Konverents „Industry 4.0 praktikas“ toimub tänavu esmakordselt virtuaalselt. Kuid nagu varasematelgi konverentsidel, on ka nüüd esinejaid nii Eestist kui ka piiri tagant ja päevakava on põnevaid teemasid täis.
Arvestades koroonaviirusest põhjustatud olukorda, keskenduvad paljud esinejad arutelule, kuidas tööstusettevõtted on olukorraga kohanenud ja millised on võimalikud edasised arengud nii Eestis kui ka mujal.
Üks konverentsi esinejatest, AS-i Chemi-Pharm tegevjuht Kristo Timberg kirjeldab 28. mail kuulajatele seda, kuidas ettevõte kriisiga toime tuli. Kriis algas nende jaoks peaaegu päeva pealt, kui ühel hetkel tuli klientidelt tellimusi mahus, mida muidu oodati poole aasta jooksul. „Hetkega lülitusime täielikult käsijuhtimisele ja igasugune tavapärane äriloogika lendas aknast välja. Tegime kohe algusest peale endale selgeks, et kõigile kõike me tarnida ei suuda ja peame hakkama valikuid tegema ja prioriteete seadma, eriti kuna tunnetasime enda vastutust ühiskonnas ja regioonis, olles üks peamisi desinfektsioonivahendite tootjaid,“ kirjeldas Timberg.
Chemi-Pharm seadis sisse prioriteedid, et eelisjärjekorras tarnitakse haiglatele, siis ülejäänud meditsiiniasutustele, edasimüüjatele, jaevõrkudele ja ülejäänud klientidele. „Aga ka niimoodi tegutsedes pidime iga päev hoidma kätt pulsil, et kellele mis tooteid mis koguses sel hetkel päriselt vaja on. Sellises rütmis kulges meie jaoks töö umbes kuu aega.
Hakkasime kohe tootmismahtusid suurendama ja mõne nädalaga tõstsime need kriisieelse ajaga võrreldes kolmekordseks ja praeguseks juba viiekordseks.
Selline tempo ja mahud on muutunud meie jaoks juba uueks normaalsuseks, aga nii kiiresti kasvamine käib läbi valude ja probleemide,“ mainis Timberg.
Tema sõnul oli digitaliseeritus väga olulisel kohal nii muutuvates oludes navigeerimisel. „Varem ei paistnud paljude süsteemide kasutegur nii selgelt välja, aga kriisi sattudes olid need süsteemid lausa eelduseks, et kiiresti erinevate osakondade vahel infot liigutada, otsuseid teha ning tegevusi planeerida ja jälgida. Raske on ette kujutada, et oleksime suutnud samasuguse äkilise kiirenduse teisiti läbi teha,“ kinnitas Timberg.
Ta lisas, et digitaliseerimise ja automatiseerimisega jätkatakse kiiremas tempos kui varem. „Oleme märkimisväärselt suurendanud oma meeskonda ja kompetentse, investeerinud uutesse tootmisseadmetesse. Ka parandame vigu, mis tulid välja olemasolevates süsteemides ja juurutame uusi lahendusi,“ mainis Kristo Timberg, kes konverentsil räägib ka Chemi-Pharmi tulevikuplaanidest.
Uus võimalus Euroopa tööstusele
Otto Richard Pukk, Incap Corporationi president
Alates Hiina-USA kaubandussõja algusest on tootmine hakanud Aasiast Euroopa poole tagasi kolima – see on oluline trend. Näeme seda elektroonikatööstuses selgelt, et potentsiaalsed kliendid tahavad tootmist lõppkliendile ja tootearendusele lähemale viia. Nüüd on küsimus, kuidas on Eesti selleks valmis? Paraku oleme väga halvasti valmis. Meil pole tööstuspoliitikat, samuti oleks kohapeal vaja nii tööjõudu kui ka infrastruktuuri, aga praegune valitsuskoalitsioon ei oota Eestisse võõrtööjõudu, samuti torpedeeritakse Rail Balticut. Nii lähebki Aasiast naasev tootmine mujale.
Mida teeme Incapis teistmoodi ja miks kasvame hoolimata keerulistest aegadest? Esmalt toon välja, et me teeme otsuseid kohapealsetes üksustes. Olen siiralt seda usku, et juhtimist ei saa tsentraliseerida – kui seda teed, tekitab see illusiooni kontrollist, aga see pole tegelikult kontroll. Suurettevõtted on tavaliselt väga tsentraliseeritud juhtimisega, aga kui 20 inimest kinnitavad ühte arvet, siis kõik eeldavad, et eelmine on ju kinnitanud, järelikult süvenes.
