IT-sektori edulugu: kuidas lappida auke tööjõuturul

Ümberõppeprogramm Vali IT on ilmselge edulugu, mida on nimetatud parimaks tööturu meetmeks. Nii iseloomustab koolitusfirma BCS juht Ants Sild Vali IT programmi, mis on nelja aastaga toonud tööturule pooltuhat tarkvaraarendajat.

Aastal 2016 oli Eesti IT-sektori olukord murettekitav. Analüüsid ja raportid näitasid, et järgmise nelja aastaga on vaja täiendavalt tööle 2600–4500 tarkvaraarendamise oskustega spetsialisti. Kuskilt oli vaja abi leida. Aasta lõpus sõlmis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium katseprojekti lepingu BCS Koolitusega, kes kohustus nelja aasta jooksul ümber õpetama 500 varasema IT-hariduseta inimest noorem-tarkvaraarendajaks.

Kolmanda osalisena tegi projektiga koostööd Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL). Liidu tegevjuhi Jüri Jõema sõnul oli projekti peamine eesmärk valmistada ette tööturu nõudmistele vastavate tarkvaraalaste praktiliste oskustega inimesed ja aidata nad tööle. Seetõttu oli oluline, et pärast teoreetilist koolitust omandataks ka praktika, mis toimub reaalses töösituatsioonis tarkvaraarenduse tiimi liikmena. Plaani õnnestumiseks oli vaja, et IT-ettevõtted oleksid valmis praktikakohti pakkuma. Jõema ütleb, et ITL-i liikmeskonnast olid valmis kaasa lööma 26 IT- ja tehnoloogiafirmat, kes pakkusid oma eksperte praktikajuhendajaks. Tarkvaraarendaja eriala plaaniti selgeks teha 3,5 kuuga, millest kuu aega õpitakse teooriat ja 2,5 kuud toimub ettevõtetes praktika.

Iga viies kandideerija jäi sõelale

Taoline kiire ümberõppe võimalus osutus väga populaarseks. „Soovijaid oli palju, tekkis lauskonkurents,“ ütleb Ants Sild, kelle sõnul võtsid nad vastu iga viienda kandideerija. Kandidaatide sõelumiseks tehti palju teste, mille peamine eesmärk oli aru saada kandideerija motivatsioonist. „Tahame teada, kas ta on valmis tegema kannapööret ja minema tarkvarafirmasse reaalselt sellele ametile, mitte ei koolita ennast niisama,“ selgitab Sild. Ta lisab, et oluline on ka, et kandideerijal oleks kõrgharidus.

Tiheda valikusõela läbimine on Vali IT programmis osalejatele alles esimene katsumus. Raskem osa on ees. Teooriaõpingute ajal kogunevad õppurid igal tööpäeva hommikul, et omandada kaheksatunnise päeva jooksul uusi teadmisi. Silla kinnitusel öeldakse see õppijatele kohe ka selgelt välja: olete hommikust õhtuni õppimas, kus tahame saada teie täielikku tähelepanu. Ometi on Silla ütlusel alguses tüdrukud nutnud ja poisid loopinud telefone vastu seina ning pärast öelnud, et nad ei uskunud, et õpe on nii intensiivne. „Küsimus on selles, kas suudad end sundida sellise intensiivsusega tööd tegema. Seetõttu tulevad ka väljalangejad. Ilma stressita arengut ei ole aga keegi suutnud välja mõelda,“ teatab Sild. Ühes õppegrupis alustab 20 ümberõppijat. Katkestajaid on keskmiselt üks-kaks.

Võimalus teha karjääripööre

Üks sellise stressirohke tee ette võtnutest on varem brändijuhina tegutsenud Kristiina Toots. Juba tükk aega oli ta mõelnud, et tahab kätt proovida IT-valdkonnas. Võttis osa veebikursustest ja teema muutus üha põnevamaks.

Vali IT programmi õpingute intensiivsus Tootsile sobis. „Eelistan kiiret ja korralikku formaati mitmeaastasele hajutatud õppekavaga koolitusele,“ lausub ta. Ta tunnistab, et oli end ka vaimselt põhjalikult ette valmistanud – lugenud Vali IT vilistlaste artikleid ja postitusi, samuti nendega isiklikult rääkinud. „Mõistsin, et ees on ootamas intensiivne ja raske õpe.“

Tagantjärele võib ta tõdeda, et supervõimeid ei ole IT-s karjääri alustamiseks vaja. Vaja on püsivust, südikust ja motivatsiooni. Tootsi motiveerisid põnevad tulevikuväljavaated, kus on rohkem töövõimalusi ja pikas perspektiivis ka suurem palk.

Ants Silla kinnitusel saab nende ümberõppeprogrammist kaasa oskused, millele algavad palgapakkumised 1200‒1500 eurost kuus.

