• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Riiklike tehnikaprofessuuride ees seisab rida väljakutseid

autor: Jaan Kers, TalTechi puidutehnoloogia professor
veebruar 2023
Kategooria: Haridus, TööstusEST veebruar 2023
Eesti Teadusagentuur hindas Taltechi tehnikaprofessuuride tegevust ja tõi välja soovitused professuuridele, ülikoolile ja riigile

TalTechi tehnikaprofessuuride eesmärk on koostöö arendamine ettevõtetega. Viimased ootavad ülikoolilt oma probleemide lahenduseks eelkõige rakenduslikku väljundit. Foto on tehtud TalTechi uusimas ja moodsaimas õppehoones asuvas ehituse katsehallis, kus on suuremõõtmeliste konstruktsioonide katsetamist võimaldav jõupõrand, mis „kannatab kõike“, ja mis on selle maja kõige suurem labor. Foto: TalTech

Eelmise aasta sügisel läbisid Tallinna Tehnikaülikooli riiklikud tehnikaprofessuurid korralise sihtevalveerimise. Millised aga on tehnikavaldkonna järgmised suuremad väjakutsed?

Riiklike tehnikaprofessuuride ülesanne on tagada iga valdkonna tehnikateaduse ja kõrghariduse õppe jätkusuutlik areng ning panustada Eesti ühiskonda ja majandusse, olla oma valdkonna tunnustatud arendaja ja eestkõneleja, kes toetab innovatsiooni, tehnosiiret ja aitab oma valdkonnas läbi viia strateegilisi muutusi.

Riiklike professuuride põhikompetentside säilitamiseks on ette nähtud riiklikul tasemel pikaajaline toetus, ühtemoodi nii Tallinna Tehnikaülikooli tehnikaprofessuuridele kui ka Tartu Ülikooli rahvusprofessuuridele. Professuuride rahastamise kokkulepped on kirjas ülikoolide halduslepingutes. Eesti Teadusagentuuril (ETAG) on kohustus iga viie aasta tagant vähemalt korra riiklike tehnikaprofessuure sihtevalveerida.

ETAG-i 2022. aasta TalTechi riiklike tehnikaprofessuuride hindamisraportis on toodud soovitused professuuridele, ülikoolile ja riigile. Soovitused ülikoolile puudutavad teaduskonna tasemel planeerimist, kõrgtasemel publitseerimist, ülikooli ja ettevõtete ning avaliku sektori vahelist partnerlust, doktoriõppe korraldust, professuuride rahastamist.

Riigile soovitatakse suurendada rahastamist võimaldamaks laiendada doktoriõpet, teadus- ja arendustegevuse taristu konkurentsivõimelisel tasemel hoidmist ning teadustulemuste tutvustamist avalikkusele. Edukalt sihtevalveerimise läbinud tehnikaprofessuurid ei jää aga loorberitele puhkama, vaid tegelevad juba uute väljakutsetega, mis on seotud roheleppe, ringmajanduse ja digiteerimisega Eesti jaoks olulistes majandussektorites.

Kaheksa professuuri, kaheksa väljakutset

Infoühiskonna tehnoloogiate professuuri juhtiva professori Dirk Draheimi sõnul on Eesti tuntud suurepäraste digiteerimise ja e-andmete lahenduste poolest era- ja avalikus sektoris. Kuid teekond on alles alanud ja järgmine kümnend pakub Eesti ettevõtetele tohutuid võimalusi. Järgmise põlvkonna e-lahenduste kasutuselevõtt nõuab ülikoolilt ja ettevõtetelt palju arenduskoostööd, ressursse ja nutikaid inimesi.

Ehituskonstruktsioonide professuuri juhtiva professori Alar Justi hinnangul on puidust ehitamine üks olulisi lahendusi kliimaprobleemidega tegelemisel ning jätkusuutliku ühiskonnamudeli rajamisel. Eesti jaoks on väljakutse hoonete lammutamisel tekkivate jäätmete ringlusse võtmine konstruktsioonimaterjalidena. Puidust kõrghoonete projekteerimise ja ehitamisega seoses vajavad lahendamist puitkonstruktsioonide stabiilsuse ja tuleohutuse küsimused.

