Kuidas toota rohkem, kulutades samas vähem raha ja ressursse? Kuidas väiksema materjalikuluga luua suuremat väärtust? Kas ühest tooraineühikust on võimalik saada rohkem tulu?
Euroopa Liidu struktuuritoetuste meede „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ annab tööstusettevõtetele selleks võimaluse.
Iga ettevõte on teadlik oma tootmise pudelikaeladest. Ressursikasutuse analüüs ehk ressursiaudit annab ettevõttele detailse ülevaate, palju tootmises kulub energiat, tooret jm ressursse ning millised tegurid mõjutavad ressursside tarbimist.
Edasi on võimalik järjestada lahendused, mis annaksid ettevõttele võimalikult suure säästu ning saada ühest tooraineühikust võimalikult palju tulu. Et investeeringud oleksid läbi mõeldud, on auditi tegemine ka eeldus, et asuda taotlema rahastust investeeringuteks.
Kõigepealt analüüsi, siis investeeri
Pärast sobilike lahenduste väljavalimist on ettevõttel võimalik nende elluviimiseks taotleda investeeringutoetust. Lahendused peaksid aitama vältida tootmisseisakuid, vähendama praagi ning tootmiseks kasutatava energia ja toormaterjali hulka. Vähem tähtis pole ka see, et lahendused oleksid nutikad ning annaksid parema stardipositsiooni välisturgudel.
Nii on võimalik saada toetust tootmisseadmete uuendamiseks, tootmisprotsesside ja -liinide automatiseerimiseks, tootmises tekkivate jäätmete ringlusesse suunamiseks toorainena või energiatootmisse, jääksoojuse ärakasutamiseks. Suure kulude kokkuhoiu võib saavutada ka lihtsamate asjadega – näiteks uuendatud valgustussüsteemiga.
Millele on võimalik raha taotleda?
- Auditite ehk ressursikasutuse analüüside läbiviimine
• Spetsialistide nimekirja, kes aitavad läbi viia auditeid leiab keskkonnaministeeriumi kodulehelt: http://www.envir.ee/et/energia-ja-ressursijuhtimise-alased-koolitused.
• Auditile saavad toetust taotleda kõik töötleva tööstuse ja mäetööstuse ettevõtted.
• Toetus kuni 7500 eurot (või 50% kulust). - Investeeringutoetused
Voor on avatud kõikidele mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtetele:
1. Mäetööstus (EMTAK B)
2. Toiduainetööstus (C10 ja C11)
3. Tekstiilitootmine (C13), rõivatootmine (jC14) ning nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine (C15)
4. Puidutööstus (C16), paberi- ja tselluloositööstus (C17), trükindus ja salvestiste paljundus (C18) ning mööblitootmine (C31)
5. Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (C19), kemikaalide ja keemiatoodete tootmine (C20), põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine (C21) ning kummi- ja plasttoodete tootmine (C22)
6. Mineraalsete materjalide töötlemine (C23)
7. Metallitööstus (C24), metalltoodete tootmine (C25), arvutite, elektroonika-ja optikaseadmete tootmine (C26), elektriseadmete tootmine (C27), mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine (C28), mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine (C29), muude transpordivahendite tootmine (C30), muu tootmine (mündid, väärisesemed, juveeltooted, muusikariistad, sporditarbed, mängud) (C32) ning masinate ja seadmete remont ja paigaldus (C33).
a) Taotlusvoor suurprojektidele:
• Avatud 15.08.2018–30.06.2019
• Toetus on maksimaalselt 50 protsenti projekti kuludest ja 200 001 kuni 2 000 000 eurot ettevõtja kohta
• Investeeringutoetuste kogumaht 35 miljonit eurot
• Taotlemine toimub 7 grupis (igal 5 miljonit eurot)
b) Taotlusvoor väikeprojektidele:
• Avatud 29.08.2018–30.06.2019
• Toetus on maksimaalselt 50 protsenti projekti kuludest ja 200 000 eurot ettevõtja kohta
• Investeeringutoetuste kogumaht 10 miljonit eurot
• Taotlemine toimub 1 grupis
Toetuste taotlemine toimub läbi struktuuritoetuse e-keskkonna: http://etoetus.struktuurifondid.ee
Vaata lisainfot: http://ressurss.envir.ee.
Kiviluks: 15 aastaga hoitakse kokku üle miljoni liitri diiselkütust
Mäetööstusettevõte Kiviluks tegeleb mineraalide ümbertöötlemise, killustiku tootmise ja karjääride haldamisega. 1,4-miljonilise investeeringuga soetati uus purustus- ja pesuliin.
Ettevõtte juhi Enn Kikase sõnul oli Kiviluks juba mõnda aega kaalunud purustusliini väljavahetamist, kuna kasutuses olid 20 aastat vanad masinad ning kütusekulu ühe tonni tootmiseks oli liialt suur. „See oli asjaolude hea kokkulangevus, et samal ajal avanes ka ressursitõhususe meede,“ tõdeb Kikas.
