Eesti tuuleenergia arendus kogub jõudu ja tuuleressurssi, mida roheliseks elektriks muuta, jagub meil nii maismaal kui ka merel. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon on koostöös Eesti suurima tuuleenergia tootja Enefit Greeni ja Päästeametiga ellu kutsumas täiesti uut päästmisrežiimi, mis tagab inimese eduka päästmise tuulegeneraatorist.
Eesti tuuleenergia valdkonnale saab vaatamata lühikesele tegutsemisajale vaadata tagasi hea tundega, sest meil ei ole tuulikutes juhtunud tööõnnetusi. Põhjus on tuuleenergiaettevõtete selgepiirilises suhtumises tööohutusse. Tuulegeneraatorites teevad tööd ainult selleks sertifitseeritud spetsialistid. Eestis järgitakse Global Wind Organisationi rahvusvahelisi ohutusstandardeid, mis nõuavad spetsialistidelt jätkukoolituste läbimist iga kahe aasta tagant.
Mida teha, kui vigasaanu on 100 meetri kõrgusel tuulikus?
Kuigi tuulikusse sisenetakse vaid vajadusel ja kõik asjasse puutuvad inimesed on läbinud ohutuskoolitused või vähemalt ohutusinstruktaaži, on tuulik siiski ohtlik tööpaik. Tulevikku vaadates on aga kahtlemata oluline olla valmis ka võimalikeks õnnetusteks. Mis juhtub näiteks siis, kui inimene, kes asub 100 meetri kõrgusel tuulikus, saab viga ja teda tuleb aidata sealsamas tuulegeneraatori gondlis ning toimetada võimalikult ohutult haiglasse?
Keerulised päästeoperatsioonid nõuavad mitmete osapoolte koostööd. Eelmisel aastal alustasid Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Enefit Green ja Päästeamet koostööd, et valdkond kaardistada ja välja töötada tegevusrutiinid.
Ka Enefit Greeni juhatuse liige Innar Kaasik kinnitab, et ühiste päästerežiimi põhimõtete väljatöötamine on Eesti tuuleenergia valdkonna jaoks oluline.
„Tegu on järjest kasvava majandusharuga, kus töökohtade arv pidevalt suureneb. Seetõttu on üha vajalikum tagada päästevõimekus ja kindlus, et meie töötajad ning partnerid saaksid tunda end ohutult ning kindlustada, et vajadusel jõuaks aegsasti nendeni ka professionaalne abi,” selgitab Innar Kaasik.
Esmasel kaardistamisel ilmnesid juba mitmed väiksemad ja suuremad kohe lahendust vajavad ja seaduste muutmist nõudvad asjaolud. Esimese uue sammuna lisati tuulikute asukohad Päästeameti kaardirakendusse koos mõlemale osapoolele sobilike märgistustega. Teadmiseks, varem olid energiaettevõtetel ja Päästeametil kasutusel erinevad koordinaatide süsteemid, mis õnnetuse korral pikendaks tunduvalt õnnetuspaigale jõudmise aega.
Tuulegeneraatoris töötamisel kannavad kõik spetsialistid ohutusrihmasid. Õnnetuse korral väldivad ohutusrihmad küll inimese kõrgelt kukkumist, kuid takistavad keha verevarustust. Seetõttu on eriti oluline abi professionaalsus ning see, millal ja millise aja jooksul inimene õnnetuse korral reaalselt abi saab. Sellist abi saab anda ainult kiirabi.
Katsetame koolitusel kuuldut tuulikus kohapeal
Kuna kiirabil ja Päästeametil ei ole praegu (õnneks) veel reaalset kogemust tuulikust inimese päästmisega, alustasime kõigi osapoolte koolitamisega. Toimus see turvalises Reval Merekooli klassiruumis, kus rahvusvahelise kogemustepagasiga ohutusinstruktor Raivo Männik selgitas, mida tuulegeneraatoris ohutuse valdkonnas praktiseeritakse.
Seejärel pani õppekäik Enefit Greeni Viru-Nigula tuulepargi tuulikusse osalejate senised teadmised reaalselt proovile. Selle vältel viibisid Jaanus Tramberg kiirabist ja Päästeameti spetsialistid Erkki Põld ja Indrek Agar üle kahe tunni tuuliku gondlis, et õppida tundma ka selle kõige spetsiifilisemaid nüansse. Mõtteainet ja arutluskohti tekkis hulganisti. Järgmise etapina kaasatakse protsessi ka siseministeerium ja Terviseamet, kes on riiklikul tasandil valdkonna poliitikate ja tegevusstandardite kujundajad.
Jätkutegevusena kogunevad kõik osapooled sellel sügisel laua taha, et mängida läbi nn lauaõppus. See tähendab, et mängime läbi stsenaariumi, kus inimene on tuulikus viga saanud ja tuleb kõne hädaabinumbrile.
Lauaõppuse eesmärk on teada saada kõik võimalikud asjaolud, mis telefonikõnest kuni inimese haiglasse toimetamiseni protsessi mõjutada võivad. See nõuab tihedat koostööd kõigilt osapooltelt.
Järgmisel varakevadel jätkame aga päästerežiimi väljatöötamise kolmanda osaga ja korraldame reaalõppuse tuulikus. Läheme päris tuulikusse, kust toimetame haiglasse „vigastatud” inimese.
Rõhutan veelkord, et peame olema tänulikud, et Eestis ei ole tuulikutes juhtunud ühtegi õnnetust. Samas on kõigile osapooltele vajalik kindlustunne, et õnnetuse korral ei hakka me otsima õiget tuulikut või vaagima, kuidas inimene kõige paremini haiglasse toimetada. Me peame olema valmis, salamisi lootes, et neid oskuseid ei tule meil kunagi päriselt proovile panna.
Allpool fotod Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni, Enefit Greeni ja Päästeameti korraldatud õppusest Viru-Nigula tuulepargis. Tutvustati ka turvavarustust, millega spetsialistid tuulikutes oma igapäevatööd teevad. Fotod: Terje Talv