Incapi tegevuskasum on suurem kui sektoris keskmiselt. Miks? Meil pole paremad kliendid või kõrgemad hinnad, vaid tulemused on head seetõttu, et ajame äri teistmoodi, me pole tsentraliseeritud ja inimestel on väga suur otsustusõigus. Meie klient kohtub alati otsustajaga.
Kriisiks valmisolek ülikooli vaatenurgast
Renno Veinthal, TalTechi teadusprorektor
Töötleva tööstuse vaatenurgast on koroonakriis kaasa toonud kaks väljakutset.
- Tingituna karmidest piirangutest on senised rahvusvahelised tarneahelad mitmes osas katkenud. Kriis toob suure tõenäosusega kaasa märkimisväärseid ümberkorraldusi tarneahelates ning varustuskindluse tagamiseks kolitakse vahepeal Aasiasse liikunud tootmisüksusi klientidele ja tarbijatele lähemale.
- Kriisi käigus ilmnes, et ka riigid, millel on arenenud tarneahelad ja arvestatav omamaine tootmisvõimekus, olid siiski suures hädas. Nad ei suutnud nõutud kiirusega ja mahus varustada meditsiinisüsteemi kõige vajalikuga.
Eeltoodu paneb küsima, kas ja mida riigid (sh Eesti) peaks edaspidi teisiti tegema või arvestama, tagamaks paremat varustuskindlust? Räägin konverentsil kriisiks valmisolekust ülikooli vaatenurgast. Kuivõrd on meie varasemad otsused digitaalseks asjaajamiseks ja e-õppeks andnud meile vahendeid selle olukorraga toimetulemiseks?
TalTechi teadus- ja arendustegevuslik potentsiaal leidis ja leiab rakendamist paljudes haiguspuhangu ja sellega kaasneva majanduskriisi leevendamiseks ette võetud tegevustes.
Käsitlen konkreetseid arendustööde näiteid elektroonika, materjaliteaduse, kiirvalmistustehnoloogiate, andmeteaduse, robootika jmt valdkondades. Kriis paneb nii mitmedki ettevõtted väga keerulisse olukorda, kuid samas loob ka see kriis sarnaselt varasematele uued arenguvõimalused neile, kes oskavad uue olukorra oma kasuks tööle panna.
Hea teada
Mis, kus ja millal toimub?
Tööstuse digitaliseerimise virtuaalkonverents „Industry 4.0 praktikas” leiab aset 28. mail 2020 virtuaalsündmuste platvormil Worksup.
Kes saavad osaleda?
Konverents on eeskätt mõeldud tööstus- ja IKT-sektori ning kõrgkoolide esindajatele ja tööstustemaatikat kureerivatele tippametnikele. Osalemine on tasuta, kuid kindlasti tuleb eelnevalt registreeruda. Lisainfo: https://industry40.ee.
Kes esinevad ja mis teemal?
- Lufthansa Industry Solution andmeanalüütika, tehisintellekti ja plokiahela tehnoloogia divisjoni direktor dr Lars Schwabe räägib, kuidas välismaised tööstusettevõtted on kriisiga kohanenud ja millised on nende plaanid edaspidiseks.
- Leedu inseneritööstuste liidu LINPRA president Tomas Jaskelevičius jagab Leedu ettevõtete kogemusi.
- Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimees Otto Richard Pukk ja Chemi-Pharmi tegevjuht Kristo Timberg arutlevad, milline saab olema Eesti tööstusettevõtete lähitulevik ja milline roll on selles digitehnoloogial.
- Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi tutvustab innovatsiooni, digitaliseerimise ning kriisist väljumise abimeetmeid.
- Ülikoolide ja ettevõtete koostööst räägivad Aalto Ülikooli inseneriteaduskonna juhataja Jouni Partanen, TalTechi teadusprorektor Renno Veinthal ja Chalmersi Tehnoloogiaülikooli professor Johan Stahre.
- Konverentsi avasõnad ütleb TalTechi rektor Jaak Aaviksoo.
Kes korraldavad?
Peakorraldajad on EAS, TalTech ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL). Partnerid on juhtivad tehnoloogiafirmad ja vastutav korraldaja konverentsiagentuur Confent.
TööstusESTi artiklis “Digitaliseerisime digitaliseerimise konverentsi” annab konverentsikorraldaja Confent juht Endrik Randoja ülevaate, kuidas Industry 4.0 praktikas pilve kolis. Konverentsil esineva väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Raul Siemiga intervjuud saab lugeda “Raul Siem: tööstussektor peab muutuma paindlikumaks“.
