Volatiilsete elektribörsi hindade juures on paljudel tekkinud küsimus, kas elektribörs ikka toimib või vajab see muudatusi.
Eesti ja teised Balti riigid moodustavad osa Euroopa ühtsest elektriturust, mis tähendab, et erinevate hinnapiirkondade vahel on mitmeid ühendusi ja elekter kandub madalama hinnaga piirkonnast (rohkem tootmist) kõrgema hinnaga piirkonda (rohkem tarbimist). Seda vastavalt piirkondade vaheliste ühenduste võimekusele.
Kui hinnapiirkondade vahelisi ühendusi oleks alati piisavas mahus, st puudujääki ühenduste võimsuse mahus ei tekiks, oleks kogu Euroopas tunnipõhiselt üks hind ja see oleks justkui üks hinnapiirkond. Samas jääb aeg-ajalt ühenduste mahust puudu ja siis kujuneb hinnapiirkonna hind kõrgemaks seal, kus suurem tootmise defitsiit, kallimad tootmisvõimsused ja vähem taastuvenergiat.
Puudujääk tõstab elektri hinda
Hinnapiirkondade hinnad kujunevad päev-ette turul pakkumise ja tootmise kõverate lõikumisel, arvestades elektrienergia eksporti ja importi. Hinnapiirkondade ühtlustamise peamine eesmärk on luua sobiv keskkond vajalike investeeringute toomiseks sinna, kus puudujääk tootmisvõimsustest suurem. Selleks on vaja suunata investeeringuid olulise puudujäägiga ja kallimate tootmisvõimsustega ja suurema tarbimisega kohtadesse.
Eesti, Läti, Leedu ja Soome on jaotatud riigiti erinevateks hinnapiirkondadeks. Samas võib ühe riigi lõikes olla ka mitu hinnapiirkonda. Näiteks Rootsi, kus on neli ja Norra, kus viis hinnapiirkonda. Hinnapiirkondade vahel võib esineda ülekandevõimsuse puudujääki ehk elekter ei liigu piirkondade vahel vabalt.
Näiteks tähendab ülekandevõimsuste puudujääk seda, et kui Soomes on võimsuse ülejääk 1500 MW ning Soome sooviks selle suunata Eestisse, ei suudaks Eesti kogu võimsust vastu võtta, sest puudub vajalik ülekandevõimsus (maksimaalne on 1016 MW).
Börsil kujuneb päev-ette hind
Päev-ette turuhind on tarbijate jaoks kõige olulisem indikaator. Ka börsihinna elektripaketid lähtuvad just päev-ette turuhinnast. Päev-ette turul tehakse hinnaarvutus kogu Euroopa ühtse elektrituru arvestuses ja hinnaerinevused piirkondade vahel tekivad siis, kui piirkondadevaheliste ühenduste võimsused on maksimaalselt ära kasutatud.
Elektrienergia kaubandus on korraldatud läbi elektribörside, mis koguvad kokku erinevate hinnapiirkondade ostu- ja müügipakkumised, hinnapiirkondade vaheliste ühenduste võimsuste andmed ja saadavad need Euroopa ühisesse hinnaarvutuse algoritmi.
Päev-ette elektri turuhinda mõjutavad tootmisvõimsuste tehtud müügipakkumise hind, elektrienergia nõudlus (tarbimise maht) ning selle ostupakkumiste hind. Hinna volatiilsust mõjutavad mitmed erinevad tegurid, nagu näiteks tootmisüksuste hooldused ja avariid, piiriüleste ühenduste kättesaadavus, CO2 ja kütuste hinnad ning ilmast sõltuv taastuvenergia ja juhitamatute võimsuste toodangu suurus. Kahe kõvera (pakkumise ja nõudluse) tasakaalupunktis tekib elektrienergia turuhind.
