Viimased paar-kolm aastat on Eesti puitmajade tootjatele ja ehitajatele olnud täis katsumusi. On neid, kes pidid uksed sulgema, leidub aga ka neid, kes jäid püsima ning kriisides vaid karastuvad.
Üldiselt aga on valdkonna ettevõtetes optimism säilinud, kuigi 2024. aasta oli vähese välisnõudluse tõttu majanduslikult keerukas ja erilist paranemist pole loota ka käesolevast aastast. Sellele vaatamata hoiab Eesti enda käes Euroopa suurima puitmajade eksportija tiitlit. Nimelt ulatub Eesti puitmajaehitajate ekspordikäive praegu umbes poole miljardi euroni, mis on poole suurem maht Eestile järgnevast Poolast ja Leedust. Kogu Euroopa puitmajaehituse turust on Eesti käes ligi veerand.
Eesti Puitmajaliidu tegevjuhi Annika Kadaja on veendunud, et Euroopa kliimaeesmärkidest tingituna nõudlus puidust ehitamise järele siiski peagi kasvab ning see tekitab ka uue kasvuvõimaluse Eesti ettevõtetele. Seda kasvu oodatakse sektoris pikisilmi, sest vaid nii on võimalik täita puitmajasektori miljardi euro suurune ekspordikäibe ambitsioon.
„Sektori optimistlikku väljavaadet toetab Euroopa Liidu seatud kliimaeesmärkidest välja kasvav tugev nõudlus puidust ehitamise ja energiatõhusate ning kestlike lahenduste järele. Ehk just selliste lahenduste järele, mida Eesti majatehased pakuvad,“ märgib Kadaja.
Eesti tootjatel unikaalne toode
Sihtriikides on juba välja töötatud või koostamisel ehitussektorit suunavad strateegiad. Näiteks süsinikujalajälje arvutamine ja arvestamine ehituses, kohaliku tooraine kasutamise nõuded, energiatarbimise eesmärgid, riiklik renoveerimise strateegia. Kõik see peaks kaasa aitama Eesti puitmajaehituse rahvusvahelisele konkurentsivõimele. Arengule võib hoogu anda ka asjaolu, et näiteks Saksamaal, Hollandis ja Iirimaal ka tuntav eluasemepuudus. Lisaks Euroopa sihtturgudele püütakse jalga ukse vahele saada ka Aasias ja mujal.
Saksamaal näiteks on tugevalt päevakorda tõusnud nn tehaseline renoveerimine, kusjuures just Eesti tootjad on maailmas esirinda kerkinud sellega, et meil on unikaalne toode – tehaseliselt eeltoodetud fassaadielement, mis sisaldab nii soojustust, ventilatsiooni kui ka välisfassaadi ning mille paigaldamisel vanale hoonele saab see soojustatud ja kaasaegse ilme.
Kadaja sõnul saab sellisel moel suurendada renoveerimisetempot kaks korda. See number pole õhust võetud, sest Eestis on pilootprojektina läbi viidud 21 kortermaja tehaselise renoveerimise ning just nende töödega tõestati, et see võib olla kuni kaks korda kiirem traditsioonilinsest renoveerimisest
Ehitus liigub ka üldises plaanis aina industraliseerimise suunas. On aru saadud, et tehasemajade kasutamine võimaldab läbi standardiseerimise pakkuda paremat hinda, kiiremaid valmimistähtaegu ja lisaks on trump ka kontrollitud kvaliteet – mida rohkem tehakse majatehases ära, seda vähem sõltub ehitus ilmastikuoludest.
Puitmajatootjad on nendest suundumustest aru saanud ning püüavad sabassörkimise asemel pigem nende arengute vedaja rollis olla.
Eesti puitmajade ehitajad tutvustasid ennast Lõuna-Koreas
Eesti puidu- ja arhitektuuriettevõtted koos Eesti Puitmajaliiduga osalesid veebruari lõpus ehitus- ja arhitektuurimessil Korea Build 2025, et tutvustada jätkusuutlikke ja innovaatilisi puitlahendusi.
Korea Build 2025 messi raames toimunud Off-Site Construction (tööstusliku ehituse) konverentsil tutvustas Eesti Puitmajaliidu tegevjuht Annika Kadaja kohalikele ehitus- ja tehnoloogiaettevõtetele Eesti puit- ja moodulehituse lahendusi.
Kadaja märgib, et messikülastus andis Eesti puitmajasektorile palju nähtavust ning suurendas huvi Eesti lahenduste vastu Aasia piirkonnas. Eesti grupi koosseisu kuulus 11 siinse ettevõtte seindajad, kusjuures mõnele neist päädisid juba esimesed messipäevad edukate tehingutega. Messikülastuse korraldas Ettevõtluse- ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS).
„Olles Euroopa suurim puidust tehasemajade eksportija, on Eesti puitehituses innovatsiooni eestvedaja,“ kirjeldab Kadaja. „Praegu huvitab Lõuna-Korea turgu modulaarne- ja madalsüsinik ehitus, mille osas on meil palju pakkuda.”
EIS-i ekspordinõunik Lõuna-Koreas Soonhee Bae kirjeldab, et Lõuna-Korea turul praegu toimuvad regulatiivsed muudatused annavad võimaluse vähema bürokraatiaga ehitada senisest suuremaid lisahooneid, mis loovad soodsa pinnase Eesti moodul- ja palkmajade tootjatele.
Tartumaal tegutseva palkmajatootja Estonian Log Cabins tegevjuht Mikk Volkov kinnitab, et esimest korda Korea Build messil osaledes ei osanud ta aimatagi, et Eesti palkmajade vastu on nii suur huvi.
„Müüsime juba esimesel päeval kaks maja,“ jagab Volkov edukat messikogemust.
Messi raames toimus esimest korda ka Eesti arhitektuuri- ja disainiseminar, kus osales üle 150 Korea arhitekti, sisekujundaja ja ehitusfirma esindaja. Eesti arhitektid tutvustasid kuulajatele puitmaja- ja mooduldisaini lahendusi.
Creatomus Solutions arhitekt ja asutaja renee Puusepp märgib, et ürituselt koguti nii positiivset tähelepanu kui ka potentsiaalseid juhtlõngu tulevikuks.
„Korea partnerid soovisid tutvuda Eesti tehnoloogiatega ning praegu käivad läbirääkimised nende kohandamiseks Korea turule,” selgitab Puusepp.
Build 2025 toimus 19.–22. veebruaril Lõuna-Koreas. Eesti ühisstendil osalesid Eesti ettevõtted Arcwood, Avrame, Creatomus Solutions, Estonian Log Cabins, Molumba, One Architects, Puidukoda, Saviukumaja, Saunum Saunas, Tene Kaubandus, Vara Saeveski.
