• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Eesti Masinatööstuse Liidu 2019 aasta kokkuvõte ja jõulutervitus

autor: EESTI MASINATÖÖSTUSE LIIT
detsember 2019
Kategooria: Ülevaade
Masinatööstuse liit head uut_ Eesti töötus_kokkuvõte

Eesti Masinatööstuse Liit võttis koostöös Swedbank tööstusosakonnaga kokku masina- ja metallitööstuse 2019. aasta. Suur tänu Raul Kirsimäele ja Raimo Rahumeelele Swedbank tööstusosakonnast.

Eesti Masinatööstuse Liidu liikmeskond kasvab järjepidevalt, mistõttu ollakse oma 115 liikmega suurim töötleva tööstuse erialaliit. See on märk sellest, et ettevõtted on muutunud koostööaltimaks ja paindlikumaks jagada oma kogemusi ja know-how’d. Ka on masinatööstuse esindajad aktiivsemad kui iial varem ja pälvinud Eesti ühiskonnas laiemat tähelepanu: Aasta tööstur ja Aasta insener Arno Kütt Cleveronist, Aasta Naine – Emöke Sogenbits Hanza Mechanics, Aasta Logistikategu 2019 – Operaili multimodaalsed kaubaveod jt. Masinaehitus on läbi aegade olnud üks suuremaid eksportööre, mistõttu on Eesti jaoks tegemist võtmetähtsusega sektoriga.

MÜÜGIMAHU JA KASUMLIKKUSE KASV

2019 III kvartalis oli masina- ja metallitööstuse käive 9,4% võrra suurem kui aasta tagasi samal ajal (Statistikaamet). Viimase kolme aastaga (2018 vs 2015) on suutnud käivet kasvatada 82,6% masina- ja metallitööstuse ettevõtetest, kasumlikkust (EBITDA marginaali) on samal perioodil aga suutnud tõsta vaid 39,1% ettevõtetest. Tulemusest võime järeldada, et ettevõtete ärimudelid on seni toetunud lisamahule, kuid välisnõudluse nõrgenemise ja sisendite hinnakasvu tõttu on järjest enam oluline, et fookuses oleks efektiivsuse kasv. (Swedbanki tööjõukulude kasvu analüüs, valim 24 masina- ja metallitööstuse ettevõtet). *valimis suured ja keskmise suurusega ettevõtted

PEAMISED KASUMLIKKUSE MÕJUTAJAD

Viimasel kolmel aastal (2018 vs 2015 kasumlikkus) on suurim mõju kasumlikkusele olnud tooraine ja materjalikulude tõusul ja tööjõukulude kasvul. Kasumlikkus on langenud 60,9% ettevõtetest ning nende seast 71,4% on olnud põhjuseks tooraine ja materjalikulude osatähtsuse suurenemine. 35,7% võib kasumlikkuse languse põhjusena tuua välja tööjõukulude osatähtsuse suurenemise, muud kulud on kasumlikkust mõjutanud suhteliselt vähe. Tulemusest võime järeldada, et kui ettevõtted on kiire palgakasvu tingimustes suutnud tööjõukulude kontrollimisega veel suhteliselt edukalt toime tulla, siis oluliselt kehvem on olukord materjalikulude ohjeldamisega, mis võib viidata vähesele tuletisinstrumentide kasutamisele, lühikestele kokkulepetele tarnijatega ning ebaefektiivsele varude juhtimisele. (Swedbanki tööjõukulude kasvu analüüs, valim 24 masina- ja metallitööstuse ettevõtet)

TÖÖJÕUKULUD, KESKMINE PALK JA TÖÖTAJATE ARV

(STATISTIKAAMET) 2019. aasta III kvartalis oli masina- ja metallitööstuse keskmine tööjõukulude osakaal suhtena käibesse 17,8%. Aasta tagasi samal ajal oli näitaja 19,4% (2018 III kv), ettevõtted on suutnud tööjõumahukust vähendada. Näitaja on aga endiselt kõrgem kui töötlevas tööstuses keskmiselt (2019 III kv: 16,4%). 2019. aasta III kvartalis oli masina- ja metallitööstuses keskmine brutopalk 1594 eurot ning võrreldes eelmise aasta sama ajaga on toimunud 5,8% kasv (2018 III kv: 1507 eurot). Keskmine tööga hõivatud isikute arv on masina- ja metallitööstuses 2019. aasta III kvartali seisuga 25 582, mis on ligikaudu 6,4% võrra madalam kui aasta tagasi samal ajal (2018 III kv: 27 336). Vähenemise on põhjustanud eelkõige metalltoodete tootmine.

TÖÖJÕUKULUD JA KESKMINE PALK

(SWEDBANKI ANALÜÜS) 2018. aastal oli masina- ja metallitööstuse keskmine tööjõukulude osakaal suhtena käibesse 20,8%, mis ületab oluliselt töötleva tööstuse keskmist (17,1%). Keskmine palgakasv on juba aastaid olnud tööstuses keskmiselt 6-8% ning sama trendi jätkudes on tänases majanduskeskkonnas haavatavad ligikaudu pooled rasketööstuse ettevõtted. Edasi ei tohiks lükata investeeringuid automatiseerimisse, mille tasuvusaeg on alla viie aasta. Keskmine brutopalk oli 2018. aastal masina- ja metallitööstuses 1633 eurot, reaalselt teenis aga keskmine alamsektori töötaja 1468 eurost brutopalka (89,9%), mis viitab sellele, et sektoris on mõningad väga kõrget töötasu maksvad ettevõtted.

