Nii nagu teistelgi elualadel, püüeldakse ka energeetikasektoris selle poole, et tooraine kasutamine oleks võimalikult efektiivne, et jäätmeid tekiks minimaalselt ja need, mis tekivad, saaks uuesti kasutusele võtta. Kõik see kokku tähendab, et energiamaailmas kasvab üha ringmajanduse roll.
Kui esmalt keskendutakse põlevkivienergeetikale, siis tulevikus peavad ringmajanduse ja rohepöörde põhimõtted laienema kogu energiasektorile, näiteks peab see muu hulgas hõlmama ka oma aja ära elanud tuulegeneraatorite detailide ja vanade päikesepaneelide taaskasutust, vanaakude käitlust jmt.
Materjalide kadu tuleb viia minimaalseks
Enefit Poweri praegu ehitusjärgus oleva tehase Enefit 280-2 turbiini projektijuht Matvei Ivanov märgib, et suurtööstus, sh energeetika käib praegu mööda väga kiirete muutuste teed, arenguid üha lisandub nii uute energiakandjate, kui ka traditsiooniliste energiatootmise tehnoloogiate täiustumise näol.
„Ringmajandusel on väga oluline roll täita selleks, et tagada energeetika jätkusuutlik areng ka edaspidi. Täna võib juba kindlalt öelda, et ringmajandus on selle arengu lahutamatu osa,” kirjeldab Matvei Ivanov suundumusi energiasektoris. „Kui räägime põlevkivitööstusest, siis see ei ole ammu enam pelgalt põlevkivi põletades energia tootmine, vaid kujutab endast terviklikku laiapõhjalise tarneahelaga protsessi, mis sisaldab endas loendamatul arvul väljakutseid ja võimalusi. Näiteks kuidas toorainet maksimaalselt ära kasutada, kuidas tootmisjääke kasutusele võtta, kuidas toota toorainet teistele tööstustele, kuidas käidelda jäätmeid, et neist saaks keemiatööstuse tooraine jmt.”
Kõik need Ivanovi kirjeldatud tegevused saab liigitada ringmajanduse valdkonda. Energeetika jaoks tähendab see tema sõnul näiteks seda, et võimalikult pikendada mingi tooraine eluiga, et selle ülejäägid ei lõpetaks prügilasse ladestatuna.
Sama põhimõte laieneb kasutusest kõrvaldatud toodetele – nendes sisalduvad materjalid on tegelikult peaaegu alati väärt uuesti kasutusele võtmist.
„Olgu jäätmed või tooraine ülejäägid, ringmajanduse rakendamise abil püütakse nendest teha uusi asju,” iseloomustab Matvei Ivanov põhimõtteid. „Just ringmajandus annab meie tööstustele selleks võimaluse. Juba praegu näeme, et koostöö selles valdkonnas toimub mitmete ettevõtete vahel. Ja kuigi arengud võtavad aega, liigutakse siiski kindlalt seatud eesmärkide suunas ning varem või hiljem need ka saavutatakse.”
Põlevkivi siirdub üha enam keemiatööstusse
Matvei Ivanovi hinnangul ei sõltu põlevkivi kasutamine energia tootmiseks või keemiatööstuse toorainena otseselt sellest, kas selles sektoris rakendatakse ringmajanduse põhimõtteid või mitte, sest põlevkivi on ikkagi hinnatud meie strateegiliseks maavaraks ja rahvuslikuks rikkuseks, mida selle nimel ka kasutatakse. Küll aga püüeldakse praegu põlevkivi senisest üha efektiivsema kasutamise poole, mis muu hulgas tähendab lisandväärtuse andmist nii põlevkivile kui toorainele, kui jääkidele, mis põlevkivi ühel või teisel moel töötlemise tulemusena järele jäävad.
„Põlevkivi on meile ajalooliselt tähtis ressurss, seda on juba kasutatud pika aja jooksul ning kasutatakse ka edaspidi. Küsimus on selles, kuidas me edaspidi põlevkivi kasutame,” räägib Ivanov. „See, et kaasame põlevkivitööstusse ringmajanduse põhimõtted, on asjade loomulik käik. Tõsi, sel teel on ka rida takistusi ja esineb tõrkeid, aga see ei tähenda, et me ei peaks nende arengute elluviimisega visalt edasi tegelema. Meil on olemas spetsialistid, kes nende takistuste ületamise võimaluste otsimisega igapäevaselt tegelevad.”
Näiteks kui praegu on juba jõutud põlevkivitööstuse jääkproduktide kasutamiseni ehituses, samuti põlevkivituha kasutamiseni lubiväetiste tootmises, siis pikemas perspektiivis tuleb Matvei Ivanovi sõnul kõne alla ka plastijäätmete kasutamine põlevkivikeemia protsessides. Tehnoloogiad on tema kinnitusel selleks olemas, neid on juba ka tööstuslikes oludes katsetatud ning praegu seisab ees nende tehnoloogiate tootmisse juurutamine.
