• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Sebacom

Alustame teekonda kliimaeesmärkide lõpp-punkti aastal 2050

autor: Hallar Meybaum, Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht
detsember 2024
Kategooria: Rohepööre, TööstusEST detsember 2024
Töötlev tööstus – kas valge vares või must hobune? Tööstus väärib säilitamist, sest muidu jääme kriiside räsida. Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Raul Mee / Scanpix

Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Raul Mee / Scanpix

Roheline kokkulepe EL-i majanduse kestlikuks muutmisel seob majanduskasvu lahti fossiilse energia kasutamisel tekkivatest heitmetest, mistõttu ka keemiatööstus on läbi viimas ajaloo suurimat ümberkujundamist.

2050. aastaks peab Euroopa keemiatööstus muutuma kliimaneutraalseks, ringmajanduslikuks, digitaalseks ning liikuma ohutute ja kestlike kemikaalide kasutamise suunas. Kogu EL-i hõlmavaid investeeringuid vähese CO2-heitega ja ringtehnoloogiatesse oodatakse 218–238 miljardi euro ulatuses.

Üleminekutee paneb kursi paika

Mahukas üleminek nõuab selget nägemust keemiatööstuse hetkeolukorrast ning sellest, milliseid tegevusi, tingimusi ja ressursse ülemineku elluviimine nõuab. Sellise ühtse arusaama loomiseks on Euroopa Komisjon koos Euroopa Keemiatööstuse Nõukoguga (CEFIC) koostanud Euroopa keemiatööstuse üleminekutee, mille rakendusprotsessi osana nähakse ette ka riiklike keemiatööstuse üleminekuteede loomist. Seda ka tegime.

„Eesti keemiatööstuse üleminekutee 2050. aasta eesmärkide saavutamiseks“ on Eesti Keemiatööstuse Liidu algatusel kokku pandud dokument, mis kaardistab Eesti keemiatööstuse olukorra, tuvastab puuduvad tingimused ja visandab meetmed, millega Eesti keemiatööstuse ülemineku protsessi kiirendada.

Keemiatööstuse üleminekutee toob esile, et sektor peab tegelema ülemineku nelja mõõtmega:

  • Muutuma ringmajanduslikuks. Keemiatööstus peab vähendama taastumatute ressursside kasutamist tootmise ajal ja tagama, et valmistatud materjale saaks taaskasutada. Tuleb kiirendada jäätmete ringlussevõttu, et toota uusi kemikaale, koguda ja kasutada CO2 oma protsesside lähteainena ning kasutada jäätmete biomassi biopõhise keemia edendamiseks.
  • Muutuma kliimaneutraalseks. Kuigi keemiatööstuse heitkogused on oluliselt vähenenud, on 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks vaja läbimurdelisi uuendusi ja suuri muudatusi tootmisprotsessides. Kliimaneutraalseks muutumine nõuab tohutul hulgal taskukohast taastuvelektrit, tarvis on ka vajalikku infrastruktuuri.
  • Muutuma digitaalseks. Digitehnoloogiate (suurandmed, tehisintellekt, robootika ja plokiahel) kasutuselevõtt ning innovatsiooni toetamine võivad muuta kõik keemiatööstuse protsessid rohelise ülemineku suunas läbipaistvamaks ja tõhusamaks.
  • Liikuma ohutute ja kestlike kemikaalide kasutamise suunas. Keemiatööstuselt eeldatakse tarbekaupadest järk-järgult kõige kahjulikumate ainete eemaldamist, välja arvatud juhul, kui need on ühiskonna jaoks hädavajalikud. Seega peab keemiatööstus hoogustama teadus- ja innovatsioonitegevust.

Tuleb leida uued tehnoloogiad

Keemiasektor peab järgmise 25 aasta jooksul:

  • liikuma ohutute ja kestlike kemikaalide ja materjalide poole;
  • arendama uusi tootmisviise;
  • kasutama energiat efektiivse- malt ja väiksemas mahus;
  • tagama heitkoguste vähenemise ja kasutama taastuvenergiat; suurendama sektori vastupanuvõimet, et riske taluda; vähendama keskkonnakahjusid, sh õhu- ja veereostust; jälgima ringmajanduse põhimõtteid;
  • tegelema tootmise ja tarne digitaliseerimisega.

Need kaheksa juhtlauset on teadlastele ja inseneridele mõtete ja fantaasia rakendamisel teekaardiks. Tähtis on, et suutlikkus paradigma muutustes ära ei lahustuks. Tuleb arvestada, et laboris sündinud lahendused jõuavad tootmisse 15– 20 aastaga.

Üleminekuks vajalike tehnoloogiatega peaksid tegelema teadlased ja insenerid. Poliitikud peavad looma soodsa ja toetava investeerimiskeskkonna.

Sildid: Eesti Keemiatööstuse LiitkeemiatööstuskliimaneutraalsusringmajandusRoheline kokkuleperohepööre
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Ettevõtted tarkvara abil uuendusaltiks

Järgmine artikkel

Kosmosesse pürgiv äriprojekt elavdab ka muud tööstust

Seotud artiklid

Riik proovib taas korraldada tuuleparkide vähempakkumise. Pildil Paldiski tuulepark. Foto: Enefit Green
Energeetika

Riik proovib taas läbi viia tuuleparkide vähempakkumist    

10/03/2026
Keemiatööstus on sisend ja väärtusahelate lahutamatu osa pea kõigis teistes tööstusharudes – alates energeetikast ja ehitusest kuni farmaatsia, elektroonika ja toidutööstuseni. Foto: Shutterstock
Keemiatööstus

Keemiatööstus ei tohi emotsioonidest ajendatuna hääbuda

06/02/2026
Euroopa Liidu biomajandus sai uue strateegia, mis avab tee revolutsioonile selles sektoris.
Keskkond

Euroopa Liidu biomajandus sai uue strateegia

09/12/2025
Ringmajandus. Foto: Shutterstock
Toetus

Ringmajanduse ärimudelite toetuse tingimused muutuvad paindlikumaks 

22/08/2025
Järgmine artikkel
Eesti firmad OÜ Spaceit ja OÜ Golbriak Space lasevad 2026. aastal Maa orbiidile oma esimese äriotstarbelise tehiskaaslase. Eesti esimese ärilistel alustel loodava satelliidi prototüüp. Foto: Spaceit

Kosmosesse pürgiv äriprojekt elavdab ka muud tööstust

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Küpsised

      TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.