Eelmise aasta sügisel läbisid Tallinna Tehnikaülikooli riiklikud tehnikaprofessuurid korralise sihtevalveerimise. Millised aga on tehnikavaldkonna järgmised suuremad väjakutsed?
Riiklike tehnikaprofessuuride ülesanne on tagada iga valdkonna tehnikateaduse ja kõrghariduse õppe jätkusuutlik areng ning panustada Eesti ühiskonda ja majandusse, olla oma valdkonna tunnustatud arendaja ja eestkõneleja, kes toetab innovatsiooni, tehnosiiret ja aitab oma valdkonnas läbi viia strateegilisi muutusi.
Riiklike professuuride põhikompetentside säilitamiseks on ette nähtud riiklikul tasemel pikaajaline toetus, ühtemoodi nii Tallinna Tehnikaülikooli tehnikaprofessuuridele kui ka Tartu Ülikooli rahvusprofessuuridele. Professuuride rahastamise kokkulepped on kirjas ülikoolide halduslepingutes. Eesti Teadusagentuuril (ETAG) on kohustus iga viie aasta tagant vähemalt korra riiklike tehnikaprofessuure sihtevalveerida.
ETAG-i 2022. aasta TalTechi riiklike tehnikaprofessuuride hindamisraportis on toodud soovitused professuuridele, ülikoolile ja riigile. Soovitused ülikoolile puudutavad teaduskonna tasemel planeerimist, kõrgtasemel publitseerimist, ülikooli ja ettevõtete ning avaliku sektori vahelist partnerlust, doktoriõppe korraldust, professuuride rahastamist.
Riigile soovitatakse suurendada rahastamist võimaldamaks laiendada doktoriõpet, teadus- ja arendustegevuse taristu konkurentsivõimelisel tasemel hoidmist ning teadustulemuste tutvustamist avalikkusele. Edukalt sihtevalveerimise läbinud tehnikaprofessuurid ei jää aga loorberitele puhkama, vaid tegelevad juba uute väljakutsetega, mis on seotud roheleppe, ringmajanduse ja digiteerimisega Eesti jaoks olulistes majandussektorites.
Kaheksa professuuri, kaheksa väljakutset
Infoühiskonna tehnoloogiate professuuri juhtiva professori Dirk Draheimi sõnul on Eesti tuntud suurepäraste digiteerimise ja e-andmete lahenduste poolest era- ja avalikus sektoris. Kuid teekond on alles alanud ja järgmine kümnend pakub Eesti ettevõtetele tohutuid võimalusi. Järgmise põlvkonna e-lahenduste kasutuselevõtt nõuab ülikoolilt ja ettevõtetelt palju arenduskoostööd, ressursse ja nutikaid inimesi.
Ehituskonstruktsioonide professuuri juhtiva professori Alar Justi hinnangul on puidust ehitamine üks olulisi lahendusi kliimaprobleemidega tegelemisel ning jätkusuutliku ühiskonnamudeli rajamisel. Eesti jaoks on väljakutse hoonete lammutamisel tekkivate jäätmete ringlusse võtmine konstruktsioonimaterjalidena. Puidust kõrghoonete projekteerimise ja ehitamisega seoses vajavad lahendamist puitkonstruktsioonide stabiilsuse ja tuleohutuse küsimused.
Siinse artikli autor juhib puidutehnoloogia professuuri. Toon esile metsa- ja puidutööstuse kui Eesti biomajanduse veduri ja tubli eksportijana väliskaubanduse tasakaalustaja. Eesti puiduettevõtted on olnud edukad puidu mehaanilisel väärindamisel palgist, tootmisjääkidest on efektiivselt ja jätkusuutlikult toodetud väärindatud kütuseid.
Suur väljakutse on paberipuu ekspordi lõpetamine ja selle väärindamine keemiliseks tselluloosiks, sealt edasi paberiks, pakenditeks, puidupõhisteks plastideks, tekstiilmaterjalideks ja biokomposiitideks, mis asendaksid fossiilsest toormest tehtud materjale.
Põlevkivitööstus otsib võimalust, kuidas kinni püüda ja väärindada loodust reostavat süsinikdioksiidi. Põlevkivi tehnoloogiate professuuri juhtiv professor Alar Konist leiab, et kõrged CO2 hinnad on põlevkivitööstusele küll suureks täiendavaks kuluks, aga tehnoloogia arengu ja tehnoloogia revolutsiooni seisukohalt on see positiivne. Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals tõi ERR-i portaalis ilmunud artiklis välja, et koostöös tehnikaülikooli teadlastega on leitud viisid, kuidas 95–100% emiteeritavast CO2-st kinni püüda. Eesti Energia plaanib põlevkivist elektrienergiat ja õli tootvast ettevõttest muutuda keemiatööstuseks ning oma tootmise süsinikuneutraalseks saada 2040. aastaks.