Siinse artikli autor juhib puidutehnoloogia professuuri. Toon esile metsa- ja puidutööstuse kui Eesti biomajanduse veduri ja tubli eksportijana väliskaubanduse tasakaalustaja. Eesti puiduettevõtted on olnud edukad puidu mehaanilisel väärindamisel palgist, tootmisjääkidest on efektiivselt ja jätkusuutlikult toodetud väärindatud kütuseid.

Suur väljakutse on paberipuu ekspordi lõpetamine ja selle väärindamine keemiliseks tselluloosiks, sealt edasi paberiks, pakenditeks, puidupõhisteks plastideks, tekstiilmaterjalideks ja biokomposiitideks, mis asendaksid fossiilsest toormest tehtud materjale.

Põlevkivitööstus otsib võimalust, kuidas kinni püüda ja väärindada loodust reostavat süsinikdioksiidi. Põlevkivi tehnoloogiate professuuri juhtiv professor Alar Konist leiab, et kõrged CO2 hinnad on põlevkivitööstusele küll suureks täiendavaks kuluks, aga tehnoloogia arengu ja tehnoloogia revolutsiooni seisukohalt on see positiivne. Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals tõi ERR-i portaalis ilmunud artiklis välja, et koostöös tehnikaülikooli teadlastega on leitud viisid, kuidas 95–100% emiteeritavast CO2-st kinni püüda. Eesti Energia plaanib põlevkivist elektrienergiat ja õli tootvast ettevõttest muutuda keemiatööstuseks ning oma tootmise süsinikuneutraalseks saada 2040. aastaks.

Tähelepanu on taaskasutusel ja rohetehnoloogiatel

Konstruktsiooni- ja tööriistamaterjale, sh metallisulameid vajab enamik tööstusharusid. Akadeemiku ja metallide tehnoloogia emeriitprofessori Jakob Kübarsepa hinnangul on praegu eriti oluline toetada ettevõtetes keskkonnasäästlike rohetehnoloogiate kasutusele võtmist, pöörates muuhulgas tähelepanu toodete ja materjalide uuesti ringlusse võtmisele ja taaskasutusele.

Metallide tehnoloogia professuuri juhtiv professor Fjodor Sergejev toob välja, et oluliseks suunaks on vähendada kriitiliste toormaterjalide (volfram, koobalt, nikkel jt) kasutust konstruktsiooni- ja tööriistamaterjalides, asendades neid odavamate ja parema kättesaadavusega materjalidega.

Elektrotehnika valdkonna väljakutsed on otseselt seotud taastuvenergia ja energiatõhusate lahenduste rakendamisega. Professuuri juhtiv vanemlektor Lauri Kütt toob välja, et kuigi roheliste elektrienergiatootjate suurem kasutus on kõrge prioriteediga, ei ole selged piisavad ja tarvilikud tingimused, et kõik kaasaegsed elektritootjad ja seadmed saaksid elektrivõrkudesse võrdselt ühenduda. Eesmärk on leida asjakohased tingimused ja määratleda reeglid, millele tuginevalt võiks ühendada võrguga uusi seadmeid ilma talitlust häirimata.

Tootmistehnika professuuri juhtiva professori Tauno Otto arvates on tootmistehnika valdkonnas Eesti ettevõtete konkurentsivõime, tootlikkuse ja lisandväärtuse tõstmiseks oluline panustada tootmisprotsesside ja seadmete digitaalsete kaksikute loomisesse ning protsesside simuleerimisse, mis on kuluefektiivne ja toimib ilma reaalset tootmist katkestamata.

Tihe koostöö ettevõtete ja ühiskonnaga

Kõik tehnikaprofessuurid arendavad tugevat partnerlust ettevõtetega, et täita avalikke ülesandeid ühiskonna teenimisel.

