Juulist algab pooleaastane periood, mil Eesti täidab Euroopa Liidu eesistuja ülesandeid. Tööstusliitude juhid leiavad, et see aitab Eesti Euroopas paremini pildile.
Piiriülene ettevõtlus, avatud ja tark majandus, andmete vaba liikumine, piirideta transport, ühendatud energiaturg – need on majandusprioriteedid Eesti Euroopa Liidu eesistumiseks. EL-i Nõukogu eesistumine tähendab nõukogu seisukohtade kujundamist kõigi liikmesriikide huve arvesse võttes, kuid ise sealjuures neutraalseks jäädes.
Tööstusliitude juhid leiavad, et peamine kasu Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisest tööstusele seisneb tõenäoliselt selles, et Eesti muutub Euroopas paremini nähtavaks ja Eesti suurenenud esindus Euroopas viib end tööstuse teemadega põhjalikumalt kurssi.
Eesistumine teeb meie hääle kuuldavamaks
„Inimressursi suurenemine (EL-i struktuuris) aitab meid paremini pildile ning eesistumine teeb meie hääle kuuldavamaks,” näeb Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare eesistumises kasu. „Kindlasti tõmbab Eesti eesistumine üldist tähelepanu ja tekitab mõningase huvi teistes liikmesriikides. Selles kontekstis oleks mõistlik tekitada sünergia ja viia kokku pooli, et sellest oleks jätkusuutlikult kasu.” Ta lisab, et näiteks energeetika valdkonnas viiakse läbi mitmeid suurüritusi. „Üldine kasu on, et ametnikud saavad osaleda töögruppides ja neid juhtida ning saavad lõpuks aru, kuidas EL-i otsused sünnivad ja kuidas need mõjutavad meie tööstust,” täiendab Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum.
Energeetika ja prioriteedid
„Ühtsus tasakaalu kaudu,” kõlab Eesti eesistumise moto. Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul 16. mail 2018 selgitas peaminister Jüri Ratas, et see võtab kokku Eesti peamise ülesande. „Aitame Euroopal ühte hoida ja hoolitseme, et keegi ei tunneks ennast kõrvale- ega mahajäetuna,” ütles Ratas. Majanduse jaoks tähendab tasakaalu otsimist sotsiaalse ja keskkonnaga, kuid ka kõike, mida saab tähistada märksõnadega „avatud”, „vaba” ja „piiriülene”. Samas peetakse oluliseks aidata Euroopa Liidu ühisturul ladusamalt toimida ja panustada ühendatud energiaturgu.
Riik on teinud head tööd
Vare tõdeb, et energeetikas on Eesti eesistumise aegsed suunad ja prioriteedid enam-vähem vajalikul tasemel paigas ja riik on teinud head tööd.
„Meie sektoris ehk energeetikas on põhilise teemana käsitlemisel puhta energia pakett, millest enim tähelepanu saab elektrituru disain. Samas, olles realistid, siis peale liikmesriikide seisukohtade ja dokumendi teksti redigeerimise kõnealuses ajaraamistikus rohkem ei saavutata. Riikidel on väga erinevad arusaamad neis teemades ning protsess lõpliku tulemuse saavutamiseks võtab aega aastaid. Ka niinimetatud energialiidu teema kestab veel aastaid enne tulemuseni jõudmist ning eesistumine neid protsesse ei kiirenda,” arutleb Vare.
„Euroopa energiasüsteem peab muutuma arukamaks, puhtamaks ja soodsamaks,” ütles peaminister. „Alates juulist on meie vedada mahukas puhta energia pakett, mis tegeleb energialiidu kõigi olulisemate tahkudega. Taastuvenergia, elektrituru toimimise ja energiasäästu teemadel kokku leppida pole lihtne, kuid me vajame kiireid lahendusi.”
Vare leiab, et energeetikas tuleb pöörata tähelepanu omamaise ressursi energeetilisele väärindamisele ning riigi energiajulgeolekule ja elektrisüsteemi varustuskindlusele. „Taastuvenergeetikas peaksime jõudma toetusskeemide kaotamisele ning muutuma turupõhiseks. Rõhku tuleb panna tehnoloogia arendamisele, mitte energiatootmise toetamisele. Olemasolevad toetusskeemid peaksid põhinema vähempakkumistel ning olema tehnoloogianeutraalsed. Samuti tuleks EL-is reguleerida elektrikaubandus kolmandate riikidega, näiteks Venemaaga,” räägib Vare.
Desünkroniseerimine Venemaast
Poliitikud on deklareerinud olulise suurprojektina desünkroniseerimist ehk Eesti energiasüsteemi lahutamist Venemaa Föderatsiooni omast ja täielikku ühendamist Euroopaga.
