tootmine elektri, soojuspumba või maagaasi abil.
Uurimistööks koguti andmed 99 Eesti suurima kaugküttevõrgu kohta, mis katavad hinnanguliselt 95% Eesti kaugkütte turumahust. Arvesse võeti soojuse tootmiseks ja edastamiseks tarbitud kütuste ja energiate (elekter ja heitsoojus) kogused.
Andmeanalüüsis kasutati kolme metoodikat – statistiline, proportsionaalne ning power-bonus metoodika. Neist viimane võtab arvesse ka koostootmisjaamades toodetud elektrienergia. Analüüsist saab teada, et üle 74% soojusest pärineb taastuvatest energiaallikatest või siis tööstuse heitsoojusest. Lühikestel külmaperioodidel kasutati puudujääva võimsuse kompenseerimiseks maagaasi ja teisi kütuseid.
Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuht Siim Umbleja märgib, et üle poole kaugküttes kasutatud kütustest moodustab hakkpuit, mida oma taastuva päritolu tõttu loetakse süsinikuneutraalseks kütuseks. „Taastuvate energiaallikate osakaal Eestis on aasta-aastalt kasvanud. 2020. aastal kasutati sooja tootmiseks hakkpuitu 58% juhtudest,“ selgitab Umbleja. Ta leiab, et metsade säästliku majandamise huvides tuleb eelistada puidu kasutamist kohalikes katlamajades ja kõrge efektiivsusega koostootmisjaamades.
Hakkpuit annab soodsa hinna
„Näiteks metsanduse arengukava fikseerib väga selgelt aastased raiemahud ning biokütuste ebaefektiivne kasutamine võib tuua kaasa kütusedefitsiidi koos hüppelise hinnatõusuga,“ ütleb Umbleja.
Taastuvenergiale üleminek koos energiatõhususe parandamisega on Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitikas üks suuremaid eesmärke. Kaugküte on Eestis kõige levinum kütmisviis ning soojusettevõtted on üle kümne aasta panustanud kohalike biokütuste ning tööstusliku heitsoojuse kasutamise.