MAJANDUSLIK LISANDVÄÄRTUS

(SWEDBANKI ANALÜÜS) Masina- ja metallitööstuses kasvas lisandväärtus töötaja kohta 2018. aastal 15,9%, ületades 41 000 eurot ning olles madalam vaid puidutööstusest. Tõus on väga positiivne, vahemikus 2015-2017 kasvas lisandväärtus kokku vaid 1,5%. Suurema osa lisandväärtusest moodustavad tööjõukulud (66,6%), ärikasumi osa on 20% ning kulumil 13,4%.

KASUMLIKKUS

(SWEDBANKI ANALÜÜS)2018. aastal oli masina- ja metallitööstuses keskmine EBITDA marginaal 9,9%, aasta varem oli näitaja 9,0%. 2018. aastal pöördus pärast kaheaastast langust masina- ja metallitööstus uuesti tõusule ning ületab uuesti töötleva tööstuse keskmist (9,3%).

INVESTEERINGUD

(SWEDBANKI ANALÜÜS) Masina- ja metallitööstuse 2015-2018 keskmine investeeringute ja müügitulu suhe on 8,1%, mis ületab töötleva tööstuse keskmist (7,5%). Töötlevas tööstuses on investeeringutel märkimisväärne positiivne efekt kasumlikkusele, investeerimise osas ülemise veerandi ettevõtted omavad keskmiselt 9,4% võrra kõrgemat EBITDA marginaali kui alumise veerandi ehk vähem investeerinud ettevõtted. Eelmisel aastal (2018) toimusid masina- ja metallitööstuses agressiivsed investeeringud, millele viitab kõrge asendamiskordaja ehk investeeringute ja amortisatsioonikulu suhe: 2,32. Tööstuse keskmine on viimasel neljal aastal olnud 1,98.

EKSPORT

(STATISTIKAAMET) 2018. aastal suurenes masina- ja metallitööstuse ekspordimaht võrreldes eelmise aastaga 6,5% (eksport: 1,748 miljardit) ning moodustas käibest 56,5%. Tuginedes Swedbanki tööstusettevõtete uuringule (2019), siis on masina- ja metallitööstuse ettevõtete jaoks ekspordi osas kõige olulisemad sihtriigid Soome ja Rootsi.

OMAKAPITAL JA BILANSI SEIS

(SWEDBANKI ANALÜÜS) 2018. aastal oli masina- ja metallitööstuse kapitaliseeritus (omakapitali %) keskmiselt 46,2% (2017: 46,5%) ning on püsinud aastate lõikes stabiilne. Ettevõtetel on piisavalt omavahendeid.

INVESTEERINGU TOOTLUS

(SWEDBANKI ANALÜÜS) Töötlevas tööstuses on investeeringute tootlus (ROI) keskmiselt 17,3%, mis on atraktiivne ning peaks julgustama ettevõtteid investeeringuid tegema.

Soovime kõikidele Eesti Masinatööstuse Liidu liikmetele ja koostööpartneritele rahulikku jõuluaega ja tulemuslikku uut 2020 aastat. Uute kohtumisteni!

Lisainfo

https://www.emliit.ee/et_EE/blog/uudised-1/post/eesti-masinatoostuse-liidu-2019-aasta-kokkuvote-ja-joulutervitus-153

Sildid: Eesti Masinatööstuse LiitEesti tööstusliitude uudisedmasinatööstusswedbankülevaade
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Juhendid: jagame materjale hiljutiste kemikaalialaste töötubade ja veebiseminaride kohta

Järgmine artikkel

Ida-Virumaa talendid said tänavu suurema arenguimpulsi

Seotud artiklid

Majanduskeskkond. Suurinvestori toetusmeede. Foto: Shutterstock
Ülevaade

Majanduskeskkond nõuab juhtidelt kiiret ja julget otsustamist

16/12/2022
Kuni sisemaine taastuvenergia tootmisvõime on madal, saab riik tööstustarbijaid aidata. Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare. Euroopa Liidu kliimapakett peab kiirendama elektrifitseerimist. Foto: Scanpix / Äripäev / Andras Tralla
Ülevaade

Kuni sisemaine taastuvenergia tootmisvõime on madal, saab riik tööstustarbijaid aidata

16/12/2022
Suud puhtaks: erialaliidud majanduskriisist. Suurim tootmisesse investeerija on puidutööstus. Pildil Toftan. Foto: Kristina Traks. Tööstusettevõtted, Swedbanki analüüs
Ülevaade

Suud puhtaks: erialaliidud majanduskriisist

16/12/2022
Tarbimise juhtimine. Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuhi Tõnis Vare kolumn TööstusESTis, elektritööstuse metamorfoos. Foto: Shutterstock
Ülevaade

Suured muutused energeetikas – meie valikutest sõltub nende mõju

16/12/2022
Järgmine artikkel
Andekate Noorte Energiafond. Foto: Shutterstock

Ida-Virumaa talendid said tänavu suurema arenguimpulsi

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!