Eesistumise eesmärk peaks olema ka tähelepanu pööramine rumalatele poliitikatele
Vare hinnangu järgi on aga desünkroniseerimine poliitiline agenda, mille majandusliku mõttega sisustamine ei ole veel selge ehk sellekohase tegevuse tagajärg võib olla konkurentsivõimetu elektrisüsteemi omamine. „Kesk-Euroopaga või Põhjamaadega ühendamine on suhteliselt keeruline või isegi poliitiliselt võimatu. Balti riikide talitlus energiasaarena on oma võimekuselt jätkusuutlikult ebatõenäoline. Kindlasti toob desünkroniseerimine kaasa hinnasurve võrgutasudele ja seeläbi Eesti konkurentsivõimele,” nendib Vare.
„Poliitika ei suuda muuta füüsikaseaduste toimimist ning energeetika kahjuks baseerub reaalsetel seaduspärasustel ehk pragmaatika ning reaalsus on siin märksõnadeks. Eesti ei ole nii rikas, et lubada endale eksperimente.” Ta lisab, et Eesti eesistumise eesmärk peaks olema ka tähelepanu pööramine rumalatele poliitikatele ja nende rakendamise ebamõistlikkusele.
Ringmajandus ja kliimapoliitika
Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum leiab, et otsest kasu eesistumisest Eesti tööstusele vaevalt et sünnib, seda enam, et Eesti ei mõjuta EL-i Nõukogus otsuseid. Meybaum lisab, et tööstuse erialaliitude käest pole eesistumise teemade kohta ka küsitud, kuidas saaks eesistumine olla Eesti tööstusele kasulik.
Keemiatööstuse ettevõtete jaoks on üks Euroopa Liiduga seotud prioriteete EL-i tööstuspoliitika, kuid Meybaum tõdeb, et Eesti riigil tundub puuduvat selle vastu sügavam huvi. Kuid ta lisab, et ka näiteks Euroopa Komisjon ei pea eraldi tööstuspoliitikat vajalikuks, kuna tööstus on niigi olemas, samas on liikmesriigid avaldanud Komisjonile survet tööstuse renessanssiks. Keemiatööstuse prioriteetide hulka kuuluvad veel heitmekaubandus ja Euroopa kemikaalimäärus REACH Refit. Esimese uuendamine võib aset leida Eesti eesistumise ajal.
Vare täiendab, et heitmekaubanduse reform on sisuliselt heaks kiidetud ning selle muutmiseks puudub võimalus. „Sisuliselt tehakse kliima- ja energiapoliitikat Brüsselis ning selle mõjutamine formaalselt läbi poliitikute on suhteliselt ebatõenäoline,” nendib Vare.
Riigi ja keemiatööstuse prioriteedid kattuvad jäätmedirektiivi ja ringmajanduse vallas. Siin on Eestil Meybaumi hinnangu tõesti võimalik midagi ära teha. Samas tõdeb ta, et erinevalt keemiatööstuse ettevõtetest ei ole mikroplastid Eesti riigi jaoks prioriteediks, kuigi me asume mere ääres, kus need võivad probleem olla.
Töö mitmel rindel
„Positiivne seoses eesistumisega on see, et meie Brüsseli alaline esindus on suurenenud, paranenud on töövõime ja minnakse tööstust puudutavate teemadega süvitsi,” nimetab Meybaum. „Tegelikult on meie alaline esindus kogu aeg tubli olnud. Meie saame neid omakorda aidata know how’ga meie Brüsseli katusorganisatsioonide kaudu. Töö ja ettevalmistused käivad. Initsiatiiv on meiepoolne Brüsseli keemiatööstuse katusorganisatsiooni CEFIC kaudu.” Eesti on eesistumise ajaks deklareerinud neli prioriteeti: avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa, turvaline ja kaitstud Euroopa, digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine ning kaasav ja kestlik Euroopa.
Vare leiab, et esimese prioriteedi puhul peaks Eesti suutma pöörata tähelepanu sellele, et EL-i majandus konkureerib Ameerika ja Aasia majandusega ehk me ei ela mullis ning eriti puudutab see kliimapoliitikat. „Turvalisuse valdkonnas peaks riik julgema kaitsta ka oma keelt ja kultuuri,” märgib Vare. Digitaalsusest rääkides toob ta välja, et energeetikas on Eesti vägagi digitaalne, olles kasutusele võtnud nutiarvestid, tarkvõrgu lahendused jms. Kaasamise teema puhul peaks riik Vare hinnangul julgemalt välja tooma Eesti iseärasused ning neid kaitsma.
Üks Eesti tööstuse jaoks positiivne eesistumisega seotud sündmus seisab peagi ees – 19. juulil 2018 on 28 liikmesriigi tööstusministrite nõunikud Ida-Virumaal Viru Keemia Grupis. „Saame anda ülevaate põlevkivitööstusest,” ütleb Meybaum.
