• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Euroopa digikümnend: komisjon võtab kursi Euroopa digivõimekuse suurendamisele 2030. aastaks

autor: EESTI INFOTEHNOLOOGIA JA TELEKOMMUNIKATSIOONI LIIT
märts 2021
Kategooria: Euroopa Liit
Euroopa digikümnend: komisjon võtab kursi Euroopa digivõimekuse suurendamisele 2030. aastaks. Foto: Pixabay

Foto: Pixabay

Euroopa Komisjon tutvustas oma tulevikuvisiooni ja eesmärki tagada Euroopas 2030. aastaks edukas digiüleminek, ning selle saavutamise viise. See on äärmiselt oluline ka kliimaneutraalsele ja vastupidavale ringmajandusele üleminekuks.

Euroopa Liidu (EL) eesmärk on olla avatud ja ühendatud maailmas digitaalselt sõltumatu ning viia ellu digitaalpoliitikat, mis võimestab inimesi ja ettevõtjaid kasutama ära võimalusi, mida pakub inimkeskne, kestlik ja jõukam digitaalne tulevik. Samal ajal tuleb toime tulla haavatavuste ja sõltuvustega ning kiirendada investeeringuid

Tänane teatis on järg president von der Leyeni üleskutsele muuta järgmised aastad Euroopa digikümnendiks. Ühtlasi vastab see Euroopa Ülemkogu üleskutsele luua digikompass ning toetub komisjoni 2020. aasta veebruari digistrateegiale. Teatises tehakse ettepanek leppida kokku digipõhimõtetes, käivitada kiiresti olulised mitut riiki hõlmavad projektid ning koostada seadusandlik ettepanek, millega kehtestataks tugev juhtimisraamistik edusammude jälgimiseks – digikompass.

Euroopa digikompass

Komisjon teeb ettepaneku võtta kasutusele digikompass, et muuta ELi 2030. aasta digivaldkonna eesmärgid konkreetseks. Need eesmärgid jagunevad neljaks põhisuunaks.

1) Digioskustega elanikkond ja kõrge kvalifikatsiooniga digispetsialistid: aastaks 2030 peaks vähemalt 80% kõigist täiskasvanutest omama elementaarseid digioskusi, ELis peaks töötama 20 miljonit IKT spetsialisti ja naisi peaks nende hulgas rohkem olema.

2) Turvaline, toimiv ja kestlik digitaristu: aastaks 2030 peaks kõigil ELi kodumajapidamistel olema gigabitiühendus ja kõik asustatud alad peaksid olema kaetud 5G-võrguga. Euroopa tipptasemel säästlike pooljuhtide toodang peaks moodustama 20% maailma toodangust. ELis tuleks kasutusele võtta 10 000 kliimaneutraalset ja üliturvalist võrgu servasõlme ning Euroopa peaks saama oma esimese kvantarvuti.

3) Ettevõtjate digiüleminek: aastaks 2030 peaksid kolm ettevõtet neljast kasutama pilvandmetöötluse teenuseid, suurandmeid ja tehisintellekti, rohkem kui 90% VKEdest peaks saavutama vähemalt elementaarse digimahukuse ja ELi nn ükssarvikute arv peaks kahekordistuma.

4) Avalike teenuste digiteerimine: aastaks 2030 peaksid kõik peamised avalikud teenused olema veebis kättesaadavad, kõigil kodanikel peaks olema juurdepääs oma e-tervise andmetele ja 80% kodanikest peaks kasutama e-identimise lahendust.

Kompassiga nähakse ette tugev ühine juhtimine koos liikmesriikidega. Juhtimisstruktuur põhineb jälgimissüsteemil, mis hõlmab aastaaruandeid, milles kasutatakse fooritulede põhimõtet. Eesmärgid pannakse kirja poliitikaprogrammi, mis lepitakse kokku Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.

Mitut riiki hõlmavad projektid

Selleks et vähendada veelgi puudujääke ELi kriitilise tähtsusega võimekuses, hõlbustab komisjon mitut riiki hõlmavate projektide kiiret käivitamist, kombineerides ELi eelarvest tehtavaid ning liikmesriikide ja tööstusharu enda investeeringuid, toetudes seejuures taaste- ja vastupidavusrahastule ning muudele ELi rahastamisvahenditele. Liikmesriigid on oma taaste- ja vastupidavuskavades eraldanud vähemalt 20% digivaldkonna prioriteetidele. Võimalikud mitut riiki hõlmavad projektid on muu hulgas üleeuroopaline ühendatud andmetöötlustaristu, järgmise põlvkonna väikese energiatarbega usaldusväärsete protsessorite kavandamine ja kasutuselevõtt ja ühendatud haldusasutused.

Eurooplaste digiõigused ja -põhimõtted

Digivaldkonna inimkeskse tegutsemisviisi südames on ELi õigused ja väärtused. Need peaksid veebiruumis täielikult kehtima täpselt samamoodi nagu päris maailmas. Seepärast teeb komisjon ettepaneku töötada välja digipõhimõtete raamistik ja tagada, et veebis saaks kasutada kõiki õigusi, mis kehtivad väljaspool veebi. Digipõhimõtted on näiteks juurdepääs kvaliteetsetele ühendustele, piisavatele digioskustele, avalikele teenustele ning õiglastele ja mittediskrimineerivatele veebiteenustele. Neid põhimõtteid kavatsetakse arutada laiema ühiskondliku arutelu käigus ja need võidakse sätestada Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni deklaratsioonis. Deklaratsioon tugineks Euroopa sotsiaalõiguste sambale ja täiendaks seda. Lisaks teeb komisjon ettepaneku vaadelda iga-aastases Eurobaromeetri uuringus seda, kas eurooplased usuvad, et nende digitaalõigused on tagatud.

