Võrgu arendamise vaates on Elektrilevi kokku pannud arengukava kuni aastani 2035, milles käsitletakse mh ka ohutuse tagamiseks, töökindluse eesmärkide täitmiseks, seadusest tulenevate kohustuste tagamiseks, järjepidevuse tagamiseks ning tarbimis- ja tootmissuunalise läbilaskevõime suurendamiseks vajalike investeeringute suurust.
Võrgu töökindluse tõstmiseks on oluline analüüsida, millest tekivad peamiselt klientide tajutud katkestused ning seejärel planeerida nende mõjude vähendamist. Viimase 20 aastaga on Elektrilevi asendanud pea täies mahus madalpinge paljasjuhtmelised võrgud – kui aastal 2000 oli madalpingevõrgust ca 14% ilmastikukindel, siis aastaks 2023 oli seda üle 95%.
Liinikoridoride korrashoid
Selle tulemusena on rikete arv vähenenud rohkem kui kolm korda ning oleme jõudnud olukorda, kus aastal 2023 oli keskpingest ja madalpingest tingitud rikkeid peaaegu võrdselt. Katkestusaja järgi on enamik mõjusid seotud keskpingevõrguga, moodustades kliendi tajutud katkestusajast üle 80%.
Samuti on keskpingevõrgus enim katkestusaega tekitavad rikked selgelt seotud paljasjuhtmeliste õhuliinidega ning peamine rikke tekkimise põhjus on puude ja okste murdumine liinidele. Keskpingevõrgust on praegu ca 60% paljasjuhtmelist õhuliini ning ca 45% neist asub omakorda metsas. Katkestuste ja nende mõjude vähendamiseks saab rakendada mitmeid olulisi tegevusi. Üks tähtis osa selles on liinikoridoride korrashoid ning eraldi nende laiendamine kuni kaitsevööndi lubatud laiuseni. Viimastel aastatel on liinikoridoride hoolduste mahud olnud piiratud seoses sisendhindade olulise kasvuga, samuti pole konkurentsiametist tulenevalt tagatud meile vajalikke vahendeid kõigi tööde teostamiseks.
Eraldi oleme kaardistanud 2023. aasta alguses kogu keskpinge õhuliinide olemasolevate liinikoridoride laiuse. Selle alusel on kokku umbes 5500 km õhuliine, kus liinikoridorid on kitsamad kaitsevööndi maksimaalsest lubatud laiusest.
Oleme välja valinud 1600 km liine, kus on kitsa koridori tõttu toimunud puudest tingitud rikkeid ning kus lähiajal ei ole õhuliini asendamise investeeringuid plaanis. Suunasime need eraldi tegevuskavaga liinikoridoride laiendamisele, et vähendada puudest ja okstest tingitud rikete arvu. Ülejäänud ca 4000 km liinikoridore on plaanis laiendada järgnevatel aastatel.
Õhu- ja maakaablid
Koridoride laiendamine kahjuks ei taga täielikult rikete puudumist, kuna keskpinge liinikoridori maksimaalne laius on 10+10 meetrit, kuid Eesti metsad kasvavad enamasti sellest oluliselt kõrgemaks. Võiksime raiuda liinikoridorid 25+25 või 40+40 meetri laiuseks nagu kõrgepingevõrgus, aga looduskaitseliselt ei oleks see kindlasti vastuvõetav.
Seega on oluline ka jätkuvalt investeerida paljasjuhtmeliste liinide asendamisse ilmastikukindlama variandiga. Selleks kasutame keskpingevõrgus hajaasustatud piirkondades kaetud juhtmega õhuliinide lahendusi ja tiheasustatud piirkonnas maakaableid.
Arengukavas ette nähtud investeeringutega on võimalik keskpinge ilmastikukindluse maht tõsta aastaks 2035 80% tasemele, ehk kahekordistada ilmastikukindla võrgu osakaalu. Nii on võimalik oluliselt vähendada tormist tingitud rikete osakaalu.