Tähelepanu on taaskasutusel ja rohetehnoloogiatel
Konstruktsiooni- ja tööriistamaterjale, sh metallisulameid vajab enamik tööstusharusid. Akadeemiku ja metallide tehnoloogia emeriitprofessori Jakob Kübarsepa hinnangul on praegu eriti oluline toetada ettevõtetes keskkonnasäästlike rohetehnoloogiate kasutusele võtmist, pöörates muuhulgas tähelepanu toodete ja materjalide uuesti ringlusse võtmisele ja taaskasutusele.
Metallide tehnoloogia professuuri juhtiv professor Fjodor Sergejev toob välja, et oluliseks suunaks on vähendada kriitiliste toormaterjalide (volfram, koobalt, nikkel jt) kasutust konstruktsiooni- ja tööriistamaterjalides, asendades neid odavamate ja parema kättesaadavusega materjalidega.
Elektrotehnika valdkonna väljakutsed on otseselt seotud taastuvenergia ja energiatõhusate lahenduste rakendamisega. Professuuri juhtiv vanemlektor Lauri Kütt toob välja, et kuigi roheliste elektrienergiatootjate suurem kasutus on kõrge prioriteediga, ei ole selged piisavad ja tarvilikud tingimused, et kõik kaasaegsed elektritootjad ja seadmed saaksid elektrivõrkudesse võrdselt ühenduda. Eesmärk on leida asjakohased tingimused ja määratleda reeglid, millele tuginevalt võiks ühendada võrguga uusi seadmeid ilma talitlust häirimata.
Tootmistehnika professuuri juhtiva professori Tauno Otto arvates on tootmistehnika valdkonnas Eesti ettevõtete konkurentsivõime, tootlikkuse ja lisandväärtuse tõstmiseks oluline panustada tootmisprotsesside ja seadmete digitaalsete kaksikute loomisesse ning protsesside simuleerimisse, mis on kuluefektiivne ja toimib ilma reaalset tootmist katkestamata.
Tihe koostöö ettevõtete ja ühiskonnaga
Kõik tehnikaprofessuurid arendavad tugevat partnerlust ettevõtetega, et täita avalikke ülesandeid ühiskonna teenimisel.
Eesti ettevõtete jaoks on kriitiline saavutada hea positsioon digipöördes, rohepöördes, ringmajanduses ja väikese süsinikujälje saavutamisega seotud ärilistes väljakutsetes.
Ettevõtted ootavad ülikoolilt oma probleemide lahenduseks rakenduslikku väljundit, usaldades neid teadlasi, kellel on arvestatav õppe- ja teadustöö kogemus tehnikateadustega seotud erialadel – ehitus, elektrotehnika, energeetika, protsessitehnoloogia, metalli- ja puidutehnoloogia, keemiatehnika, tootmistehnika ja arvutiteadused.
Kõik need erialad vajavad rohkem interdistsiplinaarsete hoiakutega ja sisukate tehnikaoskustega insenere.
Avalikes huvides tegutsevate tehnikaprofessuuride oluline panus ühiskonna heaks on ka eestikeelse taseme- ja täiendusõppe jätkusuutlikkuse tagamine.
See tähendab oma eriala populariseerimist ühiskonnas, valdkondliku terminoloogia arendamist, standardite tõlkimist, kõrgkooliõpikute koostamist, osalemist valdkonna arengukavade väljatöötamisel, panustamist tehnoloogiateekaarte välja töötavates töögruppides ja kutsestandardite komisjonides ning tehnikateaduste ja inseneeria teemades eestkõnelejaks olemist.
Hea teada
Tehnikaprofessuuride ajalugu
- Tallinna Tehnikaülikool sai 2014. aastal oma seaduse, mis määratles teda juhtiva tehnikateaduste edendajana Eestis. Seadus nägi ette ülikooli autonoomia – tegevuse aluste ja korralduse erisused võrreldes teiste avalik-õiguslike ülikoolidega.
- Tehnikahariduse ja -teaduse juhtiva rolli täitmiseks ning inseneride ja tehnikateadlaste järelkasvu tagamiseks kohustas seadus ülikooli looma tehnikateaduste professuurid. Riigipoolse sihtrahastusega loodud professuure sihtevalveeritakse vähemalt kord viie aasta jooksul.
- Tehnikaülikool täitis oma seadusest tuleneva kohustuse luua avalikes huvides tegutsevad tehnikaprofessuurid senati otsusega 2014. aasta lõpus. Alates aastast 2015 loodavate professuuride arv on kaheksa.
- Tegu on ühiskonnale fundamentaalselt oluliste professuuridega, milleta poleks mõeldav õpetamine ning teadus- ja arendustöö praegu ega tulevikus.
- Professuuride valikul arvestati väga oluliselt ka nende mõju Eesti olulistele majandussektoritele: energeetika, ehitus ja tööstus (mäetööstus ja töötlev tööstus, sh puidu-, metalli-, masina- ja keemiatööstus).
- Tallinna Tehnikaülikooli kaheksat tehnikaprofessuuri hinnati esmakordselt 2022. aastal.
- Seaduse alusel ja avalikes huvides loodud professuuride hindamistulemused on avalikud, raportitega saab tutvuda Eesti Teadusagentuuri veebilehel.
Allikas: Tallinna Tehnikaülikool
