Tööstusrobootika ja digitaliseerimise ekspert Jüri Riives on seisukohal, et väikeste ja keskmiste ettevõtete tootmise tulemuslikkust saaks tõsta, kui senisest rohkem kasutada digitaliseerimist ja automatiseerimist.
„Ressursside hinnad on märgatavalt kallinenud ja samas on konkurents rahvusvaheliselt suurenenud. Efektiivsusel on oluline roll ettevõttes. Efektiivsusele aitavad oluliselt kaasa digitaliseerimine, automatiseerimine ja paindlikkus. Neid kolme meetodit võiksid ettevõtted ja reeglina ka peaksid kasutama, et toota tulemuslikumalt,“ kinnitas Tallinna Tehnikaülikooli professor Riives.
Tema sõnul on need eelmainitud tegevused otstarbekad pea kõikidele ettevõtetele, küsimus on ainult nende ulatuses, kasutatavates tehnoloogiates ja süsteemide keerukuses. „Digitaliseerida võib kõiki ettevõtte protsesse – olgu selleks siis turundus, müük, tootmine, tehnoloogiline ettevalmistus või ostutegevus,“ loetles Riives.
Võimaluste lisamisest sõltub maksumus
Digitaliseerimise konsultatsioonidele tulevad ettevõtete juhid Riivese sõnul esmalt küsimusega, millised digisüsteemid on ettevõttele otstarbekad, milliseid tehnoloogiaid tuleks kasutada ja milliseid väärtusahela protsesse tuleks eelisjärjekorras digitaliseerida ja millises ulatuses.
„Need on igati loogilised küsimused. Sest ettevõtte juhtkond peab teadma, kas, miks ja kui palju on vaja rakendada erinevaid digitaliseerimise tehnikaid. Nii saadakse vastus ka küsimusele – palju see maksma läheb,“ julgustab Riives ettevõtte juhte teemaga tegelema.
Ressursside planeerimiseks on kasutusel palju erinevaid süsteeme, mida tuntakse ühise lühendina ERP (Enterprise Resource Planning). Riivese sõnul võib ühe sellise ERP-i maksumus olla 3000–5000 eurot, samas ERP-i palju suuremate ja laiendatud võimalustega versioon võib maksta juba 80 000 või rohkemgi eurot.
„Millised on erinevate digitaliseerimise tehnikate võimalused ja kui palju need erinevad rakendusvõimalused sobiksid ühele või teist tüüpi ettevõttele, sealt tuleb välja ka vastus nende kasutamisotstarbekuse kohta ning ilmneb ka see, mis see võib ettevõttele maksma minna,“ selgitab ta. „Erinevaid digitaliseerimise lahendusi on palju. Võtame näiteks automatiseeritud kvaliteedikontrolli. Nagu ettevõtete digivõimekuse analüüsid on näidanud, see teema Eesti ettevõtetes eriti laialdaselt rakendatud ei ole.“
Muutuste algatamiseks peavad ettevõtted esmalt otsima vastuse küsimusele, kas neil läheb vaja automatiseeritud kontrolli või mitte? Ja kui läheb vaja, siis kui kõrgel tasemel on seda vaja? Teataval määral pakub vastust ettevõtte digivõimekuse analüüs.
„Seejärel peavad ettevõtted endalt küsima, kas neile piisab sellest, et neil on digitaalsed mõõtevahendid või peavad olema mõõtemasinad ja edasiselt ka digitaalsed andmeanalüüsi süsteemid,“ märgib Jüri Riives.
Süsteemi saab luua vajaduspõhiselt
Siinjuures tuleb jälgida, et ettevõte ennast üle oma vajaduste ei digitaliseeriks. Ühtepidi oleks see ettevõttele põhjendamatult keerukas ja kulukas, samas aga kui digitaliseeritakse ja automatiseeritakse allapoole ettevõtte vajadusi, siis ei saavutata reeglina vajalikku tootlikkust ja efektiivsust. Ettevõttel on kõrged ressursikulud, madala tootlikkusega ja ebapiisava kvaliteediga on keeruline olla konkurentsivõimeline.
Riives ütleb, et tänapäeval on põhimõtteliselt võimalik kõiki ettevõtte väärtusahela protsesse digitaliseerida – tuleb vaid määrata õige järjekord ja otstarbekas ulatus. Samamoodi saab digitaliseerida tulemuste hindamist (MES – Manufacturing Execution System) – saamaks teada, kas ettevõte toimetab tulemuslikult läbi erinevate võtmetulemusnäitajate.
Nii toob Riives välja, et digitaliseerimise ja automatiseerimise lahendused on oma keerukuselt väga erinevad. Pakkujaid on palju. Osa on valmislahendused, sageli tuleb realiseerida süsteem kohapeal, nn rätseplahendusena. Seetõttu on ettevõttele väga oluline aru saada tegelikest vajadustest ja funktsionaalsustest.
Nõnda jõuamegi taas ERP-i ja selle mitmekihilisuse juurde. „ERP-i koosseisu võib kuuluda baasmoodul, mis planeerib tootmist, sinna juurde võib olla liidestatud sisseostu- ja lao halduse moodulid,“ kinnitab Riives. „Reeglina on need omakorda integreeritud raamatupidamismooduliga. Kaasaegsed ERP-süsteemid töötavad koos MES-i lahendustega. Kõikides digilahendustes vajaduspõhiselt orienteerumine on küll keeruline, aga ka vajalik, et ettevõte saaks ja suudaks teha õigeid otsuseid.“