Päev-ette turul kasutusel olev marginaalse hinnastamise põhimõte, näeb ette, et tootmisvõimsuste müügipakkumised tehakse muutuvkulude baasil ning kõige kõrgema hinnaga turule pääsenud pakkumine teeb hinna kõigi jaoks. Erinevad tootmisvõimsused teevad turule erineva hinnaga müügipakkumisi, kuna muutuvkulud on väga erinevad. Vastavalt nõudluse suurusele pääsevad turule/realiseeritakse müügipakkumised alates soodsamatest, kuni nõudlus on kaetud.
Turuhinna vastaval tunnil kujundab kõige kõrgema hinnaga realiseeritud müügipakkumine. Mitte-juhitavat taastuvenergiat (näiteks tuule- ja päikeseenergia) pakutakse turul sageli null- või isegi negatiivse hinnaga, kuna taastuvenergia puhul selle hinnas muutuvkulu sisuliselt puudub, samas kui põlevkivi-, söe- ja gaasijaamade pakkumised on müügikõvera tipus.
Väike turg tingib erilahendused
Balti elektriturg on äärmiselt väike turg võrreldes teiste Euroopa Liidu turgudega. Hinda võivad mõjutada väga väikesed muudatused turul (kasvõi vähene ülekandevõimsuste piiramine jne). Konkurentsiamet koostöös Läti ja Leedu regulaatoriga jõudsid järeldusele, et Nord Pooli pakkumistooteid tuleb kohandada nii, et need sobiksid väikse ja tundliku Balti elektrituruga paremini.
Kui elektribörsil peaksid kujunema väga kõrged hinnad, siis amet näeb, et üks lahendus sellele oleks võimalus taasavada pakkumusnimekirjad, mis annaks võimaluse turuosaliste ostu- ja müügipakkumisi muuta. Elektribörsi korraldaja Nord Pool on kinnitanud, et pakkumisnimekirjade taasavamine (kui turuhind peaks langema alla –150 €/MWh või ületama +2400 €/MWh) võetakse Baltikumis kasutusele alates 7. detsembrist 2022.
Elektriturul toimivad mitmed finantshoovad
Lisaks eelnevalt väljatoodud turutasemetele toimib ka pikaaegne turg, kus kauplemisinstrumentideks on EPAD (Electricity Price Area Differentials) ja pikaajalised ülekandeõigused ehk LTTRid (Long Term Transmission Rights). EPADidega kauplemine toimub kolm aastat kuni kuu ette.
Selle puhul on tegemist spetsiaalse finantsinstrumentidega, mida kasutatakse hinnariski maandamiseks, kindlustades niimoodi hinda kas Põhjamaade süsteemihinna või mõne konkreetse piirkonnahinna suhtes, mille EPADiga on tegu.
Pikaajaliste ülekandeõiguste üks liik on FTRid (Finacial Transmission Rights), millega kaubeldakse üks aasta kuni üks kuu ette. FTRide puhul on tegu finantsinstrumentidega, millega kindlustada kahe hinnapiirkonna vahelise päev-ette turuhinna hinnaerinevuse tekke riski.
Eestis pakutakse FTRe hinnariski maandamiseks Eesti-Läti suunal ning alates 2023. aastast alustatakse FTRide pakkumist ka hinnariski maandamiseks Soome- Eesti suunal.
Lisaks on konkurentsiamet seisukohal, et päev-ette turul tuleb senisest rohkem kasutada tarbimise juhtimist, mis aitab elektrihindu kontrolli all hoida ning elektrimüüjad peaksid pakkuma tarbijatele tarbimise juhtimise lahendusi.
Energiakriisi laialdast mõju arvestades ning seoses Euroopa Liidu sooviga tarbimist vähendada, on oluline roll ka toimiva tarbimise juhtimise turumudeli väljatöötamisel.
Juhitav tarbimine leevendaks elektri hinda
Tarbimise juhtimine ning agregaatorite osalemine kõigil turutasemetel võimaldaks kõrgete turuhindadega tundidel päev-ette turul hinda alla tuua läbi tarbimise vähendamise ning paindlikkuse pakkumise korral turule paindlikel tarbijatel teenida tarbimata jäänud elektri pealt.
Juhul, kui ettevõtja efektiivselt juhib oma elektri tarbimist ning saab tagada paindlikku juhtimist, siis võib ettevõtja elektrikulusid vähendada ka tänaste elektribörsi tingimustes.