„Ega energeetika ole ainult põlevkivi. Selles vallas seisab ees väga kirju tulevik, kus võimalusi on seinast seina,” möönab Ivanov. „Aga ka see on selge, et ilma energiata me läbi ei saa, mistõttu energeetika kiirrong kihutab muudkui uute väljakutsete poole.”
Prioriteet on materjalide taaskasutamine
Ta selgitab, et hästi üldistatult tähendab traditsioonilise põlevkivitööstuse sukeldumine ringmajandusse põlevkivienergeetika ja õlitootmise transformatsiooni keemiatööstusse.
Tõsi, selle peamiseks tooraineks jääb ikkagi põlevkivi, ent sellesse kaasatakse ka muid komponente – plastijäätmed, vanarehvid jm seni suuri probleeme põhjustanud jäätmed.
„Uute tehnoloogiate abil saame edaspidi ka jäätmetest toota erinevaid uusi tooraineid. Näiteks plastijäätmetest toota uut plasti, mis oma kvaliteedilt ei jää alla algsele,” selgitab Matvei Ivanov. „Ringmajandus ei keskendu pelgalt õlitootmisele, see on pigem keemiatööstus kõige laiemas mõistes. Selle alla võivad kuuluda uudsed kütused, aga ka igasugused toorained, mis on kasutatavad n-ö uue aja keemiatööstuses.”
Mis vanarehvide ümbertöötlemisse puutub, siis Ivanovi sõnul tegeldakse Eesti Energias praegu võimaluste otsimisega, kuidas nende käitlemine ennast ka majanduslikult ära tasuks. Ta kinnitab, et olemasolevad tehnoloogiad võimaldavad vanarehve ümber töödelda, praegune perspektiiv näeb ette nende kasutamist ennekõike põlevkiviõli tootmise kõrvaltoorainena ehk siis lõpuks jõuame taas otsaga keemiatööstusse.
„Selle kõige eesmärk seisneb selles, et me lihtsalt ei põletaks Eestis edaspidi jäätmeid energia saamiseks sellises tempos nagu seda on viimastel aastatel tehtud,” ütleb Ivanov. „Kui me räägime siin ringmajandusest, siis jäätmete põletamine ei ole ringmajandus. See on siiani olnud n-ö hädavariant parema mooduse puudumisel. Aga peame leidma jäätmetele otstarbekama kasutuse. Lisaks kõigele muule elavdaks senisest aktiivsem jäätmete ümbertöötlemine ja taaskasutus ka majandust üldisemalt. Et paraneks ühiskonna heaolu ja keskkond oleks kaitstud. See peab olema eesmärk, mitte vanamoodi jätkamine.”
Arenguid viib edasi noor põlvkond
Kõigi kirjeldatud plaanide elluviimine eeldab spetsialiste, kes uute tööstusvaldkondadega tegelema hakkavad. Sellepärast on vaja noori elukutse valiku lävel seisvaid inimesi tarvis julgustada, et nad siirduksid õppima ka ringmajandusega seotud erialasid. Igatahes ülikoolide õppekavadesse neid järjepannu lisandub.
Matvei Ivanov märgib, et noored spetsialistid on selle kiiresti muutuva maailma mootorid, kui neid pole, ei tule ka arenguid.
„Just noored panevad asjad liikuma. Sellepärast peaksid mitte ainult energeetikafirmad, vaid kõik ettevõtted kaasama järjest rohkem noori inseneeriaaladele. Nii tekkib rohkem huvitavaid ideid ja nii leidub ka inimesi, kes neid ideid ellu viivad,” arutleb Ivanov. „Olen veendunud, et noored on väga töökad ja energeetilised inimesed, nad pole nii konservatiivsed, nagu ehk vanemad tegijad, nad ei karda uusi katsumusi ja panustavad oma tööga meie riigi majanduse arengusse.”
Ta usub, et juba kasvõi Eesti Energias praegu käimasolevad mitmed projektid võiksid noortel inseneeriatudengitel silmad särama panna. Ja kuna neid projekte järjest lisandub nii riigi energiafirmas kui teistes ettevõtetes, peaks see tema hinnangul sisendama noortesse ka kindlustunnet, et töö energeetikavaldkonnas ei lõpe iial otsa ning annab neile huvitavat rakendust ja piiritud karjäärivõimalused ka tulevikus.
„Minnes praegu neid erialasid õppima, võid olla kindel, et pärast hariduse omandamist saab sinust kõikjal maailmas ja kõigis ettevõtetes hinnatud spetsialist, kelle ees on kõik teed avatud,” iseloomustab Matvei Ivanov karjäärivaliku võimalusi energeetikas ja inseneriteaduste vallas. „Pigem tuleb energeetikas ja ringmajanduses pidevalt peale uusi arenguid, kui midagi seisma jääb.”
Matvei Ivanov teeb 12. oktoobril Positroni pealaval ettekande „Ringmajandus kui energiavaldkonna lahutamatu osa”.
