• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Sebacom

Tööstuste digitaliseerimine kindlustab ettevõtete kestlikkuse

autor: Allan Tamme, ITLi innovatsiooni ja jätkusuutlikkuse valdkonna juht
aprill 2024
Kategooria: Digitaliseerimine, TööstusEST mai 2024
Allan Tamme, Eesti Infotehnoloogia Ja Telekommunikatsiooni Liidu innovatsiooni ja jätkusuutlikkuse valdkonna juht. Foto: ITL / Erlend Štaub

Allan Tamme, Eesti Infotehnoloogia Ja Telekommunikatsiooni Liidu innovatsiooni ja jätkusuutlikkuse valdkonna juht. Foto: ITL / Erlend Štaub

Kes meie ettevõtjatest ei sooviks elada Euroopas, mis on parim koht äriajamiseks?

Näitajaid, mille järgi saab mõõta Euroopa ärilist edukust aastal 2030, on erinevaid. Kaks neist jäid kõlama Euroopa tehnoloogiaettevõtete katusorganisatsiooni DigitalEurope’i manifestist „Europe 2030: A Digital Powerhouse“ – 75% Euroopa ettevõtetest kasutab igapäevaäris kaasaegseid tehnoloogiaid ning teiseks – vähemalt 80% Euroopa ettevõtetest kasutab infotehnoloogiat enda keskkonna jalajälje vähendamiseks.

Need on küll pealtnäha õilsad ning asjakohased eesmärgid, kuid me ei ela isolatsioonis. Kestliku tootmise-teenuste-praktikate kohta oodatakse meiltki aina rohkem läbipaistvust ja tõendeid ning akronüüm ESG* oma põhimõtetega on meie igapäevaelu osaks saanud.

Edukad töösturid teavad, et digitaliseerimine on oluline konkurentsieelis. Aga edu valemis on veel üks tegur, mis aitab kaasa konkurentsivõimelisusele nii Eestis, Euroopas kui ka globaalselt tegutsedes. See on ettevõtete jätkusuutlikkus ja kestlikkus ka tulevikus.

Jätkusuutlikkuse ja kestlikkuse saavutamine tööstuses on võimalik tänu infotehnoloogiasektori jõupingutustele. Eesti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EAS) ning Euroopa Taaste- ja Vastupidavusrahastu (RRF) pakuvad rahalisi toetusi, et aidata ettevõtetel oma tegevusi digitaliseerida ja seeläbi ka keskkonnasõbralikumaks muutuda.

Diginutikus aitab heitmeid vähendada

Kuigi kasutamata toetusvahendeid on veel palju, on just kriisiaegadel oluline jätkata investeeringuid uuendustesse, mis mitte ainult ei aita ellu jääda, vaid ka tugevdavad ettevõtete kestlikkust ning läbi selle ka konkurentsivõimet.

Kuigi majanduslanguses võib olla kiusatus kulude kokkuhoiuks ja investeeringutele hoopis kriips peale tõmmata, on suurimad võitjad need, kes kriisi ajal oma äri uuendustesse investeerida otsustavad ja pikale plaanile keskenduvad. Investeerimine ettevõtte digitaliseerimisse tähendab ühtlasi ka panustamist oma äri kestlikkusse.

Digiinnovatsioon on näidanud, et suudab vähendada sektorite süsinikdioksiidi heitmeid kuni 20%. Kuigi IT-sektor on oma tõusvate andmemahtudega suur energiatarbija, pakub ta lahendusi, mis võivad säästa kuni 9,7 korda rohkem CO2 kui sektori enda tegevused toodavad. Nutikas tehnoloogia võimaldab optimeerida energiakasutust, vähendada kulusid ja emissioone ning parandada andmevahetuse efektiivsust.

Uuendusmeelsus loob keskkonda säästva tuleviku

Näiteks on nutikate tehnoloogiatega võimalik vähendada kinnisvara energiakulutusi, kasutada serverites taastuvenergiat ja optimeerida transporti. E-arvete kasutamine, andmete digitaalne kogumine ja vahetamine on samuti osa sellest muutusest.

Tehnoloogia ja innovatsiooni kaudu saame luua tuleviku, kus ettevõtted ei ole mitte ainult majanduslikult edukad, vaid nad on ka keskkonnaalaselt vastutustundlikud ning hoolivad meie planeedi tulevikust. Vastupidine praktika ajas edasi minnes majanduslikku edu pigem enam ei kindlusta.

Digitaliseerimine aitab üles leida ettevõtte enda valdkonnas olulised efektiivsuse kohad. Tehnoloogiaettevõtted on siin toetavas rollis. Uurige näiteks ITL-i kodulehelt alajaotusest „digitugi“, kust leiab lisaks nõuannetele ka info kogenud partnerite kohta sellel teekonnal.

*ESG (Environmental, Social and Corporate Governance) tähendab jätkusuutlikku ja vastutustundlikku lähenemist äri majandamisele keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimise aspektidest lähtudes. ITL-i kestlikkuse valdkonna tegevusi toetab projekti SusTool raames Euroopa Liidu Interreg BSR programm.

Sildid: digitaliseeerimineEesti tööstusITLjätkusuutlikkuskolumntoetus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Aeg muutusteks on juba ammu käes

Järgmine artikkel

Roofit.Solari kogemus julgustab tööstust võtma riske

Seotud artiklid

Barrus on kogu tootmisprotsessi allutatud digitaalsele juhtimisele, kusjuures tehisaru lahendused on abiks suure andmehulga haldamisel.
Digitaliseerimine

Puidutööstuses on digilahenduste arendamine konkurentsis püsimiseks möödapääsmatu

14/10/2025
ESG tööriist aitab ettevõtjal lihtsamini orienteeruda kõiges selles, mida kestlikkuse aruandlus endasse koondab.
Digitaliseerimine

Rahvusvaheline tasuta ESG tööriist toetab kestlikkuse edendamist

12/09/2025
Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse äriliini juht Erje Mettas. Foto: Ardo Kaljuvee
IT

Pank ettevõtetele: kasutage tehisintellekti, aga vastutustundlikult

11/08/2025
Raul Kirsimäe, Swedbank. Autor: Jake Farra
Ülevaade

Tööstusuuring: robotid ei küsi palka – tööstus panustab jõuliselt AI-sse ja robootikasse

20/06/2025
Järgmine artikkel
Roofit.Solari päikesekatus. Foto: Roofit.Solar

Roofit.Solari kogemus julgustab tööstust võtma riske

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Küpsised

      TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.