Eesti majandust tabanud langustrend mõjutas tänavu ka siinse elektroonikatööstuse toodangut, ent mõningane langus on toimunud vaid võrreldes eelmise aastaga, mis oli sektorile rekordilise käibekasvuga. Kokkuvõttes tuleb 2023. aasta siinsele elektroonikasektorile ikkagi hea.
Seda kinnitab ka Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuht Arno Kolk, märkides, et sektor on tõestanud oma jätkusuutlikkust ning kasvanud vaatamata koroonapandeemiale, tarneraskustele ja Ukraina sõjale.
„Eestis on maailmatasemel elektroonikatööstus ja laialdane kogu väärtusahelat kattev kompetentsus ning meie ettevõtted suudavad pakkuda lisaks elektroonika tootmisteenusele ka tootearendust, prototüüpimist ja müügijärgset teenust,” kinnitab Arno Kolk.
Eestis paikneb 24 elektroonika tootmisteenust (EMS) pakkuvat ettevõtet, samuti mitu omatootega elektroonikatootjat, mis teeb Eestist Balti riikide seas suurima elektroonikatootmise keskuse.
Kolgi sõnul sõltub elektroonikatööstuse käekäik suuresti teiste sektorite käekäigust sihtturgudel, kuna 93% siinsest toodangust eksporditakse. Nii mõjutab osasid, näiteks tarkade majade lahenduste tarbeks elektroonika tootjaid, Põhjamaade ehitussektori langus, ent koroona ajal oli meditsiiniseadmete komponentide tootjatele küllaltki hea aeg. Samas näiteks auto- ja kaitsetööstuses on nõudlus ka praegu kõrge. Ukraina sõda mõjutab sektorit samuti minimaalselt, sest eksport Venemaale moodustas ka enne seda vaid 3–4%. Samuti tarbib elektroonikatööstus võrreldes teiste tööstusharudega vähem elektrit ning seetõttu puudutab energiahindade kasv sektorit vähem.
Eelmise aasta erakordset kasvu põhjendab Kolk ühest küljest komponentide kriisist tulenenud hinnatõusuga, teisalt üldise suurenenud nõudlusega. Samas tunnistab ta, et ennustamine on keeruline, kuna segane ja ettearvamatu rahvusvaheline olukord ulatub ka majandusse, mistõttu ka elektroonikasektoril on praegu võimekust teha vaid kuni paari kuu kaugusele ulatuvaid prognoose.
Mullu oli erakordselt hea müügiaasta
Et elektroonikatööstuses on kriisidest jagu saadud ja maailmaturul on olukord normaliseerumas, tõdeti ka novembrikuus Tallinnas peetud traditsioonilisel elektroonikatööstuse aastaseminaril „IPC DAY EMS 2023: Where have all the orders gone?”, ehk – kuhu küll kadusid kõik tellimused. Seminari peaesineja, Saksa ettevõtte In4ma peaanalüütik Dieter Weiss põhjendab tellimuste kokkutõmbumist sellega, et mullu tehti paljud tellimused juba n-ö ette ära, sest kriisidest põhjustatud peataolek pani kliente massiliselt igaks juhuks varusid soetama ja nüüd on need laovarud vaja maha müüa. Sestap on ettevõtetel ka uusi tellimusi vähem.
„Spetsiifiline elektroonika tootmisteenus, mida Eesti ettevõtted enamuses pakuvad, on elujõuline kasvõi juba selle pärast, et elektroonikaseadmeid on kõikidel vaja, aga enamasti pole mõistlik tehaseid ehitada ja kõike seda tegema õppida, sest see on üsna kulukas ettevõtmine,” kirjeldab Kolk olukorda. „Sellepärast arendatakse valdkonda ikkagi seal, kus vastav kompetentsus ja võimalused on juba olemas. Eelmisel aastal oli meil väga võimas kasv, mis ühe teooria kohaselt oli tingitud sellest, et segase tuleviku tõttu hakati erakordselt palju tellima ja elektroonikatööstus tootis ette. Asju mahub turule ikka teatud kindel kogus ja nüüd on nende topelttellimuste tõttu paljudel klientidel laod täis ning tegeldakse vaid müügiga uusi tellimusi esitamata.”
