TööstusESTi detsembrinumbris 2020 käsitlesime Eesti tööstusvaldkonna erialaliitude muret roheleppe osas. Loe täpsemalt Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektori Hallar Maybaumi arvamust “Mure roheleppe pärast” ning Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuhi Tõnis Vare arvamust “Poliitilised otsused pole mitte alati mõistlikud“.
TööstusESTi küsimustele vastas peaminister Jüri Ratas.
1. Millisel ministeeriumil/ministeeriumidel peaks olema juhtroll roheleppe eesmärkide poole liikumisel?
Euroopa Liidu algatustele määratakse kokkuleppel ministeeriumidega alati peavastutaja, kes täidab koordineerivat rolli ja kaasab teisi ministeeriume ning osalisi. Rohelise kokkuleppe iseloomu tõttu koordineerib seisukohti keskkonnaministeerium, kuid seda väga tihedas koostöös teiste seotud asutuste ja huvigruppidega, nagu näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, maaeluministeerium, rahandusministeerium jt.
EL-i roheline kokkulepe on katusstrateegia, mis hõlmab erinevaid valdkondlikke algatusi ja need puudutavad mitmete ministeeriumite tööd. Näiteks ringmajanduse eest vastutab keskkonnaministeerium, energiasüsteemide tõhustamise ja taastuvenergia kasutuselevõtu eest majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kliimadiplomaatia eest välisministeerium.
2. Miks on taastefondi raha puhul suur osa investeeringutest sellised, mis ei toeta Eesti majanduse struktuurimuutust (nt Tallinna Haigla rajamine)?
Ei, see ei ole nii. Taaskäivitamisrahastu on loodud vastuseks COVID-19 pandeemiale, et aidata liikmesriike Euroopa majandust kriisist võimalikult kiiresti välja tuua ja tehes seda viisil, et suurendada investeeringuid rohe- ja digipöördeks, aga toetada Euroopa vastupanuvõimet kriisidele, sh näiteks tervishoiu alal.
Rahastu eesmärk on toetada Euroopa semestriga seotud reforme ja investeeringuid, sealhulgas valdkondi, mis on seotud majandusliku, sotsiaalse ja regionaalse ühtekuuluvusega, rohe- ja digipöördega, tervishoiu, konkurentsivõime, vastupidavuse, hariduse ja oskustega, teadusuuringute ja innovatsiooniga, aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvuga, töökohtade loomise ja investeeringutega ning finantssüsteemide stabiilsusega.
Kolm tähtsaimat suunda on tervishoiusektori võimekuse suurendamine, digi- ja rohepööre. Euroopa Liidu tasemel on kokku lepitud, et rahastu mahust 20% tuleb suunata digipöörde toetamiseks ja 37% rohepöörde toetamiseks.
Eesti plaanib taaskäivitamisrahastu toel investeerida 221 miljonit eurot digipöördesse näiteks ettevõtete digitaliseerimise ja automatiseerimise, riigi IT-baasteenuste reformi, avalike digiteenuste reformi ning viimase miili netiühenduse kättesaadavuse tõstmisega.
Samuti plaanime rohepöördesse suunata 409 miljonit eurot, mille eest on plaanis teha investeeringuid kohalike omavalitsuste kergliiklusesse, ehitada Rohuküla raudteed, edendada vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõttu, suurendada korterelamute ja väikeelamute energiatõhusust. Samuti on plaanis toetada ettevõtete rohefondi ja rohepööret ettevõtluses, teha energeetikainvesteeringuid võrgu tugevdamisse, ehitada Tallinna Vanasadama trammiliini ja panustada kliimameetmetesse.
Tervishoiusektori võimekuse suurendamine on äärmiselt tähtis tulevasteks kriisideks valmisoleku ja riskijuhtimise võimekuse tõstmiseks. Soovime teha taaskäivitamisrahastu abil 436 miljoni euro eest investeeringuid tervishoidu. Näiteks Tallinna Haigla projekteerimiseks ja ehituseks ning PPA kiirabikopteriteenuse arendamiseks.
Ettevõtete ekspordivõimekuse suurendamiseks (äridiplomaatia arendamiseks) plaanime suunata 40 miljonit eurot. Taaskäivitamisrahastu täiendab selles osas riigieelarves ja eelarvestrateegias eraldatavaid vahendeid.
Taaskäivitamisrahastu kasutamiseks koostatud riiklik taaskäivitamiskava tuleb esitada Euroopa Komisjonile järgmisel kevadel. Kava projekti alusel on alustatud kõnelusi Euroopa Komisjoniga. Kava on koostatud kooskõlas Euroopa semestri ja riigipõhiste soovitustega ning „Eesti 2035“ tegevuskavaga.
3. Keemialiidu juht Hallar Meybaum ütles, et Eestis puudub suur pilt ehk tööstuspoliitika ja paraku ka huvi rohelepet meie majanduse ja konkurentsivõime huvides ära kasutada. Kuidas väidet kommenteerite?
Strateegiline tervikvaade riigi arengu suunamiseks on kirjeldatud riigi pikaajalises plaanis „Eesti 2035“. Mõistagi ei ole see ainult töötleva tööstuse, vaid eelkõige inimesekeskne, sest elu on Eestis mitmetahulisem. „Eesti 2035-ga“ seatakse Eesti riigile ja rahvale strateegilised sihid ning määratakse kindlaks nende saavutamiseks vajalikud muutused, sh ettevõtlussektorile.
Strateegia „Eesti 2035“ viiakse ellu valdkonna arengukavade ja programmide kaudu. Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnas on koostatud ning praegu riigikogus arutamisel arengukava (TAIE), mis seab täpsemad eesmärgid ning tegevussuunad ka tööstussektorile.
Eesti siht on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus. Tööstus on nii praegu kui ka tulevikus Eesti ekspordimootor ja suurim tööandja. Meie tööstussektori areng peab käima kaasas rohe- ja digipöördega nii, et meie ettevõtete konkurentsivõime suureneks.
Majanduse rohepöörde toetamiseks on tarvis jätkata energia- ja ressursitõhusamate tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu. Ehituses, tootmises ja tarneahelates ohutuma materjaliringluse sisseseadmine vähendab kemikaalide kasutust ning aitab meil säästlikumalt majandada.
Eesti jaoks on kogu aeg olnud oluline, et üleminek kliimaneutraalsusele Euroopa Liidus oleks õiglane ja arvestaks iga liikmesriigi lähtepositsiooniga. Erilist tähelepanu tuleb pöörata eeskätt Ida-Virumaale ja põlevkivisektorile. Põlevkivisektor seisab suurte muutuste lävel. Töötajate arv on kahanemas ning uute sama tasuvate töökohtade loomine on üks peamisi väljakutseid. Tuleviku-energeetika on väiksema tööjõumahukusega, aga see-eest kõrgema lisandväärtusega. Süsinikuheite vähendamiseks on oluline, et riik toetaks eelkõige uusi innovaatilistesse tehnoloogiatesse suunatud investeeringuid.
