Kuigi kaugemas tulevikus nähakse ka kaugkütte elektrifitseerimist, olgu siis elektrikatelde või soojuspumpade näol, jääb lähemal kümnendil selles energiatootmise valdkonnas ikkagi domineerima hakkpuit ja selle kombineerimine põlevkiviõli või gaasiga.
Kaugküttes kasutatavate tulevikukütuste osas on asjad praegu veel ebaselged, ennekõike puudutab see biokütuse ehk valdavalt hakkpuidu kasutamist.
Nii soovib kliimaeesmärkide täitmist jälgiv Euroopa Komisjon Eestilt konkreetseid vastuseid, kas metsast pärineva biomassi kasutamine energeetikas on vastavuses rohepöörde vaimuga ning kas hakkpuidu kasutamine katlamajade kütteks võimaldab muuta maakasutuse, selle muutuse ja metsanduse sektori (LULUCF) kasvuhoonegaaside sidujaks.
Sellest tingituna peavad mitmed energeetikavaldkonna spetsialistid praegu täiesti uute biokütustel baseeruvate katlamajade rajamist tulevikuvaates juba kaunikesti riskantseks ettevõtmiseks. Pigem renoveeritakse ja täiustatakse olemasolevaid.
Siiski, ettevõtted, kes praegu kaugkütteturul opereerivad, loodavad, et hakkpuit peab kütusena veel vähemalt lähema kümnendi vältel konkurentsis vastu, sest tegemist on ikkagi kohaliku, suhteliselt soodsa hinnaga ja põhimõtteliselt ka taastuva kütusega.
Lõuna-Eestis kaugküttega tegeleva AS-i Danpower Eesti energeetika valdkonna juht Jan Mustjõgi on seda meelt, et praegu pole hakkpuidule vähemalt enamikes kaugküttevõrkudes head alternatiivi.
Maakohas pole puiduhakkele head aseainet
Eriti puudutab see maakohtades opereerivaid ettevõtteid, samas, kui Tallinnas ja Harjumaal on mänguruumi rohkem. Nii on Tallinnas lisaks biokütustele ja maagaasile kasutusel ka soojuspumpadega kütmine, peagi on seal valmimas ka esimene elektrikatel.
„Väikelinnade kaugküttes, ka kütte hinna mõistes, on praegu kõige optimaalsem kasutada kütusena ikkagi hakkpuitu. Seda enam, et peame hinna kooskõlastama konkurentsiametiga ja seetõttu me ei saa investeerida n-ö põhjendamatult kallitesse tehnoloogiatesse,” kirjeldab Jan Mustjõgi kaugkütte olukorda maapiirkondades. „Puit on sellisel juhul väga õige lahendus ja usun, et see jääb nii veel mõneks ajaks. Lõuna-Eestis on hakkpuidu kättesaadavus praegu normaalne. Viimastel aastatel keris küll hind erinevatel põhjustel ülespoole ja see oli üsna valus taluda. Aga defitsiiti pole tunnetanud. Eks hind panebki rattad käima – kui oled valmis teatud hinda maksma, siis sa ka saad, mida vaja.”
Kõrvuti puiduküttega kasutab Danpower Võru linna kaugkütte reservkateldes põlevkiviõli, seda siis eriti külmade ilmade korral tipunõudluste katteks. Viimasel ajal pole seda kuigi palju vaja läinud, nii toodeti mullu Võrus üle 97,1% soojusest ikkagi puidukütusest.
Kui maapiirkonna kaugkütet silmas pidada, siis üks võimalus võiks Jan Mustjõgi hinnangul olla biogaasi kasutamine. On ju Saksamaa energeetikaettevõte Danpower oma kodumaal kõvasti arendanud biogaasijaamu ja biogaasil põhinevat tsentraalset küttesüsteemi, mistõttu kogemused selles vallas on firmas olemas. Praegu meil Eestis aga kaugkütte vajadustele piisavas koguses biogaasi ei toodeta, saati on riiklikuks eelistuseks kasutada biometaani ennekõike transpordikütusena.
Tulemas võivad olla uued kütused ja tehnoloogiad
Maasoojuse kasutamine võib sõltuda piirkonnast, sest igal pool ei ole maapõue kätketud jääksoojust selle jaoks piisavalt. Samuti on soojuspumpade rakendamiseks vajalikud investeeringud küllaltki kallid, sama kehtib elektrikatelde installeerimise kohta.
Otseselt Jan Mustjõgi ei pelga, et poliitikutest otsustajad võiksid kaugküttefirmad n-ö üleöö mingite kaalukate otsuste või kannapöörete vajalikkuse ette seada. Ent ta möönab, et seadusloomes esineb viimasel ajal tõepoolest sagedasi äkilisevõitu meelemuutusi, mis ettevõtjate investeerimiskindlust kahandavad.