Digitaalne Euroopa maailmas

Digiüleminekuga on seotud üleilmsed raskused. EL teeb tööd, et edendada oma positiivset ja inimkeskset digitaalarengu tegevuskava rahvusvaheliste organisatsioonide sees ja tugevate rahvusvaheliste digipartnerluste kaudu. Kui kombineerida ELi siseinvesteeringud märkimisväärse rahastusega, mis on kättesaadav uute väliskoostöö rahastamisvahendite raames, saab EL teha ühiste üleilmsete eesmärkide saavutamiseks koostööd partneritega kogu maailmast. Komisjon on juba teinud ettepaneku luua uus ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu. Tänases teatises rõhutatakse seda, kui oluline on investeerida paremasse ühenduvusse ELi välispartneritega, näiteks digitaalse ühenduvuse fondi loomise kaudu.

Volinike kolleegiumi liikmete kommentaarid

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen märkis: „Euroopa on saanud ainulaadse võimaluse paremaks taastumiseks. Uue mitmeaastase eelarve ning taaste- ja vastupidavusrahastuga oleme kasutusele võtnud enneolematud vahendid digiüleminekusse investeerimiseks. Pandeemia on näidanud digitehnoloogia ja digioskuste tähtsust töös, õppimises ja ühiskonnaelus osalemises, ning ka seda, mida peame edaspidi paremini tegema. Peame sellest aastakümnest tegema Euroopa digikümnendi, et kõik inimesed ja ettevõtjad pääseks juurde parimale, mida digimaailmal pakkuda on. Tänane digikompass annab meile selge pildi sellest, kuidas seda saavutada.“

Euroopa digiajastule vastavaks muutmise valdkonna juhtiv asepresident Margrethe Vestager sõnas: „Tänane dokument on kaasava protsessi algus. Koos Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja teiste sidusrühmadega töötame selle nimel, et Euroopast saaks just selline jõukas, enesekindel ja avatud partner, kes me ise tahame maailmas olla. Peame tagama selle, et me kõik saame täielikku kasu heaolust, mille kaasav digitaalühiskond meile loob.“

Siseturuvolinik Thierry Breton ütles: „Euroopa tervikuna peab tagama, et tema kodanikel ja ettevõtjatel on juurdepääs uusimale tehnoloogiale, mis muudab elu paremaks, turvalisemaks ja isegi keskkonnahoidlikumaks. Tehnoloogia kasutamine eeldab aga oskusi. Pandeemiajärgses maailmas kujundame üheskoos vastupidava ja digitaalselt suveräänse Euroopa. See ongi Euroopa digikümnend.“

Taust

Koroonaviiruse kriisi ajal on digitehnoloogia olnud äärmiselt oluline majandusliku ja ühiskondliku elu säilitamisel. See on peamine tegur edukas liikumises kestliku pandeemiajärgse majanduse ja ühiskonna suunas. Euroopa ettevõtjatel ja kodanikel on rohkem digivõimalusi, mis edendab vastupidavust ja vähendab sõltuvust igal tasandil tööstussektoritest üksikute tehnoloogivaldkondadeni. Euroopa lähenemine digiüleminekule on oluline ka ELi üleilmse mõjuvõimu seisukohast.

Komisjoni president Ursula von der Leyen kutsus oma 2020. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus Euroopat üles võtma digivaldkonnas suuremat juhtrolli ja looma selleks ühise 2030. aasta visiooni, mis põhineb selgetel eesmärkidel ja põhimõtetel, nagu üldine ühenduvus ning eraelu puutumatuse ja sõnavabaduse austamine. Euroopa Ülemkogu palus oma 2020. aasta oktoobri järeldustes komisjonil esitada tervikliku digikompassi, millega nähtaks ette ELi 2030. aasta ambitsioonid.

Taaste- ja vastupidavusrahastust kättesaadav ELi rahastus lubab liikmesriikidel teha edukaks digiüleminekuks vajalikku koostööd enneolematus ulatuses ja enneolematu intensiivsusega. Iga taaste- ja vastupidavusrahastu riikliku kava puhul on digivaldkonna kulutuste eesmärgiks seatud 20%. Sellega toetatakse 2021.–2027. aasta ELi eelarve digikomponenti.

Lisateave

Euroopa digikümnend – küsimused ja vastused
Euroopa digikümnend – faktid:
Teatis „Digikompass 2030: euroopalik tegutsemisviis digikümnendil“
Euroopa digikompass – poliitikavaldkonna lehekülg
Euroopa digituleviku kujundamise kohta

Komisjoni pressiteade 9.03.2021

Sildid: digitaliseerimineEuroopa LiitITL
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Praktilised digitaliseerimise seminarid: Millest alustada digistrateegia loomist?

Järgmine artikkel

VKG lõpetas kriisiaasta kasumiga

Seotud artiklid

TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech
Haridus

Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

20/03/2023
Limestone. Foto: Shutterstock
Mäetööstus

Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

10/03/2023
15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay
Sündmus

Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

08/03/2023
Finesta tegevjuht Heikki Mäki. Võõrtööjõuta ei saada hakkama kusagil Euroopas.
Tööjõud

Heikki Mäki: ebakindlust on palju ning võõrtööjõuta enam ei saa

09/02/2023
Järgmine artikkel
Viru Keemia Grupp lõpetas kriisiaasta kasumiga. Foto: VKG

VKG lõpetas kriisiaasta kasumiga

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!