Taristuminister Kuldar Leis laiendab jäätmete ringlussevõtu investeeringute toetuse sihtgruppi, et rohkem ettevõtteid saaks riigi toel arendada ringmajandust. Toetuse kogumaht on 14 miljonit eurot.
“Jäätmereformi eelnõu on valmimas, kuid seadus on ringmajanduse arendamisel vaid pool võrrandist. Selleks, et valdkond Eestis arenguhüppe teeks, peab kasvama ka ettevõtete huvi kasutada olemasolevat materjali uute toodete valmistamisel. See vähendab nii jäätmete põletamist ja ladestamist kui ka sõltuvust aina uute maavarade kaevandamisest, mis on keskkonnale väga koormav,” lausus taristuminister Kuldar Leis.
Jäätmete ringlussevõtu võimekuse tõstmise meetmega toetatakse investeeringuid, mis aitavad jäätmeid ringlussevõtuks ette valmistada (näiteks sorteerida), neid ringlusse võtta ja arendada digilahendusi jäätmeandmete haldamiseks. Kuni 24. maini saab Keskkonnainvesteeringute Keskusest küsida toetust liigiti kogutud tekstiili-, plasti-, bio- ja pakendijäätmete töötlemiseks. Seejärel laieneb toetuse saajate ring kõigi jäätmeliikide töötlejatele.
„Laiendame sihtgruppi, sest materjali, mida uuesti kasutada, tekib ka väljaspool igapäevaseid olmejäätmeid – näiteks elektroonika või ohtlike jäätmete hulgas. Ringlussevõtu tehnoloogiad arenevad kiiresti ja annavad ettevõtetele uusi võimalusi oma konkurentsivõime tõstmiseks,” lisas Leis.
Toetus jäätmete ringlussevõtuks
Toetus on mõeldud äriühingutele ning sõltuvalt tegevusest on toetuse suurus 10 000 kuni 3 miljonit eurot. Meetme kogueelarve on 14 miljonit eurot ning see tuleb Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist. Toetuse täpsemate tingimustega saab tutvuda Keskkonnainvesteeringute Keskuse kodulehel.
Jäätmereformi eesmärk on, et kümne aasta pärast jõuaks ringlusse 65 protsenti jäätmeid ehk poole rohkem kui praegu. Reformi läbiviimiseks investeerib Kliimaministeerium Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi abil ringmajanduse valdkonda kokku üle 100 miljoni euro. Lisainfot jäätmereformi kohta leiab Kliimaministeeriumi kodulehelt.
