Euroopa Komisjon tutvustas oma tulevikuvisiooni ja eesmärki tagada Euroopas 2030. aastaks edukas digiüleminek, ning selle saavutamise viise. See on äärmiselt oluline ka kliimaneutraalsele ja vastupidavale ringmajandusele üleminekuks.
Euroopa Liidu (EL) eesmärk on olla avatud ja ühendatud maailmas digitaalselt sõltumatu ning viia ellu digitaalpoliitikat, mis võimestab inimesi ja ettevõtjaid kasutama ära võimalusi, mida pakub inimkeskne, kestlik ja jõukam digitaalne tulevik. Samal ajal tuleb toime tulla haavatavuste ja sõltuvustega ning kiirendada investeeringuid
Tänane teatis on järg president von der Leyeni üleskutsele muuta järgmised aastad Euroopa digikümnendiks. Ühtlasi vastab see Euroopa Ülemkogu üleskutsele luua digikompass ning toetub komisjoni 2020. aasta veebruari digistrateegiale. Teatises tehakse ettepanek leppida kokku digipõhimõtetes, käivitada kiiresti olulised mitut riiki hõlmavad projektid ning koostada seadusandlik ettepanek, millega kehtestataks tugev juhtimisraamistik edusammude jälgimiseks – digikompass.
Euroopa digikompass
Komisjon teeb ettepaneku võtta kasutusele digikompass, et muuta ELi 2030. aasta digivaldkonna eesmärgid konkreetseks. Need eesmärgid jagunevad neljaks põhisuunaks.
1) Digioskustega elanikkond ja kõrge kvalifikatsiooniga digispetsialistid: aastaks 2030 peaks vähemalt 80% kõigist täiskasvanutest omama elementaarseid digioskusi, ELis peaks töötama 20 miljonit IKT spetsialisti ja naisi peaks nende hulgas rohkem olema.
2) Turvaline, toimiv ja kestlik digitaristu: aastaks 2030 peaks kõigil ELi kodumajapidamistel olema gigabitiühendus ja kõik asustatud alad peaksid olema kaetud 5G-võrguga. Euroopa tipptasemel säästlike pooljuhtide toodang peaks moodustama 20% maailma toodangust. ELis tuleks kasutusele võtta 10 000 kliimaneutraalset ja üliturvalist võrgu servasõlme ning Euroopa peaks saama oma esimese kvantarvuti.
3) Ettevõtjate digiüleminek: aastaks 2030 peaksid kolm ettevõtet neljast kasutama pilvandmetöötluse teenuseid, suurandmeid ja tehisintellekti, rohkem kui 90% VKEdest peaks saavutama vähemalt elementaarse digimahukuse ja ELi nn ükssarvikute arv peaks kahekordistuma.
4) Avalike teenuste digiteerimine: aastaks 2030 peaksid kõik peamised avalikud teenused olema veebis kättesaadavad, kõigil kodanikel peaks olema juurdepääs oma e-tervise andmetele ja 80% kodanikest peaks kasutama e-identimise lahendust.
Kompassiga nähakse ette tugev ühine juhtimine koos liikmesriikidega. Juhtimisstruktuur põhineb jälgimissüsteemil, mis hõlmab aastaaruandeid, milles kasutatakse fooritulede põhimõtet. Eesmärgid pannakse kirja poliitikaprogrammi, mis lepitakse kokku Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.
Mitut riiki hõlmavad projektid
Selleks et vähendada veelgi puudujääke ELi kriitilise tähtsusega võimekuses, hõlbustab komisjon mitut riiki hõlmavate projektide kiiret käivitamist, kombineerides ELi eelarvest tehtavaid ning liikmesriikide ja tööstusharu enda investeeringuid, toetudes seejuures taaste- ja vastupidavusrahastule ning muudele ELi rahastamisvahenditele. Liikmesriigid on oma taaste- ja vastupidavuskavades eraldanud vähemalt 20% digivaldkonna prioriteetidele. Võimalikud mitut riiki hõlmavad projektid on muu hulgas üleeuroopaline ühendatud andmetöötlustaristu, järgmise põlvkonna väikese energiatarbega usaldusväärsete protsessorite kavandamine ja kasutuselevõtt ja ühendatud haldusasutused.
Eurooplaste digiõigused ja -põhimõtted
Digivaldkonna inimkeskse tegutsemisviisi südames on ELi õigused ja väärtused. Need peaksid veebiruumis täielikult kehtima täpselt samamoodi nagu päris maailmas. Seepärast teeb komisjon ettepaneku töötada välja digipõhimõtete raamistik ja tagada, et veebis saaks kasutada kõiki õigusi, mis kehtivad väljaspool veebi. Digipõhimõtted on näiteks juurdepääs kvaliteetsetele ühendustele, piisavatele digioskustele, avalikele teenustele ning õiglastele ja mittediskrimineerivatele veebiteenustele. Neid põhimõtteid kavatsetakse arutada laiema ühiskondliku arutelu käigus ja need võidakse sätestada Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni deklaratsioonis. Deklaratsioon tugineks Euroopa sotsiaalõiguste sambale ja täiendaks seda. Lisaks teeb komisjon ettepaneku vaadelda iga-aastases Eurobaromeetri uuringus seda, kas eurooplased usuvad, et nende digitaalõigused on tagatud.
