Kui kõrghariduse esimesel tasandil ehk bakalaureuseõppes antakse üldisi teadmisi paljudest eluvaldkondadest, siis teise astme ehk magistriõpingute käigus saab minna oma erialal sügavuti.
Lisaks saab tulevane magister siduda õpingud ka edaspidise edenemisega karjääriredelil, selleks annab võimaluse küllaltki paindlik õppevorm. Militaarvaldkonna seiresüsteeme arendava firma DefSecIntel Solutions teadusinsener Jürgen Soom on lisaks karjäärile erasektoris praegu ka Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) doktorant.
Süvendatud IT-õppe ja sellealase teadustöö valis ta suuresti sellepärast, et need teadmised võimaldavad pädevalt kaasa rääkida tänapäeval kiiresti arenevates valdkondades, millest koosneb tänane tööstus 5.0 – tehisintellekt, digitaliseerimine ja robotite koostöö inimesega.
Kõigi tasemete õpingutes tuleb olla järjepidev
IT-valdkonna väljakutsed seonduvad sellega, kuidas muuta andmekogud kvaliteetsemateks, et tehisaru saaks nende põhjal jõuda võimalikult täpsete tulemusteni.
„Infotehnoloogia muutub kiiresti, mistõttu see ala vajab pidevat juurde õppimist, et saada aru, mida mastaapne areng endast kujutab ja milline on selle sisu,” räägib Soom. „Magistriõpe andis oskuse lahti seletada näiteks kasvõi tehisintellekti olemuse, oskuse näha, mis toimub n-ö protsesside taga. Miks masin teeb just seda ja sellisel moel? Infotehnoloogia valdkonnas on veel väga rohkesti küsimusi, millele pole head vastust leitud.”
Nõnda usub ta, et magistrihariduse omandamise järel oskab inimene kõigepealt vajalikke küsimusi esitada ja seejärel ka teab, kust, milliseid teid pidi, otsida vastuseid ja teha nende põhjal järeldusi.
Praeguses ametis, kus uuenduslike infotehnoloogiliste süsteemide väljatöötamiseks tuleb igapäevaselt sõna otseses mõttes avastada uusi teadmisi, on magistriõppe läbimine ei vähem ega rohkem kui möödapääsmatu.
Just selle kiire arengu tõttu, mis tänapäeval infotehnoloogiaalal toimub, otsustas Soom jääda ka pärast ettevõtlusse siirdumist truuks teadusele, astus TalTechi IT-teaduskonnas doktorantuuri ning jätkab teadustegevust kõrvuti inseneritööga. Kindla vundamendi selleks ladus ta enda sõnul just magistriõppes olles.
Huvipakkuvasse teemasse tahaks ju süveneda
Soom leiab, et magistriõpingutel omandab inimene oskuse valitud valdkonda sügavuti minna, olla oma otsustes iseseisev ja enesekindel ning arendab kriitilist mõtlemist. Olgu tegemist tehisintellekti, digitaalse lahenduse või robotitega – hea insener peab aru saama, kuidas protsessid toimivad, ning mõistma, miks midagi juhtub ja milleni see viib.
Tema sõnul peaks magistriõppesse astudes olema selge, mis inimest täpselt huvitab. Valik tuleb teha, lihtsalt niisama igaks juhuks ei ole mõtet minna, sest mingit eriala süvendatult õppima asudes teed ikkagi otsuse, mis mõjutab kogu edasist elu ja karjääri.
„Ma ei soovitaks alguses väga kinni jääda palganumbrisse, mis pärast magistriõpinguid võiks ju olla üksjagu suurem. Motivatsiooni õpingute jätkamiseks võiks anda see, kui sul on vastus küsimusele – miks ma seda tahan teha,” arutleb Soom. „Õppima tasub minna siis, kui mõni valdkond väga huvitab ja tahad selles anda oma panuse.”
Ta on veendunud, et ainuüksi haridus ei omista inimesele eksperditaset, selle annab oskus iseseisvalt, vajadusel ka kriitiliselt mõelda, kogu aeg uusi teadmisi omandada ja käsitleda erialaseid teemasid loovalt ja avatult. Selle juurde kuulub ka otsuste põhjendamine ja arusaamine, millised arengud viisid just sellise otsuseni.
Arvutiinsenerid on tööturul kõrgelt hinnatud
Lisaks erialasele õppele sisaldavad magistriõpingud eraldi ka ettevõtluse alast koolitust – kuidas alustada ja kuidas edasi liikuda. Soom kinnitab, et magistriõpingute ühildamine töölkäimisega on TalTechis reaalne, seda saab hästi korraldada, kuigi ta ei salga, et endal tuleb muidugi pingutada. Nii möödus ka temal nii mõnigi nädalavahetus õpikute ja konspektide taga.
„Aga pingutamiseks annab jõudu motivatsioon. Kui see on endale selgeks tehtud ja eesmärk kindel, siis ei ole miski võimatu,” ütleb ta. „Indu võiks anda teadmine, et infotehnoloogiaalase magistriharidusega inseneri ootab lai tööpõld pea kõikidel elualadel ja kõikjal üle maailma. Tööpakkumisi sajab uksest ja aknast, kusjuures tööandjad on valmis üksteist üle trumpama, kuna arvutiinsenerid on tööturul väga kõrges hinnas. Tean oma tutvusringkonnast mitmeid inimesi, kes on saanud järjepanu paremaid ja ja seejärel veelgi paremaid pakkumisi.”
Ta märgib, et TalTech toetab igakülgselt tudengite siirdumist ettevõtlusse, samas kaasatakse aina rohkem magistrante teadustöösse. „Ikka sellepärast, et infotehnoloogias muutuvad teadmised pidevalt. Kasvõi näiteks andmete kogumise vallas, kus on ülimalt oluline, et magistrandid teeksid ise läbi need protsessid, saamaks teada, mida tegelikult tähendab andmete kogumine, nende puhastamine, andmete märkimine, annoteerimine ja profileerimine,” selgitab Soom. „Nii saavad nad aru asja sisust ning õpivad n-ö kastist välja mõtlema.”
Samas on ju teada, et andmed ja infokorje on ka digitaliseerimise ning tehisintellekti tõhusa kasutamise alus. Andmetest saab hindamatu väärtus ning võidab see, kes suudab neid automaatselt ja võimalikult kvaliteetselt koguda ja analüüsida.
Magistriõppega ei saa õpingud veel otsa
Just siin seisab arvutiinseneride ees avar tööpõld. Pealiskaudse lähenemisega ei tee selles vallas midagi ära, tuleb süveneda ja see tähendab kõigepealt ka õpingute tõsiselt võtmist.
Oma magistriõpingute tulemuslikkust kokku võttes märgib ta, et magistrikraad ei tähenda kaugeltki õpingute lõppu, küll aga loob inimene selle omandamisega endale võimaluse avada palju uusi uksi, mis bakalaureusetasemel olles jääksid suure tõenäosusega suletuks.
Nõnda võib magistriõppe järel jääda mõneks ajaks ülikooli, teha läbi ka dokntorantuur ja panna ennast proovile teadustöös. Teine võimalus on siirduda kohe erasektorisse, mis aga ei takista näiteks viie aasta pärast akadeemilisele tööle naasmist.