Toots hakkas pärast 3,5 kuud kestnud ümberõpet oma oskusi pakkuma juuniorarendaja positsioonidele. Kandideeris kolme kohta ja sai kaks pakkumist. Praegu töötab ta tarkvaraarendajana ettevõttes Singleton. Toots kinnitab, et Vali IT programmist sai ta vajalikud oskused kätte.

Õpetaja Marek Lints (seisab) ja õppur Rain Sirp tööhoos.

500 uut tarkvaraarendajat

BCS Koolitus jõudis kokkulepitud eesmärgi täitmiseni juba tänavu kevadel ehk 500 uut tarkvaraarendajat jõudis tööjõuturule lubatust mõnevõrra kiiremini. Projektiga on hoogsalt kaasa tulnud ka ettevõtted. Praktikakohtade pakkujate nimekiri on kasvanud juba 160-ni.

Valdkonna tööjõuprobleemid on aga endised. Jõema tunnistab, et uued tööjõu-uuringud toimuvad tuleval aastal, kuid on selge, et tööjõuvajadust saab mõõta tuhandetes inimestes. Seetõttu jätkuvad ka Vali IT ümberõppeprogrammid, kuigi katseprojekti eesmärgid said kevadel täidetud. Koos katseprojektiga lõppes ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vahendatud Euroopa sotsiaalfondi rahastus. See tähendab, et koolitust peavad finantseerima ümberõppijad ise või õnnestub koolitataval mahutada enda koolitusvajadus töötukassa meetmete alla.

Töötukassa rahastusel on tänavu Vali IT õppekaval alustanud õppimist 54 inimest, kuid rahastuse puudumine on programmi kandideerijate hulka vähendanud kolmandiku võrra. „See on suuremat sorti arusaamatus,“ ütleb Ants Sild. Ta selgitab, et kõik on nõus, et Vali IT on superprojekt, kuid tunnistavad, et raha selle jaoks ei ole. Sild usub siiski, et riik suudab raha leida ja kindlasti koolitavad nad lähiaastatel ka järgmised 500 uut tarkvaraarendajat. „Edulugu on nii ilmselge, et sellel projektil saab ka edaspidi rahastamine olema,“ on ta kindel. 2021. aastal on plaanis avada neli õppegruppi.

Koolitusmudel ja toetus tööstusettevõtete digitaliseerimiseks

Ka tööstussektoris sobib kasutada bootcamp’i tüüpi kiirkoolituse mudelit. Uus aasta toob ka uue toetusmeetme, mida kasutada tööstuse digitaliseerimisel.

IT-sektoris edukaks osutunud Vali IT ümberõppeprogramm rajaneb maailmas laialt levinud bootcamp’i mudelil. BCS Koolituse juht Ants Sild tutvustab, et mudel pärineb sõjaväest. Seal on vaja mõningaid asju kiirkorras õpetada – minnakse kaheks kuuks metsa ja tehakse kõik asjad algusest lõpuni koos läbi. Ka tavaelus on sellisele koolitusmudelile olemas kindel sihtgrupp, sest kõigile ei sobi minna kooli mitmeks aastaks uut haridust omandama.

Sild ütleb, et bootcamp’i koolitusmudel töötab hästi aladel, kus koolituse sisu on selgelt fokusseeritud ja kompaktne, nii et oskused saab anda väga lühikese aja jooksul. Selliseks valdkonnaks võib olla tööstuse digitaliseerimine, kus sihtgrupp on tööstuse arenduse ja digitaliseerimise juhid. Tööandjad peavad suutma vaid formuleerida väga täpselt koolitusvajaduse.

Tööstuse digitaliseerimises kiiremaks edasiliikumiseks on võimalik kasutada ka uuest aastast avanevat koolitustoetust. Töötukassa tööhõiveprogrammi 2021‒2030 raames avatakse tööandjatele täiendkoolituse toetus.

Seda saab kasutada, et arendada töötajate IKT-oskusi või kui ettevõttes võetakse kasutusele uus tehnoloogia. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu hinnangul on tööstuste puhul toetus kasutatav, kui tootmises võetakse näiteks kasutusele täisdigitaalne tööpink või uus projekteerimistarkvara vms.

Küsimus: Kui palju otsitakse töötukassa kaudu tarkvaraarenduse alast ümberõpet/koolitust?

Karin Andre, Töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja

Meie soov on, et rohkem inimesi teadvustaks: töötukassa kaudu on võimalik arendada ka spetsiifilisi ja sealhulgas eksperdi tasemel töötamiseks vajalikke oskusi. Näiteks 2019. aastast kuni käesoleva aasta novembrini osaleti töötukassa vahendusel 939 korral tarkvara ja rakenduste arenduse ning analüüsi koolitustel. Enamik neist inimestest olid vanuses 25‒54.

Vali IT õppekaval on käesoleval aastal töötukassa rahastusel alustanud õppimist 54 inimest. Neist viis katkestas koolituse, lõpetanuid on 12, ülejäänud alles õpivad.