Millised on tänapäevase energeetika suurimad väljakutsed? Mõtteid jagab Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi uus juht Mart Landsberg.
Tänapäevane energeetika seisab mitmete väljakutsete ees, Landsberg toob siinkohal välja kolm suuremat teemavaldkonda.
Koolitamine
Ta märgib, et esiteks on meil vaja rohkem energeetikuid. „Selleks tuleb koolitada senisest rohkem spetsialiste, kes suudaksid kaasa aidata kiiresti muutuva ja üha olulisemaks muutuva energeetikavaldkonna heale käekäigule,“ räägib Landsberg. „Peame koos pingutama, et tuua meie valdkonda rohkem õppureid, pakkuma neile tipptasemel haridust kuni magistrikraadi omandamiseni.“
Ta leiab, et selle kõige saavutamiseks on vaja kogu võrgustiku ühist pingutust – koolisüsteemis peavad humanitaar- ja reaalained leidma parema tasakaalu, tarvis on motiveeritud inimesi, kes õpetavad.
Suund paika
Teise teemana toob Mart Landsberg välja vajaduse seada siht, kuhu Eesti energeetikavaldkond suundub, kusjuures on tarvis otsustada, kuhu panustatakse ehk kust peaks meie energia tulevikus tulema, et see oleks nii taskukohane, varustuskindel kui puhas. Keeruline on eesmärke seada, kui tulevikusuundumuste osas valitseb teadmatus. „Praegu tehakse investeerimisotsused toetustega arvestades, samas ei ole toetusmeetmed Euroopa riikides ühtlustatud,“ räägib ta. „Kokkuvõttes tekivad erinevatele energiaallikatele ja -tootjatele konkurentsieelised vastavalt sellele, millised toetusmeetmed kuskil avanevad, samuti tähendab see subsiidiumide näol ühiskonnale täiendavat koormust. Niisugune olukord loob turumoonutusi.“
Oluline innovatsioon
Kolmandaks tuleb arvestada, et tööstuse areng, inseneeria ja innovatsioon on tihedalt seotud.
„Innovatsiooni tuleb soodustada, siis kasvab tervikuna ka Eesti rikkus,“ on Landsberg veendunud. „Lahendamist vajab küsimus, kuidas soodustada riigis majanduskasvu ehk see, milline roll on selles innovatsioonil ja kuidas saavad innovaatilised lahendused meie majanduskasvu veduriks. Kindlasti tegeletakse nende teemadega riiklikul tasandil, aga lisaks on vaja arendada dialoogi riigi, ettevõtluse ning ülikooli vahel.“
Seega peame mõtlema, kuidas soodustada seda, et uued ja innovaatilised tööstusettevõtted ja nutikad start-up-id just Eestisse koonduksid. „Euroopas levis mõte viia soodne tootmine Hiinasse ning see tundus esmapilgul hea idee, paraku on ahel tootearenduse ja tootmise vahel pikk ning kokkuvõttes on ka tootearendus ehk kõrgema lisandväärtusega töökoht sageli Hiinasse liikunud,“ arutleb Landsberg. „Nüüd on vaja seda suundumust muuta. Selleks on vaja teha koostööd, tootearendusse tuleb kaasata ka ülikoolid ja uurimisasutused, et toetada läbi innovatsiooni uusi lahendusi.“
Seega – ülikooli roll ühiskonnas on pädevate inseneride järelekasvu tagamine, energiamajanduses sellise keskkonna loomine, mis oleks atraktiivne uutele ja innovaatilistele ettevõtetele ning innovatsiooni vedamine energeetikavaldkonnas.
Hea teada
Õppekava käib ühiskonna vajadustega ühte jalga
- Tänapäevased elektrisüsteemid laienevad ja muutuvad keerukamaks ning energiatarbimine elektrifitseerub üha enam.
- Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika õppekava üliõpilased on kasvulava oma ala tippteadlastele, mistõttu võib eeldada, et suudetakse panustada Eesti ühiskonda, luua innovaatilisi ettevõtteid ja kujundada energiapoliitikat. Tänu kõrgtasemel spetsialistidele ollakse asjalikuks partneriks ettevõtetele.
- Õppekava eesmärk on arendada ja tugevdada elektroenergeetika ja mehhatroonika alaseid erialateadmisi.
- Olulised on ka interdistsiplinaarseid inseneriteadmised – koostöös teiste inseneriteaduse instituutidega saab luua uusi lähenemisnurki ning seeläbi veelgi soodustada innovatsiooni, mis tekib erinevate ideede ja teadmiste kombineerimisel.
Allikas: Mart Landsberg, TalTech
Mart Landsberg
- Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi uus juht Mart Landsberg võttis teatepulga üle selle kauaaegselt juhilt Ivo Palult.
- Mart Landsberg on omandanud TalTechis energeetikaalase kõrghariduse, milles tal on filosoofiadoktori kraad. Tallinna Tehnikaülikooliga seob uut juhti varasemast ka töö valdkonna õppeaine lektorina ning magistri- ja doktoritööde juhendajana, lisaks on ta osalenud magistritööde kaitsmiskomisjonis.
- Tal on pikk töökogemus Eleringist, kus ta aastate vältel tegeles nii elektrisüsteemi juhtimise, elektrivõrkude pikaajalise planeerimise, varade haldamise kui suurte ehitusprojektide juhtimisega. Muu hulgas on ta vastutanud elektri- ja gaasivõrkude ühendsüsteemihalduri loomise eest.