Väikesel soojatootjal on elektriturul raske konkureerida
Katlamajadel on põhimõtteliselt olemas potentsiaal koos soojusega toota ka elektrit ning mitmetel soojatootjatel ongi kasutuses elektri ja soojuse koostootmisjaamad. Eesti erinevates lokaalvõrkudes võiks ideaalis sellega kaasneda ka lokaalse elektrivarustuse tagamine juhuks, kui n-ö suures võrgus on toimunud mingi rike.
Jan Mustjõgi selgitab, et nii lihtne see siiski ei ole, sest näiteks Võrus Danpoweri kasutada olev elektritootmise potentsiaal ei oleks piisav näiteks elektrikatkestuse ajal terves linnas elektrisüsteemi toimivana hoida.
„Sellisel optimeeritud moel kõigile elektri tagamine, kus ka kõik soojus maha müüakse, ei ole võimalik. Suvel, kui elektri hind on all ja ka köetakse vähem, ei oleks see üldse mõeldav,” selgitab ta. „Me oleme koostootmisjaamade rajamise majanduslikku otstarbekust kalkuleerinud, aga need projektid on taandunud. Esiteks kaasneb koostootmisega oluliselt suurem investeeringumaht kui tavalise soojaveekatlaga, teiseks on praegu keeruline näha, et Võru piirkonda ilma toetusmeetmeteta rajatud koostootmisjaam oma eluea jooksul tasuvaks osutuks.”
Ta nendib, et volatiilsus elektriturul üha suureneb, mistõttu elektri hinna osas on järjest keerulisem mingeid prognoose teha. Oma roll on selles hooajati võrku lisanduval üha suuremal rohelise elektri kogusel.
Samas kinnitab Mustjõgi, et kvaliteetse kaugkütte tagamisel on oluline roll ka kvaliteetsel elektriühendusel. Kui näiteks Võrus peaks toimuma üleüldine elektrikatkestus, siis Danpoweril on olemas võimekus soojust tavapärases koguses väljastada.
Katlad suudetakse elus hoida ja soojust võrku anda tänu diiselgeneraatoritele, iseasi, kas kõik tarbijad on võimelised seda soojust vastu võtma. See sõltub sellest, millised süsteemid tarbimiskohas olemas on.
„Vanades süsteemides, kus hoonetel ei ole n-ö oma lokaalset kütteringi koos pumpadega, jookseb meie katlast tulev trassivesi läbi ning seal ei tohiks probleeme tekkida,” räägib Mustjõgi. „Renoveeritud hoonetesse on aga rajatud soojussõlmed koos hoone kütteringiga ja kui seal elektrit pole, et oma hoone ringluspumpasid töös hoida, siis nendel võib küll juhtuda, et tsentraalse sooja kättesaamine on raskendatud.”
Samas märgib ta, et vanade süsteemidega on ka omajagu probleeme, alustades sellest, et igasuguste riskide hulk on suurem, lõpetades sellega, et süsteemi temperatuuriparameetrid pole sellisel juhul optimaalsed. Lisaks, tarbija seisukohalt on uuendatud küttesüsteemiga võimalik hoone sisekliimat paremini reguleerida.
Elektriturul toimuvat jälgitakse Danpoweris küll, ent Jan Mustjõgi sõnul otsust investeerimiseks ja elektriturule sisenemiseks tehtud ei ole. Tema sõnul piirkondlikule elektrivarustusele see suurt midagi kaasa ei aitaks, sest elekter läheks niikuinii ühtsesse võrku.
KOMMENTAAR: Hakkpuit domineerib kaugküttes kindlasti veel lähema kümne aasta vältel
Juhan Aguraiuja, Adveni Baltikumi juht
Esmalt sõltub uute küttelahenduste rakendamine sellest, millises olukorras on konkreetne kaugküttevõrk. Meil on üksikuid võrke, mis kasutavad ainult maagaasi. Seal tuleks alustada üleminekut biokütustele.
Enamik Eesti kaugküttevõrke kasutavadki biokütuseid, enamasti hakkpuitu. Adven kasutab näiteks 85% ulatuses biokütuseid. Seega sisuliselt räägime 15%-st ja seal on tõesti keeruline leida mingit muud lahendust, mis kliendi jaoks hinda ei tõstaks.
Põhjamaades, kus elektri hind on Eesti võrgupiirkonnast madalam, on tänu sellele hakatud õli- ja gaasikatlaid elektrikatelde vastu välja vahetama. On veel vara öelda, mis saab tulevikus hakkpuidust.
Arvan, et see jääb arvestatavaks baaskütuseks veel vähemalt lähema kümne aasta jooksul.
Meie praegune eeldus põhineb sellel, et baaskoormuse katame ikkagi tahkekütustega – hakkpuit, puidujäätmed, jäätmekütus. Sellel on ka majanduslik põhjendus, sest niikaua, kuni olemasolevad seadmed on töökorras, pole ju mõtet hakata neid kinni panema või millegi muu vastu välja vahetama.
Pigem on küsimus selles, kas pärast aastat 2030 enam keegi uut biokütustel põhinevat katlamaja ehitab.