Tuleb jätkata investeerimist võrgu nutikuse tõstmiseks ehk ehitada juurde kaugjuhitavaid alajaamu, paigaldada nutikaid sensoreid ja releekaitsmeid.
Nutikad ühendused
Eesmärk on võimaldada rikkeolukorras võimalikult kiire rikete lokaliseerimine, sh võrgujuhtimissüsteemis selle tuvastamine nii sensorite kui ka arvutuste abil. Seejärel saab kaugjuhtimise abil piirata rikkeline lõik võimalikult väikseks või tagada klientide elektrivarustus läbi ringtoite. Pikem eesmärk on nende funktsionaalsuste automatiseerimine, et juhtimissüsteem ise oleks võimeline tuvastama rikke, arvutama selle asukoha, tegema vajalikud ümberlülitamised ning alles seejärel oleks vajalik inimese sekkumine rikkis koha parandamiseks.
Ka arvestite vahetamine toob kaasa võrgu jälgitavuse suurenemise. Tänaste sidetehnoloogial töötavate arvestite puhul ei ole võimalik reaalajas mõõtmiste edastamine või jälgimine madalpingevõrgus.
Järgmise arvestite paigalduse raames on üks eesmärkidest selle piirangu kõrvaldamine ning madalpingevõrgu reaalajas nähtavuse tagamine. See võimaldab töötavas võrgus jälgida näiteks pingeid või võrgu koormust, kuid lubab ka rikete tuvastamise juhtimissüsteemi abil ega ei põhine enam klienditeadetel.
Hooldustööde, võrgu koosluse muutmise ja võrgu tarkuse suurendamisega saame tagada töökindluse kasvu ning rikete vähendamise võrgus.
Elektrilevil on lahendused võrgu töökindluse kasvatamiseks olemas, aga see eeldab investeeringuid ja panustamist võrgu hooldusesse. Kohe, kui ühiskonnalt tuleb tellimus läbi tariifi kinnituse, on Elektrilevi valmis selle plaani ellu viima.
Hea teada
Arengukava kaks stsenaariumi: baas ja baas+liitumised
Arengukavas on välja toodud võimalikud stsenaariumid ja töökindluse osas võimalikud tulemused.
Baasstsenaariumi korral täitmist vajavad eesmärgid:
- Ohutuse tagamine – peamiselt puute- ja sammupingete ning kaitserakenduse tagamine, aga ka paljasjuhtmelise madalpingevõrgu asendamine.
- Seadusest tuleneva 15 minuti mõõteperioodile ülemineku teostamine – aastaks 2025 peab kõigi suuremate mõõtepunktide reaalne mõõtmine toimuma 15 minuti resolutsiooniga, aastaks 2031 tuleb ülejäänud mõõtepunktides tagada 15-minuti mõõtmine. See nõuab tänaste arvestite asendamist uutega ja vastavate infosüsteemide arendamist.
- Töökindluse tõstmine vastavalt REKK 2030 eesmärgile – rikkeline SAIDI ehk katkestusaeg 90 minutit kliendi kohta.
- Järjepidevuse vaatest võrgu vananemise peatamine.
- Nende eesmärkide elluviimiseks on tänaste hindade juures vaja investeerida aastas keskmiselt 115 miljonit eurot kuni aastani 2035.
Baas+liitumised stsenaariumis on lisaks baasstsenaariumile ette nähtud tarbimis- ja tootmissuunalise läbilaskevõime tõstmiseks vajalikud investeeringud.
- Kõrgepinge 35 kV võrkude asendamine suurema läbilaskevõimega 110 kV liinidega.
- Piirkonnaalajaamade suuremas mahus uuendamine ja keskpingevõrgu läbilaskevõime tõstmiseks vajalikud investeeringud.
- Nii on võimalik vähendada liitumiste raames kliendile arveldatavaid kulusid, tehes vajalikud investeeringud ennetavalt.
- Baas+liitumised stsenaariumi korral on vajalik keskmiselt aastas investeerida 172 miljonit eurot kuni aastani 2035.
Allikas: Elektrilevi