Kui ettevõtja soovib sõlmida pikaajalist fikseeritud hinnaga lepingut, siis peaks ta vaatama elektrienergia hinna pikaaegse turu prognooside dünaamikat ja trende Euroopas.
Väga pikaajalise fikseeritud hinnaga elektrienergia ostulepingu sõlmimisel peab ettevõtja kõigele lisaks hindama ning arvestama ka elektrienergia müüjaga kokkulepitava elektrihinna suuruse ja lepingu pikkusega (sealhulgas müügiperioodi ennetähtaegse lõpetamise tasuga seotud riske).
Täpsemalt saab lugeda elektribörsi toimimisest ja 17. augusti 2022 kõrgest hinnast ning konkurentsiameti vastavatest soovitustest, et energiaturg toimiks senisest paremini, ameti poolt koostatud analüüsist „17. august 2022 elektribörsi päev-ette turu elektrihinna analüüs“, mis on leitav konkurentsiameti kodulehel.
Näide elektribörsi päev-ette turu hinna kujunemisest Eestis
Baltikumi päev-ette turu pakkumis- ja nõudluskõver 17. augustil 2022 kell 18–19
- 17. augustil 2022 tõusis keskmine elektrihind Eesti hinnapiirkonnas 682,05 euroni/MWh ja ühel tunnil kella 18.00 kuni 19.00 oli elektrihind 4000 eurot/MWh, mis oli elektribörsi maksimum hind.
- 17. augustil 2022 tõusis keskmine elektrihind ka Lätis ja Leedus, kus keskmine hind oli mõlemas riigis 823,98 eurot/MWh ning ühel tunnil oli elektrihind 4000 eurot/MWh.
Asjaolude selgitamiseks otsustas konkurentsiamet analüüsida elektrihinna tõusu põhjuseid. - Jooniselt selgub, et pakkumis (elektritootjate müügipakkumised)- ja nõudluskõver (elektritarbijate ostupakkumised) omavahel ei lõikunud. See tähendab, et hinnaks kujunes ajavahemikus kell 18–19 elektribörsi maksimaalne hind, mis on 4000 eurot/MWh.
- Elektrihinna tõusu põhjuseks oli konkurentsiameti hinnangul ülekandevõimsuste piirangud, Balti ja Soome tootmisüksuste hooldused ja rikked, tuuleenergia vähene toodang, Norra hüdroreservuaaride madal täituvus ning elektribörsi süsteemi poolt mitte aktsepteeritud turuosaliste plokipakkumised.
Allikad: Nord Pool, Konkurentsiamet
Elektribörs
- Elektribörs (hulgiturg) on organiseeritud turg elektrienergiaga kauplemiseks.
- Elektribörsi eesmärk on tekitada konkurentsi elektritootjate vahel, kus elektrihind kujuneb nõudluse (elektri tarbijate) ja pakkumise (elektri tootjate) tulemusena.
- Elektribörsil toimub kaubandus kõige suuremas mahus nn päev-ette turul.
- Päevasisest turgu kasutatakse enamasti positsioonide täpsustamiseks ning sealsed mahud on oluliselt väiksemad.
- Turuosalistel on võimalik kaubelda ka bilansiturul, mille eesmärk on süsteemihalduritele (Eestis on selleks AS Elering) süsteemiteenuste (näiteks reguleerimisteenus) pakkumine.
- Reguleerimisturgu kasutavad süsteemihaldurid, et tasakaalustada tunnisiseselt tarbimist ja tootmist. See on vajalik stabiilse sageduse tagamiseks elektrisüsteemis.
- Turuosalised saavad kasutada ka tulevikutehinguid, mis aitavad elektritootjatel ja -müüjatel elektrihinnakõikumiste riske maandada.
- Nord Pooli kaudu ostetakse ja müüakse üle 70% Eestis, Rootsis, Taanis, Soomes, Norras ja Leedus tarbitavast elektrienergiast.
Allikas: Konkurentsiamet
