Eesti Panga analüüsist nähtub, et 2023. aasta teises pooles ja 2024. aasta alguses süvenes küll mõju, mida pikalt kestnud majanduslangus on tööturule avaldanud, kuid võrreldes varasemate kriisidega pole hõive kuigi palju vähenenud ja tööpuudus on kasvanud vähe.
See, et tööturg püsib majanduslanguse kiuste suhteliselt tugev, pole iseloomulik ainult Eestile. Seda täheldatakse paljudes arenenud riikides, kus energia- ja sõjakriis on majandusaktiivsust nõrgestanud. Säärase olukorra peamiseks selgituseks on pakutud, et tööandjad on koondamistega ettevaatlikud, sest pärast koroonaviiruse kriisi, kui majandus taastus, oli koondatud töötajate asemele keeruline uusi leida.
Eesti Panga prognoosi järgi jaheneb tööturu olukord selle aasta esimeses pooles edasi, kuid majanduslanguse mõju hõivele ja tööpuudusele jääb kokkuvõttes mõõdukaks.
Tööstuses väheneb tööhõive, aga langus enam ei süvene
Registriandmed näitavad, et töötlevas tööstuses hakkas hõive kahanema 2022. aasta keskel ja on jätkanud vähenemist ka selle aasta esimeste kuude jooksul.
Võrreldes hõive haripunktiga on selles sektoris praeguseks umbes 6% vähem deklareeritud töö tasu saajaid. Teenuste sektoris püsis hõive pikka aega stabiilne, kuid möödunud poolaastal jõudis majanduslanguse mõju ka sinna. Seni on töötajate arv teenuste sektoris siiski vähe kahanenud.
Ettevaatavad näitajad ei viita paraku veel tööturu olukorra paranemisele, kuid samal ajal ei näita nad ka, et langus võiks veelgi süveneda. Tööandjate hõiveootus püsis eelmisel poolaastal ja selle aasta alguses stabiilne, kuid on kehvem kui ajalooline keskmine. Samal ajal töökuulutuste arv töötukassa portaalis on kahanenud võrreldavale tasemele koroonaviiruse kriisi algusajaga.
Töötuse määr oli statistikaameti tööjõu-uuringu küsitluse andmetel ja Eurostati avaldatud kuiste andmete põhjal 2023. aasta teises pooles väga muutlik. Töötus suurenes mullu kolmandas kvartalis tasemeni 7,3%, kuid kahanes neljandas kvartalis taas. Kõikumiste taga on suuresti tööta inimeste käitumine ehk see, kas nad täidavad kõiki töötuks olemise tingimusi, otsivad aktiivselt tööd ja on valmis võimaluse tekkimisel lühikese aja jooksul tõepoolest ka tööle asuma.
Küsitlusel põhineva näitajaga võrreldes on registreeritud töötute arv olnud aasta aega laugel kasvutrendil.
Palgakasv aeglustub nii tööstuses kui teistes valdkondades
Keskmise brutokuupalga kasv aeglustus 2023. aasta teises pooles võrreldes esimese poolega, kuid püsis nõrka majanduskeskkonda arvestades hoogne ja ületas tarbijahindade kasvu.
Aeglustumine toimus nii tööstussektori kui ka teenuste sektori eraettevõtetes. Sellel aastal pidurdab palgakasvu tarbijahindade aeglasem kasv ja visalt taastuv majandus.
Riigisektoris on edaspidi samuti oodata palgakasvu aeglustumist, sest eelmise aasta kollektiivsete palgakokkulepete mõju taandub ja selleaastased palgatõusud on märksa tagasihoidlikumad. Palgakasvu pidurdab ka see, et tööotsijaid on ühe vaba töökoha kohta varasemast rohkem, mis tähendab suuremat konkurentsi töökohtade pärast.
Palgakasvu aeglustumisest hoolimata on Eestis kaupade ja teenuste tootmise tööjõukulu suurenenud kiiresti, mis halvendab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet eksporditurgudel.
