Novembris toimunud tuleviku tööjõu foorumil „Eestile on kombeks üks insener korraga?“ tõdeti, et ettevõtted ja ettevõtlusorganisatsioonid vajavad riigilt kiiresti abi tööjõuprobleemi lahendamiseks ja konkurentsivõime säilitamiseks.
Tööjõu ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA uuringu järgi jääb 2030. aastaks töötlevas tööstuses puudu 2/3 inseneridest, ent Eesti ülikoolilõpetajad katavad vaid kolmandiku tööjõu vajadusest. Miks noored inseneeriasse ei jõua või õhinaga valitud eriala pooleli jätavad?
Koolid inseneride kasvulavaks?
„Üks põhjus on see, et valdkond on keeruline ja koolisüsteem ei valmista meid piisavalt palju ette,” leiab Gerda Kaasik, kes töötab insenerina akustikateenuseid pakkuvas ettevõttes Akukon. Ta on alati ehitusvaldkonna vastu huvi tundnud ja õppis matemaatika-füüsika eriklassis, aga Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonda sisse astudes tuli siiski lisakursusi võtta. Õpe oli raske ja mitu korda käisid peast läbi loobumisplaanid, ent samal ajal osakoormusega töötades tundis Kaasik kogu aeg, et „päris asju” on põnev teha.
Kaasik lisab, et väga raske on keskkooli lõpus karjäärivalikuid teha, kui erialast pole täpset arusaama. Kui koolis oleks rohkem praktilisi väljundeid matemaatikale, füüsikale ja keemiale, muudaks see õppimise kindlasti atraktiivsemaks. Telesaade „Rakett69” on inseneriameti populariseerimisel head tööd teinud, aga kokkupuuteid päriseluga võiks olla rohkem.
Näiteks võiks Eesti keskkoolinoortel olla võimalus erinevates ettevõtetes töövarjuna kogemusi hankida ja inseneri igapäevatööst aimu saada, nagu nende eakaaslastel Soomes. Ettevõtjad võiksid pakkuda neile ka kursusi ja töötube. Kaasik õpetab Eesti Kunstiakadeemias tulevastele sisearhitektidele akustikat ja leiab, et oleks põnev ka koolis õpilastele oma tööd tutvustada.“
„Mulle kindlasti oleks huvi pakkunud, aga meil ei käinud väga keegi,” meenutab ta oma kooliaega. Õnneks leidus inspireerivaid eeskujusid Akukonis – toonane juhataja Marko Ründva ja Soome emafirma üks asutajatest Henrik Möller.
„Mõlemad olid väga head õpetajad ja eeskujud ning ruumiakustikale keskendusin kindlasti osaliselt Mölleri mõjutusel,” räägib Kaasik. „Ma alustasin Akukonis nn kõigetegijana ning kui mul paluti pärast suve edasi jääda, tegin seda, sest see oli lihtsalt nii põnev. Ajutisena planeeritud suvepraktikast on välja kasvanud üle 15 aasta kestnud koostöö.”
Ettevõtted saavad oma panuse anda
Eesti Teadusagentuuris (ETAG) koolide ja ettevõtete koostööd juhtiv Eva Pruusapuu nõustub, et noortes inseneeriahuvi tekitamiseks tuleb teadlikult tööd teha ning karjäärivõimaluste tutvustamisel tuleks juba 6.–7. klassi õpilasteni viia arusaam, et reaalainete tundmine on tulevikus heade valikuvõimaluste pant. Kuna reaalained on sageli keerukamad ja noored vajavad rohkem innustamist, on oluline seostada õpitav päriselu probleemide lahendamisega.
Siin peitub järelkasvuprobleemi teine aspekt – reaalainete õpetajate puudus. Noored veedavad väga suure osa ajast koolis või tehes kooliga seotud tegevusi (kodutööd, huviringid). Õpetajal on noore arusaamade ja huvide suunamisel kaalukas roll. Paraku on Eestis tõsine reaalainete õpetajate kriis. Tõmbekeskustest (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva) kaugemates piirkondades näevad koolid suurt vaeva personali leidmiseks. Ilma erialaõpetajateta on aga keeruline noori inspireerida ning huvi püsimist toetada.
Et muret leevendada, on haridus- ja teadusministeerium käivitanud Õpetajate Akadeemia programmi, et muuta õpetajahariduse omandamine paindlikumaks ja tõsta õppe kvaliteeti. Samas tuleb mõista, et muutuste tulemused võtavad aega. Seepärast püüab ETAG probleemi leevendamiseks kaasata inseneeria- ja tehnoloogiavaldkonna ettevõtteid.
„Püüame tõsta teadlikkust, kuidas ettevõtjad saavad üldhariduskoole abistada reaalainete populariseerimisel ning aineõpetajate toetamisel,” tutvustab Pruusapuu. „Ettevõtetel on otsesed ja elulised teadmised, kuidas koolis õpitut igapäevatöös kasutada. Nii saavad nad aidata aineprogrammile n-ö liha luudele kasvatada ja innustada noori tegelema ka keerukamate matemaatika, füüsika või keemia probleemidega..”
Pruusapuu lisab, et koolidel ja ettevõtetel on koos tegutsemiseks palju erinevaid võimalusi. Koostöö alustamise lihtsustamiseks on teadusagentuur koostanud koostöövormide kogumiku, kust leiab ideid koostööks ja näiteid juba toimivatest ettevõtmistest. Samuti aitab ETAG koole ja ettevõtteid kokku viia erinevatel üritustel.
Noored saavad aimu inseneriameti sisust
ETAG-i algatusel valmis 2021. aastal veebiportaal www.inseneeriapuu.ee, mis pakub tuge nii õpetajatele, karjäärispetsialistidele kui ka ettevõtjatele. Portaali eesmärk on näidata, kui eriilmelisi võimalusi inseneeriavaldkond pakub.
„Tavaarusaam inseneriametist seostub füüsiliselt kurnava, lärmaka ning musta tööga ehituses, tööstuses või kaevanduses. Tegelikult on valik palju kirjum ja inseneri töö iseloom pea täielikult muutunud. Seda soovimegi veebiportaali abiga tutvustada,” räägib Pruusapuu.
Praegu on lehel välja toodud ligi 200 ameti kirjeldused meditsiinist moetööstuseni. Erialasid aitavad tutvustada abimaterjalid, samuti on välja toodud Eesti kõrgkoolide õppekavad, kus ametit õppida.
Pruusapuu julgustab ettevõtjaid ja erialaliite veebilehe täiendamisel kaasa lööma. „Inseneeria valdkond ja ametid muutuvad kiiresti, seega hoiame sisu ajakohasena,” selgitab Eva Pruusapuu. „Ettevõtetele on kasulik, et neile olulised ametid oleksid esindatud – nii oskavad õpetajad ja karjäärinõustajad noori teadlike erialavalikute poole suunata.”
