Helmese MobiCarnet projekt võimaldab hallata maanteevedusid nii Eestis kui Soomes ja ka kahe riigi vahel.
Kuigi mõne aasta eest sõlmiti nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide tasemel sarnaste projektide rakendamiseks ridamisi heade kavatsuste kokkuleppeid ja loodi direktiivide tasemel raamistik kaubaveo infovahetuse standarditele, puuduvad riiklikul tasandil nende rakendamismehhanismid.
„Kriisiaeg on selles valdkonnas kännu tagant lahti lükanud selle, mida turuosalised ja liidud on mitmed aastad rääkinud. Vaja on veoseinfo vahetamise infrastruktuuri, seda nii riigi tasandil kui ka rahvusvaheliste kaubavedude organiseerimisel,“ tunnistab Helmese partner Ove Muuk. „Nüüd näevad riigiametid, et sellist süsteemi on vaja. Taas tekkinud tollipunktide ja veokite piirikontrolli tõttu oleks hea veoste infot reaalajas digitaalselt teada ja vahetada, olgu veokil kaup laevas või maanteel. Tänavune kevad on tekitanud eri tasanditel uue huvi seda tüüpi platvormide ja liidestuste vastu.“
Logistika digitaliseerimine
Regionaalsel tasandil positsioneerib rakendus end Eestis kommertsturuosaliste töövahendina, mis võimaldab digitaalselt infot luua ja vahetada. Võit äriprotsessis tekib juba andmesisestuse paremast kvaliteedist, kord sisestatud andmeid saab taaskasutada erinevate veo- ja finantsdokumentide vormistamiseks. Lisaks edendab MobiCarnet mõtteviisi, et võimalikult palju kaubaomanike poolt kontrollitud veosektori infot võiks muuta kättesaadavaks ka erinevatele riigi- ja koostööorganisatsioonidele.
„Ühiskonna ja riigi majanduse planeerimiseks ning tänavuse kevade kontekstis ka erakorraliste meetmete kavandamiseks on vaja infot. Kui suur osa logistikaahelas riike läbivast infost, mis ei puuduta äriinfot, oleks laiemalt kättesaadav, oleks võimalik luua uut väärtust, et parandada ettevõtluskeskkonda ja riigi toimimist,“ räägib Muuk.
Praegu on meie regioonis erinevad riigid ellu kutsunud mitu innovatsiooniprojekti, et luua digitaalselt kaetud transpordikoridor Soomest Poolani. MobiCarnet on selle digitaalse platvormilahenduse üks osa.
„Logistika on ühelt poolt väga rahvusvaheline ja laiahaardeline majandusharu. Teisalt on siin palju normatiive ja reegleid, mille sisu on pärit digitaliseerimise eelsest ajast,” leiab Muuk. Ta toob näite, et rahvusvahelise CMR-konventsiooni põhitekst pärineb aastast 1956. See on siiani kasutusel suures osas algsel kujul, vaatamata sellele, kui palju on muutunud maanteevedude tehnilised vahendid, infrastruktuur ja ettevõtete äri. „Rahvusvaheline logistika on siiani üks kõige suurema digitaliseerimise potentsiaaliga majandusvaldkondi üldse, uued ajad ehk aitavad seda potentsiaali ka realiseerida,“ arvab Muuk.
Olud sunnivad meid muutuma
„On tunda, et pärast praegust kevadet on riigid valmis investeerima logistikaga seotud andmevahetuse infrastruktuuri, minema lõpuni standardite ja rakendusjuhiste kokkuleppimisega, mis on aastaid veninud. Riigid näevad üha selgemini, et kui andmetepõhiseid otsuseid on vaja kiiresti langetada, on reaalajas digitaalselt vahetatav info väärtuslik. Ja seda mitte vaid ühe müüja või tehingu puhul – nt kas lennuk saab täidetud vms,” sõnab Muuk. Oluliste otsuste tase on palju kõrgem, puudutades näiteks elutähtsate kaupade transpordiks roheliste koridoride loomist või vahetut inimkontakti vähendada võimaldavate kontrolliprotseduuride sisseseadmist.
TööstusESTist loe veel artiklit „Klient ootab kiiret reageerimist“, kus tööstustele ja logistikaettevõtetele teiste seas Aitoldyou lahendusi pakkuva Flowit Estonia OÜ Juhan-Madis Pukk toob välja, et kiire reageerimine päringutele on kriitilise tähtsusega. Artiklis „Kriisist välja IT abiga“ toovad näiteid kriisist väljatulemiseks IT abil Eesti ITS Estonia võrgustikuks koondunud Eesti intelligentse transpordi- ja logistikavaldkonna ettevõtted.