Digitaalne Euroopa maailmas
Digiüleminekuga on seotud üleilmsed raskused. EL teeb tööd, et edendada oma positiivset ja inimkeskset digitaalarengu tegevuskava rahvusvaheliste organisatsioonide sees ja tugevate rahvusvaheliste digipartnerluste kaudu. Kui kombineerida ELi siseinvesteeringud märkimisväärse rahastusega, mis on kättesaadav uute väliskoostöö rahastamisvahendite raames, saab EL teha ühiste üleilmsete eesmärkide saavutamiseks koostööd partneritega kogu maailmast. Komisjon on juba teinud ettepaneku luua uus ELi-USA kaubandus- ja tehnoloogianõukogu. Tänases teatises rõhutatakse seda, kui oluline on investeerida paremasse ühenduvusse ELi välispartneritega, näiteks digitaalse ühenduvuse fondi loomise kaudu.
Volinike kolleegiumi liikmete kommentaarid
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen märkis: „Euroopa on saanud ainulaadse võimaluse paremaks taastumiseks. Uue mitmeaastase eelarve ning taaste- ja vastupidavusrahastuga oleme kasutusele võtnud enneolematud vahendid digiüleminekusse investeerimiseks. Pandeemia on näidanud digitehnoloogia ja digioskuste tähtsust töös, õppimises ja ühiskonnaelus osalemises, ning ka seda, mida peame edaspidi paremini tegema. Peame sellest aastakümnest tegema Euroopa digikümnendi, et kõik inimesed ja ettevõtjad pääseks juurde parimale, mida digimaailmal pakkuda on. Tänane digikompass annab meile selge pildi sellest, kuidas seda saavutada.“
Euroopa digiajastule vastavaks muutmise valdkonna juhtiv asepresident Margrethe Vestager sõnas: „Tänane dokument on kaasava protsessi algus. Koos Euroopa Parlamendi, liikmesriikide ja teiste sidusrühmadega töötame selle nimel, et Euroopast saaks just selline jõukas, enesekindel ja avatud partner, kes me ise tahame maailmas olla. Peame tagama selle, et me kõik saame täielikku kasu heaolust, mille kaasav digitaalühiskond meile loob.“
Siseturuvolinik Thierry Breton ütles: „Euroopa tervikuna peab tagama, et tema kodanikel ja ettevõtjatel on juurdepääs uusimale tehnoloogiale, mis muudab elu paremaks, turvalisemaks ja isegi keskkonnahoidlikumaks. Tehnoloogia kasutamine eeldab aga oskusi. Pandeemiajärgses maailmas kujundame üheskoos vastupidava ja digitaalselt suveräänse Euroopa. See ongi Euroopa digikümnend.“
Taust
Koroonaviiruse kriisi ajal on digitehnoloogia olnud äärmiselt oluline majandusliku ja ühiskondliku elu säilitamisel. See on peamine tegur edukas liikumises kestliku pandeemiajärgse majanduse ja ühiskonna suunas. Euroopa ettevõtjatel ja kodanikel on rohkem digivõimalusi, mis edendab vastupidavust ja vähendab sõltuvust igal tasandil tööstussektoritest üksikute tehnoloogivaldkondadeni. Euroopa lähenemine digiüleminekule on oluline ka ELi üleilmse mõjuvõimu seisukohast.
Komisjoni president Ursula von der Leyen kutsus oma 2020. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus Euroopat üles võtma digivaldkonnas suuremat juhtrolli ja looma selleks ühise 2030. aasta visiooni, mis põhineb selgetel eesmärkidel ja põhimõtetel, nagu üldine ühenduvus ning eraelu puutumatuse ja sõnavabaduse austamine. Euroopa Ülemkogu palus oma 2020. aasta oktoobri järeldustes komisjonil esitada tervikliku digikompassi, millega nähtaks ette ELi 2030. aasta ambitsioonid.
Taaste- ja vastupidavusrahastust kättesaadav ELi rahastus lubab liikmesriikidel teha edukaks digiüleminekuks vajalikku koostööd enneolematus ulatuses ja enneolematu intensiivsusega. Iga taaste- ja vastupidavusrahastu riikliku kava puhul on digivaldkonna kulutuste eesmärgiks seatud 20%. Sellega toetatakse 2021.–2027. aasta ELi eelarve digikomponenti.
Lisateave
Euroopa digikümnend – küsimused ja vastused
Euroopa digikümnend – faktid:
Teatis „Digikompass 2030: euroopalik tegutsemisviis digikümnendil“
Euroopa digikompass – poliitikavaldkonna lehekülg
Euroopa digituleviku kujundamise kohta
Komisjoni pressiteade 9.03.2021
