Ülemaailmne koroonaviiruse pandeemia mõjutab kogu riigi majandust, sealhulgas kohalikku elektroonikatööstust, mille toodang moodustab Eesti ekspordist ligi veerandi.
Tänu ettevõtete heale varustatusele tootmiseks vajalike komponentidega on mõju hetkel pigem tagasihoidlik, kuid see sõltub viiruse edasisest levikust.
Eesti Elektroonikatööstuse Liidu juhataja Arno Kolgi sõnul on sektorile seni suurimaks probleemiks olnud tõrked tarneahelas. “Kui elektroonikaseadmeid tootvas ettevõtetes, kus ühe toote jaoks kasutatakse sadat komponenti, on kasvõi üks puudu, siis toota ei saa. Raske on leida elektroonikatoodet, kus ei oleks sees ühtegi komponenti koroonaviiruse tekkekohast Hiinast,” selgitas Kolk.
Ajastus mängis meie kasuks
Kuna paljud elektroonikatööstuse ettevõtted olid valmistunud tarnete peatumiseks seoses iga-aastaste Hiina uue aasta pidustustega, siis seisakute venimine suuri probleeme varude olemasolu tõttu ei tekitanud. “Praeguseks on seisakud siiski teatud mõju avaldanud, seda eriti trükkplaatide ja plastosade tarneraskuste tõttu,” sõnas Kolk, kelle sõnul toimub suurem osa trükkplaatide tootmisest just Hiinas. “Hiinale on püütud küll leida alternatiivseid tarnijaid Euroopast, sh Eestist, aga probleemiks on tunduvalt kõrgem hind, piiratud tootmisvõimsused ja sellest tingitud tarneraskused.”
Elektroonikatööstuses vajaminevate plastosadega on ta sõnul asi veelgi keerulisem, kuna nende valmistamiseks vajalikud survevalu vormid asuvad plastitehastes. “Uute vormide tegemine kestab kuid ja võib maksta kümneid tuhandeid iga vormi kohta. Seega tootmise ümberpaigutamine on kallis ja aeganõudev,” selgitas Kolk. “Positiivne on aga see, et Hiinas näitavad viimased uudised viiruse kontrolli alla saamist ning tootmine ja tarned on hakanud taastuma.”
Tarnet mõjutavad Kolgi sõnul ka tekkinud probleemid transpordiga – peatatud on lennuliine ja muud transporti, välja kuulutatud eriolukordi ja karantiine. Viirusest on nüüd mõjutatud lisaks Hiinale ka muud elektroonikatööstuse hiiglased nagu Lõuna-Korea, USA ning kogu Euroopa. “Euroopas kehtestatud liikumispiirangud ei laiene küll kaubavedudele, aga korduvad piiriületused koos tundidepikkuste järjekordadega igas piiripunktis pikendavad tunduvalt tarneaegu,” selgitas Kolk. “Viimane näide sellest on Poola piiril tekkinud ülipikad järjekorrad. Siinkohal tänusõnad Tallinkile, kes suutis kiiresti käivitada ajutise laevaliini Saksamaa ja Eesti vahel, hoides nii kaubaveo töös.”
“Oleme mures viiruse leviku pärast Eestis. Teeme omalt poolt kõik, et riske vähendada, kuid tootmist kodudesse üle viia ei ole võimalik,” sõnas Kolk ning lisas, et kodukontoritesse on viidud suur osa kontoritöötajatest, kasutusele on võetud isikukaitsevahendid ja kõiki pindu puhastatakse endisest hoolikamalt. “Ootaksime ka riigi poolt selgemaid juhiseid tootmisettevõtetele nakatumisriskide vähendamiseks tootmises,” lisas Kolk.
Viiruse levik on mõjunud ka elektroonikatööstuse turgudele: kui mõnes sektoris, näiteks meditsiinielektroonika tootmises, on tugev nõudlus, siis teistes, näiteks transpordivahendite tootmisega seotud valdkondades, on märgata langust.
Samuti avaldavad mõju ärile keelud reisimisele ja suurematele kogunemistele. “Kuna ärireisid on lõpetatud, tähendab see seda, et pea kõik äriläbirääkimised on edasi lükatud. Samuti on ära jäetud või edasi lükatud messid, mis on samuti üks koht kontaktide loomiseks,” selgitas Kolk.
Kolgi sõnul võib oodata, et ettevõtete I poolaasta majandustulemused saavad pandeemia tõttu löögi. “Osaliselt saab seda kindlasti tagasi teha järgmiste kvartalitega, kuid majanduse taastumine võib kesta veel kaua,” rääkis Kolk.
Riskiks on kindlasti ka maailma majanduse üldine jahtumine. “Börsipaanika ja majanduse üldise jahtumise mõjusid on veel vara hinnata, aga need on kindlasti olemas ja kui see trend jätkub, siis avaldab see negatiivset mõju ka elektroonikatööstusele,” selgitas Kolk.
Võimalused Eesti tootjatele
Kolgi sõnul võib pikemas perspektiivis süveneda trend tootmise tagasitoomiseks Hiinast ja tarneahelate lokaalsemaks ümber mängimine, sh Euroopasse ja ka Eestisse. “Peaksime siin selleks valmis olema nii ettevõtete tasandil kui ka riigina soodsat keskkonda pakkuma,” sõnas Kolk.
Seni peavad aga ettevõtted elus püsima ning püüdma säilitada võimalikult suurt osa spetsialistidest. “Selleks ootame riigi poolt mõistvat suhtumist ning tuge maksude ajatamise ning langetamise kaudu, samuti karantiinist ja tootmise seisakutest põhjustatud tööjõukulude ja -maksude kompenseerimiseks,” tõi Kolk välja. “Teeme üheskoos kõik, et kriis meie ettevõtteid maha ei murraks ning suudaksime sellest väljuda endisest tugevamate ja konkurentsivõimelisematena.”
Lisainfo
https://www.estonianelectronics.eu/et/uudised