Turg on ettearvamatu, prognoose teha keeruline
Elektroonikatööstus on lai valdkond, kus ühes segmendis võib nõudlus kasvada, teises väheneda. Sellepärast saavad heitlikes oludes paremini hakkama suuremad ettevõtted, kel võimekus töös hoida erinevaid segmente ja töötada erinevate projektide kallal.
Arno Kolk toob näite autotööstusest, mis koroonapuhangu ajal sisuliselt kokku kukkus, sest arvati, et ostmine väheneb oluliselt. Autotootjad tühistasid massiliselt elektroonikatööstusele antud tellimusi, aga siis selgus, et nõudlus autode järele ei kao. Tulemuseks oli komponentide defitsiit, sest elektroonikatehased olid jõudnud juba muudele töödele keskenduda.
Tema sõnul on lihtsam paindlikkust üles näidata allhanketööde tegijal, omatoodetega on see mõnevõrra keerulisem. Palju sõltub aga ka sellest, kuidas läheb toodangu lõpptarbijal – kui seal on „ikaldus”, siis tuleb sellest sektorist ka tellimusi vähem.
Inseneride puudus paneb arengule piiri
Üks murekoht, mis pikas perspektiivis võib hakata pidurdama ka Eesti elektroonikatööstuse arengut, on seotud spetsialistidest elektroonikainseneride puudusega. Iseenesest juba vana ja paljuräägitud probleem, millele selget lahendust paraku veel ei paista.
Valdkonna populariseerimiseks just elukutsevaliku mõttes on Eesti Elektroonikatööstuse Liit viimasel neljal aastal korraldanud koolinoortele suunatud teavituskampaaniat, et tuua rohkem noori elektroonikat õppima. Arno Kolgi hinnangul peaks sellega aga tegelema süstemaatiliselt, alustades valdkonna erialade tutvustamist juba põhikoolis. Liit on selleks loonud internetilehekülje elektroonik.ee, kust saab mitmekülgset infot elektroonikainseneri elukutse kohta ning lisaks lugeda ka edulugusid ja kogemusi inimestelt, kes selle elukutse valinud ja nüüd selles valdkonnas juba mõnda aega ametis olnud.
Inseneride terava puuduse toob esile ka Inission Tallinn OÜ tegevjuht Nadežda Dementjeva. Euroopa, Aasia ja USA turgudele eksportiv ettevõte on viimase kahe aasta jooksul suurendanud oma müügimahtu ja käivet rohkem kui kaks korda ning teinud investeeringuid tootmisvõimekuse kasvuks. Tehtaks ehk enamgi, aga olemasolevate töötajate võimekusel on piirid ja uute leidmine pole lihtsate killast.
„Meil on alaliselt tootmises üle 400 toote ja kõik meie insenerid on olnud nendega 100% hõivatud. Kui tahta kasvada, on meie üks väljakutse leida täiendust inseneride kaadrile,” tõdeb Dementjeva.
Arno Kolk ütleb, et kampaaniatest on kasu, sest pärast teavitustöö tegemist on soov tehnikaülikoolis elektroonikaerialasid õppima asuda kasvanud. Samas on väljakukkujaid üsna palju, eriti esimesel kursusel. Ennekõike jäädakse hätta matemaatika ja füüsikaga, aga mõned noored otsustavad ka hoopis teisele erialale üle minna. Teisel ja kolmandal kursusel õppijate read aga hõrenevad selle tõttu, et saades mõnest ettevõttest väärt pakkumise tööle asuda, lüüakse õpingutele käega.
Dieter G. Weiss prognoosib elektroonika tootmisteenuse (EMS) ja originaaldisainiga seadmete tootjate (ODM) aastaseks müügikasvuks keskmiselt 6,9%, seda vähemalt kuni 2030. aastani. Põhjusel, kuna Kesk- ja Ida-Euroopas on tootmine kasumlikum kui Lääne-Euroopas, soovitab ta ettevõtetel keskenduda arengule just selles regioonis.