Eesti ettevõtete jaoks on kriitiline saavutada hea positsioon digipöördes, rohepöördes, ringmajanduses ja väikese süsinikujälje saavutamisega seotud ärilistes väljakutsetes.

Ettevõtted ootavad ülikoolilt oma probleemide lahenduseks rakenduslikku väljundit, usaldades neid teadlasi, kellel on arvestatav õppe- ja teadustöö kogemus tehnikateadustega seotud erialadel – ehitus, elektrotehnika, energeetika, protsessitehnoloogia, metalli- ja puidutehnoloogia, keemiatehnika, tootmistehnika ja arvutiteadused.

Kõik need erialad vajavad rohkem interdistsiplinaarsete hoiakutega ja sisukate tehnikaoskustega insenere.

Avalikes huvides tegutsevate tehnikaprofessuuride oluline panus ühiskonna heaks on ka eestikeelse taseme- ja täiendusõppe jätkusuutlikkuse tagamine.

See tähendab oma eriala populariseerimist ühiskonnas, valdkondliku terminoloogia arendamist, standardite tõlkimist, kõrgkooliõpikute koostamist, osalemist valdkonna arengukavade väljatöötamisel, panustamist tehnoloogiateekaarte välja töötavates töögruppides ja kutsestandardite komisjonides ning tehnikateaduste ja inseneeria teemades eestkõnelejaks olemist.

Hea teada

Tehnikaprofessuuride ajalugu

  • Tallinna Tehnikaülikool sai 2014. aastal oma seaduse, mis määratles teda juhtiva tehnikateaduste edendajana Eestis. Seadus nägi ette ülikooli autonoomia – tegevuse aluste ja korralduse erisused võrreldes teiste avalik-õiguslike ülikoolidega.
  • Tehnikahariduse ja -teaduse juhtiva rolli täitmiseks ning inseneride ja tehnikateadlaste järelkasvu tagamiseks kohustas seadus ülikooli looma tehnikateaduste professuurid. Riigipoolse sihtrahastusega loodud professuure sihtevalveeritakse vähemalt kord viie aasta jooksul.
  • Tehnikaülikool täitis oma seadusest tuleneva kohustuse luua avalikes huvides tegutsevad tehnikaprofessuurid senati otsusega 2014. aasta lõpus. Alates aastast 2015 loodavate professuuride arv on kaheksa.
  • Tegu on ühiskonnale fundamentaalselt oluliste professuuridega, milleta poleks mõeldav õpetamine ning teadus- ja arendustöö praegu ega tulevikus.
  • Professuuride valikul arvestati väga oluliselt ka nende mõju Eesti olulistele majandussektoritele: energeetika, ehitus ja tööstus (mäetööstus ja töötlev tööstus, sh puidu-, metalli-, masina- ja keemiatööstus).
  • Tallinna Tehnikaülikooli kaheksat tehnikaprofessuuri hinnati esmakordselt 2022. aastal.
  • Seaduse alusel ja avalikes huvides loodud professuuride hindamistulemused on avalikud, raportitega saab tutvuda Eesti Teadusagentuuri veebilehel.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Sildid: ETAGkõrgharidusTalTech
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

Järgmine artikkel

Hapu vadaku tooted aitavad vanas eas tervena püsida

Seotud artiklid

TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech
Haridus

Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

20/03/2023
Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula
Ettevõte

Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

22/02/2023
Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.
Energeetika

Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

22/02/2023
Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor
Keskkond

Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

22/02/2023
Järgmine artikkel
Kohupiima tootmisel suurtes kogustes tekkinud hapu vadak on seni saanud rakendust vaid põllurammuna, teadlased pakuvad uusi lahendusi. Reet Mändari uurimused kinnitavad, et hapu vadaku kasutamine võib anda toidule tervendavaid või organismi tugevdavaid omadusi. Foto: Jane Võsso

Hapu vadaku tooted aitavad vanas eas tervena püsida

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!