Energiakriis paneb proovile Euroopa Liidu ühtse turu, võimendades ambitsioonika rohepöörde kitsaskohtade akuutsust ning riskide maandamise vajadust. Täna seisab Euroopa silmitsi agressorriigi loodud probleemidega, kuid pikas perspektiivis väljakutsete diapasoon ainult laieneb.
Maailmapanga 2021. aastal avaldatud migratsiooniaruanded osutavad, et 2050. aastaks võib kliimamuutuste tõttu oma kodudest migreeruda 216 miljonit inimest. Sotsiaalmajanduslike probleemide eskaleerumine ja eluks vajalike ressursside defitsiit nõuab poliitikakujundajatelt läbimõeldud otsuseid.
Iseenesestmõistetavalt on täna prioriteet number üks Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetamine, energiakriisis hakkama saamine ning hübriidohtudeks valmisoleku tõstmine. Eratarbijate toetamine kriisiolukorras on lühiajaliselt vajalik, kuid pikas perspektiivis tuleks seista konkurentsivõimelise majanduskeskkonna eest, et inimeste toimetulek paraneks ja töökohad säiliksid. Eesti töötleva tööstuse konkurentsivõime tagamine on ühtlasi suurima tööhõivega tegevusharus töökohtade säilimise eeldus. Ekspordile orienteeritud töötlev tööstus on täna keerulises olukorras, kuna ümberkaudsetes riikides on kohalikku tööstust toetatud märksa ulatuslikumalt. Toimetulekuks kriisiperioodil ning jätkusuutlikuks arenguks on vaja stabiilset maksukeskkonda, tuleb vähendada bürokraatiat, otsustusprotsess peab olema selge ja efektiivne ning arvestama ka lähiriikide majanduspoliitikat.
Elektritootmises juhitavate võimsuste tagamine, pidev investeerimine taastuvenergia osakaalu tõstmiseks ja perspektiivis salvestustehnoloogiatesse on vältimatud prioriteedid. Lisaks energiasõltumatusele on oluline pikaajaline varustuskindlus toidu jt kohalike ressursside lõikes.
Perspektiivne plastiõli
Eestil on eeldused ressursitõhusaks ja kliimaeesmärkidega kooskõlas majandusarenguks. Näiteks kohaliku biomassi väärindamisega, põlevkiviõlitööstuses ringmajandusel baseeruva peenkeemiatööstuse arendamisega, mis ühtlasi lahendaks akuutse plastijäätmete ümbertöötluse vajaduse kogu regioonis. Eestis ja Euroopas seni ringlusse võtmata plastijäätmete probleemi lahendamiseks on põhjalikku arendustööd teinud AS Eesti Energia. Ettevõttel on plastijäätmete keemiliseks ümbertöötluseks vajalik pürolüüsitehnoloogia ja kompetents, et perspektiivis toota plastiõli, mis on sobiv tooraine uute plasttoodete tootmiseks. Tegemist oleks Ida-Virumaa jaoks sotsiaalmajanduslikult olulise väljundiga, mis võimaldaks vähendada ka ringlussevõtmata plastpakendijäätmetest tulenevat maksukoormust. Elluviimise eelduseks on riigi strateegiline tugi ja ringmajandust soosiv õigusruum.
Tootmine kolib Euroopast välja
Põlevkiviõlitööstuse arendamine ringmajandusel baseeruvaks peenkeemiatööstuseks vastab EL-i rohelise kokkuleppe raamistikus nimetatud materjalide kestlikkuse printsiibile ning vähendab kolmandatest riikidest toorme hankimise vajadust. PlasticsEurope poolt mullu avaldatud sektori ülevaade ilmestab EL-i kliimapoliitika ühte olulist kitsaskohta, milleks on süsinikulekke oht ehk karmi kliimapoliitika mõjul tootmistegevuse liikumine EL-st välja.
Alates 2016. aastast on Euroopas plastitööstuse tootmismaht iga-aastaselt vähenenud, samal ajal on maailmas plastide tootmismahud eksponentsiaalselt kasvanud, 2016. aastal 335 miljonilt 367 miljoni tonnini 2020. aastal. Paraku see ei tähenda vähem plastijäätmeid Euroopas, vaid rohkem kolmandatest riikidest importtoodangut, millel on suurem keskkonnakoormus ning vähem läbipaistvust kvaliteedinõuetele vastavuses.
Eestil on unikaalne võimalus rakendada põlevkiviõlitehaste tootmisvõimsusi, et varustada Euroopa turgu kvaliteetse ringmajandusel baseeruva keemiatoorainega, millest valmistatakse ka plasttooteid nii elutähtsatesse valdkondadesse kui ka tulevikutehnoloogiateks.