Küll tehti tänu toetusele ühe rehkenduse asemel kaks. „Meil oli vajadus soetada uus ja efektiivsem purustusliin, kuid tänu ressursiauditile saime pildi selgeks, kust tegelik efekt tekib.“ Nii soetati lisaks ka uus pesuliin, mis aitab kruusa seest savi paremini kätte saada ja see eraldada. „Teedeehituseks minevatele materjalidele on kõrged nõuded, mistõttu on vaja savifraktsiooni eraldamiseks kruus läbi pesta. Tänu läbipesemisele langeb savisisaldus kruusas 10 protsendilt 2 protsendini, mis mahub normide piiresse ja tagab materjali kvaliteedi ja filtreeruvuse.“
Samas saab pesuliini kasutada ka paekivi purustamisel väljavõetud suure savisisaldusega väheväärtusliku kõrvaltoote vääristamiseks. „Kui vana tehnoloogiaga oli sellise materjali osakaal ca 30% üldtoodangust, siis nüüd suudame sellest omakorda 70% vääristada kvaliteetseks tooteks.“
Tootlikkus suurem, kokkuhoid kütusekulult
Tänu investeeringule on tõusnud märgatavalt ettevõtte tootlikkus. „Uue purustusliini tootlikkus on üle kahe korra suurem kui vanal liinil. Samas on ka kütuse erikulu poole väiksem,“ toob Kikas välja, et lisaks efektiivsuse suurenemisele on samavõrra vähenenud ka õhuheitmed. „15 aastaga hoitakse kokku üle miljoni liitri diiselkütust.“
Kikase sõnul ei hakatud ise jalgratast leiutama ning taotluse, sh äriplaani ja tasuvusanalüüsi, koostamisel paluti appi konsultatsiooniettevõte. „Siin on nii palju spetsiifikat, millega tootmisettevõte igapäevaselt kokku ei puutu.
Kõike on võimalik õppida, kuid tuleb hinnata, kas see on ka mõislik ajakasutus,“ põhjendab Kikas, miks dokumentide vormistamisel kasutati konsultatsiooniettevõtet.
Küll tõdeb Kikas, et oma ettevõtte pudelikaeltest õige pildi saamiseks on vajalik, et ettevõtte kulud oleksid detailselt dokumenteeritud. Nii peaks iga masina kohta olema eraldi arvestus, et analüüsi alused oleksid õiged ja saaks adekvaatselt hinnata investeeringu mõju.
„Kui see info on olemas, siis on võimalik ettevõttel midagi ka auditist välja lugeda. Meie puhul andis investeering uutesse seadmetesse suurema majandusliku efekti, kui ise oma tarkusega välja mõtlesime. Kütusekulu toodangu ühikule vähenes väga oluliselt, mis lisaks aitab vähendada ka õhusaastet ning hoida keskkonda,“ selgitab Kikas.
Kiviluksi 1,4-miljoniline investeering peaks end ära tasuma kümne aastaga. Täna on seadmed töös olnud alla aasta. Kui see aeg täis tiksub, saab investeeringut analüüsida juba põhjalikumalt.
Klaasimeister: suund keerukamate toodete poole
Klaasimeister AS-i Kose vallas asuvas tootmises valmivad erinevad klaasist tooted, mis on leidnud kasutust Eestis ning annavad näo paljudele hoonetele ka meie lähiriikides. Näiteid Klaasimeistri töödest võib tuua alates ERM-ist, superministeeriumist kuni Oslo, Stockholmi, Kopenhaageni südametes asuvate hooneteni.
Mais käivitati Kose vallas asuvas tootmises uus kaasaegne klaasi karastusahi. Klaasimeister AS-i juhatuse liige Heiki Zupping nendib, et vajadus ja mõte vana seadme väljavahetamiseks oli ennegi olemas, kuid ressursitõhususe meede andis otsuse tegemisele hoogu juurde: „Uus ahi on märksa säästlikum, võimaldab toota suuremas mõõdus ja keerulisemaid detaile, mis annab meile konkurentsieelise.“
Nii saavutatakse tänu investeeringule parem positsioon turul, teisalt ka märkimisväärne kulude kokkuhoid. „Kulutame elektrienergiat ühe tooteühiku kohta vähem, samuti on vähenenud tänu uuele seadmele praagi osakaal, mis võimaldab kokku hoida materjali pealt.“
Investeeringutoetuse taotlemisele eelnes ressurssiauditi tegemine. Suuri üllatusi ettevõtte tervikplaani vaadates sellest välja ei koorunud. „Küll juhtis see tähelepanu mitmetele väikestele nüanssidele, mida igapäevaselt näed, aga ei pööra tähelepanu,“ sõnab Zupping.
Klaasimeister on ressursitõhuse meetmest saanud tuge oma plaanide elluviimisel: tänu uuele karastusahjule on ettevõttel võimekus täita keerulisemaid töid ja seega liikuda väärtusahelas ülespoole. Küll soovitab Zupping varuda aega ning kannatust: „Meil kulus kõikide dokumentide vormistamiseks, hangete läbiviimiseks ja seadme paigaldamiseks ning seadistamiseks pisut üle pooleteise aasta.“ Seega tuleb ettevõttel arvestada, et toetuse küsimine nõuab ka endalt aega, et vajalikud dokumendid jm saaks korrektselt vormistatud.
Täna on karastusahi olnud töös vaid loetud kuud ja põhjalikumaid järeldusi saab hakata tegema aasta pärast. „Mõistlikuks muutub investeering siis, kui jõuad seadme ära koormata. Meil on seade igapäevaselt töös.“
